[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vangi ‹adv›
vangiks, vangistusse, kinni. a. vanglasse; sõja-, pantvangiks. Läheb aastaks vangi. Naabrimees viidi, pandi vangi. Kohus mõistis ta vangi. Purjutas, kuni sattus vangi. Terve armee andis end vangi. Poeg langes lahingus vangi. Ajakirjanikud võeti vangi. b. piltl võimaluseta liikuda v. lahkuda. Sild varises ja reisijad jäid rusudesse vangi. Vee alanedes jäid kalad loikudesse vangi. Külm on veevood vangi võtnud. c. piltl kütke; lummusesse. Ta on kõik mu meeled vangi võtnud. Jäi noormehe pilgu vangi.
▷ Liitsõnad: jää|vangi, lume|vangi, tormi|vangi, tuulevangi.