[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

varjund ‹-i 2› ‹s›
nüanss. a. ühe ja sama põhivärvuse pisut erinev toon, värving, värvitoon. Kunstnik võib eristada kuni 40 musta värvuse varjundit. Valge, millel on õrnalt kollane varjund. Kollaka, sinaka, pruunika, lillaka varjundiga roheline. Punaka varjundiga blondid juuksed. Vasevärvi varjundiga näonahk. *Vesi tõmbus kirendama kollase, punase ja lilla loendamatuis varjundeis .. B. Alver. b. millelegi lisanduv väike erijoon; alatoon. Sõna igal sünonüümil on juures oma varjund. Helitugevuse, kõlavärvi, näoilme, tundmuste varjundid. Pika kooselu jooksul õppisid nad tundma teineteise hingeelu peenimaidki varjundeid. Ta hääles oli tunda uudishimu, heameele, kadeduse varjundit. Koomilisel on palju varjundeid: humoorikas, satiiriline, irooniline, sarkastiline, absurdne jne. Halvustava, põlastava, mõnitava varjundiga väljend. Nukra varjundiga naeratus. *Huvitav tähele panna, kuis öösel loetud teosed mingi varjundi omandavad, mida neil tõeliselt vahest pole. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: hääle|varjund, ilme|varjund, kõla|varjund, kõne|varjund, lõhna|varjund, maitse|varjund, mõtte|varjund, rütmi|varjund, stiili|varjund, tunde|varjund, tähendusvarjund; hirmu|varjund, iroonia|varjund, kaastunde|varjund, kahtluse|varjund, kurbuse|varjund, laituse|varjund, pettumus|varjund, pilke|varjund, põlgusevarjund.