[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

varajane ‹-se 5› ‹adj›
varane; ant. hiline
1. ajaliselt oma alguses v. algamas olev. Varajane hommik, pärastlõuna, õhtu, kellaaeg. Varajane hommikutund. Jalutasime varajase õhtutunnini. On alles varajane kevad. Aeg on üsna, väga varajane. Laps sündis varajasel tunnil 'varahommikul'. || varajasel kellaajal toimuv, esinev, tegutsev vms.; varahommikune. Varajane ärkamine on raske. Varajased tööleminejad tõttasid rongile. Varajane koiduvalgus. *Puis häälitseb paar-kolm varajast lindu .. B. Alver. || (perioodi, protsessi kohta:) algus-, kujunemisjärgus olev. Varajases eas õpitu jääb meelde. Ta varajane noorus möödus maal. Varajane lapsepõlv. Varajane keskaeg, kiviaeg. Varajane romantism.
2. enne tavalist, kindlakskujunenud v. vajalikku aega saabuv, esinev v. toimuv; (liiga) vara tulnud, enneaegne. Varajased hallad, öökülmad. Varajase külvi tõttu jäi saak kehvaks. Toas piriseb varajane kärbes. Vanemate varajane surm rikkus tulevikuplaanid. Külalised olid nii varajased, et leidsid eest suletud ukse. Tüdruk on armuasjus varajane. Muretses tütre varajase küpsuse üle. Varajane huvi keelte vastu. Varajane vanadus. Rõõm oli liiga varajane. Nimesid nimetada on esiotsa varajane. || enne teisi omasuguseid, varakult valmiv v. valminud, esinev, tehtav v. tehtud. Varajane kartul, ristik, oder, köögivili. Varajased tulbid. Varajased ja hilised kirsisordid. Luumurru varajased ja hilised tüsistused. Haiguse varajased tunnused, varajane avastamine.
3. ammu tekkinud, toimunud, esinenud vms., vana aja. Varajased kivikalmed. Varajaste teoloogide piiblitõlgendused. Varajastest kirjalikest allikatest nähtub, et .. Varajased põlluharijad.
4. ‹komparatiivselt› varem ilmnev, saadud v. tekkinud; endine; eelmine. Avastus kummutas varajasemad seisukohad.