[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

varustama ‹37›

1. kellelegi v. kuhugi midagi vajalikku andma, hankima, muretsema. Varustab kauplusi värske kartuliga. Vabrikut toorainega varustama. Linna joogiveega varustama. Matkajad varustagu end soojade riietega. Varustab sekretäri vajaliku informatsiooniga, uusimate andmetega. Varustas poegi rahaga. Hästi varustatud laev.
2. midagi millelegi juurde panema, lisama, midagi millegagi täiendama. Varustas sulepea uue sulega. Maja varustati piksevardaga. Sireeniga varustatud auto. Moodsa tehnikaga varustatud labor. Graafilised lehed on varustatud autori initsiaalidega. Järelsõnaga varustatud romaan.