[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vare ‹6› ‹s›
hunnik, lade, virn. Pikk vare suuri kivimürakaid. Oraval oli talvemoonaks suur vare kuusekäbisid. Raamatuid vedeles igal pool, terved vared olid isegi põrandale kuhjatud. Kiviaedade ja varede peal kasvab põldmarju. Põllult korjati kive ja laoti varedesse.
▷ Liitsõnad: kivivare.

vare ‹-me 3› ‹s›
põlenud v. purunenud ehitise jäänused. Endise uhke mõisa asemel on nüüd vana vare. Külast jäid järele paljad varemed. Süngete varemete asemele kerkivad uued hooned. Vabatahtlikud käisid varemeid koristamas. Kirik jäi pärast põlengut varemeisse. Teatrihoone, loss, talu, tehas seisab varemeis. Sild tulistati varemeiks. *Külmast lõdisedes oli ta seisnud rusude keskel, varemete mäel .. I. Jaks. | piltl. Mehe väärikusest olid jäänud vaid varemed. Antiikkunsti varemeil, varemeile tekkis uus kunst. Impeerium varises varemeiks. Riigi majandus oli täielikult varemetes. *Kõik hõisatud laulud on varemeis maas .. H. Visnapuu. || piltl vana, kurnatud, armetu inimene. Vanamees pole sugugi selline vare, nagu aastate järgi võiks arvata. Endisest elurõõmsast naisest oli järel ainult vilets vare. Narkomaania muudab inimese mõne aastaga varemeks. *Ta oli haualine – paljas inimese vare. Veidi toekam tuul lükkab ta ümber, tormi pole vajagi. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: aher|vare, lossi|vare, templivare; inimvare.