[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

varjutama ‹37›

1. (ära) varjama, (oma) varju jätma, peitma, (kinni) katma. Lai kaabuserv varjutas mehe nägu. Kaunid ripsmed varjutasid poolsuletud silmi. Raagus puud ei varjuta järve. Taimed võivad üksteist rohkem või vähem varjutada. Rohutirtsuparved olid taeva täielikult varjutanud. Öö varjutas silmapiiri. Lillede aroomi hakkas varjutama hallituse lõhn. *Taevas oli paksudes kahkjates pilvedes, varjutades kuud .. A. Kivikas. *Ta rääkis veel midagi, aga seda varjutas juba Vana majesteetlik norskamine. J. Tuulik. || piltl kõrvale v. tagaplaanile tõrjuma. Ootamatu mälestuspilt varjutas muud mõtted. Viimane laulupidu varjutas kõik eelnenud. Leonardo da Vinci varjutas geniaalsusega oma kaasaegsed. *Äraseletamatu õnne- ja emadusetunne varjutas eelmiste päevade ränga mure. M. Seping. || aiand mets varju v. kattega kaitsema. Päikesepõletuse vältimiseks peab kurgitaimi varjutama. Pistikuid varjutatakse päikese eest. Keskpäevakiirguse eest tuleb tarusid mõõdukalt varjutada.
2. varju heitma, segama, rikkuma. Noormehe kiiret edu hakkasid peagi varjutama traagilised sündmused. Miski ei varjutanud nende abielu, suhteid. Vanaduspäevad olid varjutatud raskest haigusest. Rõõmsat meeleolu varjutas südamesopis näriv kahtlus. Rohked reisimuljed kippusid üksteist varjutama. Üksikud puudused ei varjuta filmi väärtust. *Nende suud ja silmad olid naerul, kuid seda naeru varjutas kurblik rahutus. V. Saar. || tuhmistama, ähmastama. Lõkkesuits varjutas tule ümber istujate näod. Silmi varjutas pisarate udu. | piltl. *.. kirjaniku [= S. Lagerlöfi] teoste enamikus on sotsiaalsed probleemid sageli varjutatud muinasjuttude ja saagade stiliseeringutest või fantaasiapiltidest .. V. Alttoa.
3. tumeda(ma)ks tegema; varjundama. Sünge pilvelaam varjutas ümbruse pilkaselt pimedaks. Laiaoksalised kastanid varjutasid veranda hämaraks. Varjutas oma silmi, silmalauge sinakaks. Ülahuult varjutasid väikesed mustad vurrud. Varjutatud klaasidega prillid. Irooniast varjutatud hääl. *Siin ta [= raske ja võõras lõhn] valitses, ainult kerge naftaliini hõng varjutas teda. M. Kõiv. || kunst (viirutamisega, tumedate värvidega) joonis(tus)t vm. kujutist kolmemõõtmeliseks muutma; tumeda(ma)ks tegema. Laia lõuga tuleb külgedelt varjutada. Varjutatud taustaga maal.