[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vargus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
ka jur varastamine; selle üksikjuht. Väärtasjade, kunstiteoste vargus. Häbematu, jultunud vargus. Lapsepõlve väikesed vargused. Mõisteti varguse eest, varguse pärast kinni. Viimasel ajal on siinkandis toime pandud palju riisumisi ja vargusi. Suurem osa vargusi jäi avastamata. Mustlast süüdistati ebaõiglaselt kahe hobuse varguses. Teda kahtlustatakse tarkvara varguses. Mees oli osa võtnud riigimetsa vargusest. Narkomaan elatubki vargusest. Üks jõuguliige tabati varguselt, nabiti varguse pealt kinni. Mõisavargust ei pidanud talupojad varguseks. Harakas jäi kuldsõrmuse vargusega vahele. *Kogu see Mesilase vanakraamikauplus oli nagu avalik varguste ja kelmuste pesa. P. Vallak. *Lõppeks on ju iga armuvahekord abielunaisega kas vargus või avalik röövimine. K. Rumor.
▷ Liitsõnad: aida|vargus, hobuse|vargus, info|vargus, jalgratta|vargus, karja|vargus, kaupluse|vargus, korteri|vargus, kunsti|vargus, loome|vargus, metsa|vargus, murd|vargus, mõisa|vargus, pisi|vargus, raha|vargus, riigi|vargus, tasku|vargus, õunavargus; päevavargus.