[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tardjas ‹-ja, -jat 2› ‹adj›
pooleldi tardunud. Tardja verega kaetud haav.

valdjas ‹-ja, -jat 2› ‹s›
van isand, valitseja. *See oli metsikute loomade riik, kuhu nad nüüd tegid röövkäigu, kuulutades sääl inimese, looduse valdja, isesugust õigust .. M. Nurmik (tlk).

vardja ‹1› ‹s›
ülevaataja, korrapidaja, korraldaja, hoidja, valvur. Linnuse, pansioni, looduskaitseala vardja. *Üksikute [= üksikvangide] jaoskonnas oli koridoris põrandariie, et vardja võiks hilju tulla ja ukse taga seista. A. Vanapa. || aj talupojast ametiisik (algselt vakuse eestseisja, hiljem kubjas). *Maakirjutaja ja paar abimeest, vakusevanem ja vardjad seisid raske, tahutud laua ümber. A. Mälk.
▷ Liitsõnad: kalmistu|vardja, korra|vardja, küla|vardja, lossi|vardja, pansioni|vardja, pesu|vardja, pulma|vardja, turuvardja.

värdjas ‹-ja, -jat 2› ‹s›

1. soerd, ebard; eemaletõukava välimusega olend, monstrum. Naisel sündis küürakas värdjas. Kahe peaga vasikas või muu säärane värdjas ei jää harilikult ellu. See mees pole ju mingi värdjas, täitsa normaalse moega. Peab tõukoera mingiks karvadeta värdjaks. *.. otse mu vastas nõjatub punasele sametile teine värdjas, inimsuurune koorikloom. A. Üprus. || (üldse millegi vastumeelsust äratava kohta). *Sündis see värdjas, mida kutsume küll oma romantiliseks kirjanduseks, kuid millele leidub vaevalt kohast nime. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: nime|värdjas, sõnavärdjas.
2. (väärastunud psüühikaga inimese kohta). Vaimseid värdjaid võib kohata kõigis eluvaldkondades. *Me oleme sinust päris inimese teinud. Näed ju ise, missugune moraalne värdjas sa olid. A. Pervik. || (kirumis- ja sõimusõnana). Mis sa, värdjas, lõugad! Nad on meist ette jõudnud, need igavesed värdjad!
3. van sohilaps. Mõisahärra, teenijatüdruku värdjas. Värdjaga tüdruk. *.. oli ta sattunud niivõrd laiale teele, et ei teadnud auväärt vaimulikulegi ütelda, kust oli korjanud värdja. J. Mändmets.