[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ahhailane ‹-se 5 või -se 4› ‹s›, ahhailased pl
aj Mükeene kultuuri loonud vanim kreeka hõim; (Homerosel:) kreeklased

akad ‹-i 2› ‹s›, akadid pl
aj vanim semiidi rahvas Lõuna-Mesopotaamias

arhaikum ‹-i, -it 2› ‹s›
geol Maa geoloogilise ajaloo vanim eoon, ürgeoon, arheosoikum. Varem vaadeldi arhaikumit aegkonnana. Arhaikum jaotatakse neljaks aegkonnaks: neoarhaikum, mesoarhaikum, paleoarhaikum ja eoarhaikum.

arheopterüks ‹-i 21› ‹s›
paleont vanim, veel roomaja tunnustega lind juuraajastust, ürglind (Archaeopteryx lithographica)

dooria indekl
Dooria murre 'teat. vanakreeka keele murre'. Dooria sammas 'dooria stiilile omane ülespoole ahenev kannelüüridega sammas'. Dooria stiil 'vanim klassikaline arhitektuuristiil, mida iseloomustab lihtne, proportsionaalne ja range vorm'. Dooria helilaad 'Vana-Kreeka, samuti keskaja kirikliku helikunsti tähtsaim diatooniline helilaad'.

drüopiteek ‹-teegi 21› ‹s›
antr vanim väljasurnud inimahv (Dryopithecus)

esi|ajalugu

1. ajaloo vanim järk inimese kujunemisest kuni ürgkogukondliku korra lagunemiseni ning klasside ja riigi tekkimiseni. Baltimaade, Eesti esiajalugu.
2. kõige varasem periood millegi arenemises, algusaeg. Inimese arenemise, Eesti kirjanduskriitika esiajalugu.

grand old lady [gränd ould leidi] ‹6› ‹s›
mingi ala vanim v. auväärseim naisesindaja. Ita Ever on Eesti teatri grand old lady.

grand old man [gränd ould män] ‹-i 21› ‹s›
mingi ala vanim, auväärseim meesesindaja. Eesti ratsaspordi grand old man Mihhail Fadejev.

jala|vägi
sõj maajõudude vanim, algselt jala tegutsenud, nüüd motoriseeritud väeliik. Mees määrati jalaväkke. Teenis aega jalaväes. Jalavägi tõusis rünnakule.
▷ Liitsõnad: mere|jalavägi, motojalavägi.

kambrium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›
geol vanaaegkonna vanim ajastu ning ladestu. Kambriumi savid, liivakivid. Kambriumi ajastu 'kambrium'.

kivi|aeg
arheol esiaja vanim järk, mil tööriistad olid põhiliselt kivist. Vanem, keskmine, noorem kiviaeg. Kiviaja asulakohad, arheoloogilised leiud, inimesed. Kiviajal oli maaharimine algeline.

nestor ‹-i, -it 2› ‹s›
oma ala (näit. mingi teadus- v. kunstiharu) v. mingi rühma vanim auväärt esindaja. Eesti kunstiteaduse nestor V. Vaga.

neuma ‹6› ‹s›
‹hrl. pl.› muus keskaegne vanim noodikiri, mis teksti kohale noodijoonteta paigutatud punktide, kriipsude, konksude ja kõverjoontega näitas üksnes meloodia liikumist. Neumad võeti kasutusele 11. saj. kloostrites.

paali indekl
Paali keel 'vanim keskindia kirjakeel, mida on kasutatud budistliku usundi- ja teaduskeelena'.

paleogeen ‹-i 21› ‹s›
geol uusaegkonna vanim, kriidiajastule järgnenud ja neogeenile eelnenud ajastu

pitekantropus ‹-e 5› ‹s›
antr vanim ahvinimese vorm. Pitekantropuse kolju, jäänused.

purk ‹purgi 21› ‹s›

1. laia suuga hrl. silindriline anum (millegi hoidmiseks v. säilitamiseks). Klaasist, plekist purk. Pooleliitrine, liitrine, sajagrammine purk. Suur, väike purk. Täis, tühi, poolik, kinnine purk. Purki avama, sulgema, kaanetama, täitma, tühjendama, pesema. Purk läks katki. Valas tulise moosi purkidesse. Kallas purgi sisu kaussi. Ahmib seeni otse purgist. Sõi purgi korraga tühjaks. Silgud, kurgid laoti purki. Ta säilitab liha purkides. Riiulid on purke täis. Leideni purk 'vanim kondensaatoritüüp: metallfooliumiga kaetud dielektrilisest materjalist purk'. | (ühekordselt kasutatava plekist konservipakendina). Kondenspiima purk. Pilseni õlle purk. || purgitäis. Purk moosi, mett, oliive, Mulgi kapsaid, kohvi. Palun purk koort. Ostsin kaks purki valget värvi. Vaseliin maksab viis krooni purk.
▷ Liitsõnad: borši|purk, keedise|purk, kompveki|purk, konservi|purk, koore|purk, kurgi|purk, majoneesi|purk, mee|purk, moosi|purk, rohu|purk, seene|purk, supi|purk, vekk|purk, õllepurk; klaas|purk, plekkpurk.
2. släng televiisor, telepurk. *Orvi .. keeras televiisorile selja. Redi jäi ekraanile möirgama. Ta ei saanud sealt purgist välja, et Orvile järele tulla. A. Beekman.

rahva|meelne
rahvasse heasoovlikult suhtuv, rahva seisukohtadel asuv. Rahvameelne valitseja. Eesti Rahvameelne Eduerakond 'Eesti vanim, J. Tõnissoni juhtimisel rajatud erakond (1905–1917)'. *.. näitasid varsti, et nad vaatamata oma paremale seisusele, ka rahvameelsed võivad olla. K. Ristikivi.

rühma|abielu
etn oletatav vanim abielu vorm, mis seisnes selles, et ühe sugukonna, fraatria vms. meestel oli õigus abielusuhetele kõigi vastava teise rühma naistega

seenior ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›

1. (isikunime järel hrl. isa eristamiseks pojast:) vanem (lüh. sen.). Jüri Tamm seenior. || (mingil erialal v. kollektiivis:) vanim liige; (peam. üliõpilasorganisatsioonis:) esimees. Eesti kirurgide seenior.
2. sport vanemate täiskasvanute hulgas võistlev sportlane. Seenioride tennisevõistlused.

sinivetik|taim, sinivetiktaimed pl
bot fülogeneetiliselt vanim vetikahõimkond (Cyanophyta); uusimais käsitlusis tsüanobakterid

torn|linnus
aj ümmarguse v. hulknurkse põhiplaaniga kindlustatud torn, mida hrl. ümbritseb eeslinnus (feodaallinnuse vanim tüüp). Kiiu torn on jäänus omaaegsest tornlinnusest.

triias ‹-e 4› ‹s›
geol keskaegkonna vanim ajastu ning ladestu. Triiase kivimid, taimestik.

vana|slaavi
Vanaslaavi keel 'vanim slaavi kirjakeel, kirikuslaavi keel'.

ürg|aeg
esiaja vanim, täpsemalt piiritlemata osa. Mitmed uskumused ulatuvad tagasi kaugesse ürgaega. Ürgaja inimene 'ürginimene'. Ürgajal rändasid suguharud toitu otsides ringi.

ürg|aegkond
van geol Maa geoloogilise ajaloo vanim aegkond (vana geoloogilise ajaarvamise skaala järgi). Ürgaegkonnas tekkis maakoor. Ürgaegkonna kivimid on valdavalt moondekivimid.

ürg|eoon ‹-i 21› ‹s›
geol Maa geoloogilise ajaloo vanim eoon, arhaikum (uue geoloogilise ajaarvamise skaala järgi). Ürgeoon jaguneb neljaks aegkonnaks.

ürg|kari [-karja]
aj inimkonna vanim, ühiskondlike institutsioonideta arenguvorm. Ahvinimeste ürgkari. Ürgkarja liikmed.

ürg|kogukond
aj inimkonna vanim, algeline koos toimiv kogukond (sugukond v. selle osa)

ürg|kogukondlik
ürgkogukonnale omane, ürgkogukonnaga seostuv. Ürgkogukondlik kord 'inimühiskonna vanim, algeline ühiskonnakord, milles oli põhiliseks majandus- ja sotsiaalseks üksuseks kogukond'.