[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

arhaism ‹-i 21› ‹s›
keel vananenud, nüüdiskeelest kõrvalejäänud keelend

dominioon ‹-i 21› ‹s›
pol Rahvaste Ühenduse suveräänne liikmesriik (vananenud nimetusena). Kanada, Uus-Meremaa jt. dominioonid.

elektron1 ‹-i, -i 10› ‹s›
keem
1. mitmete põhikoostisosana magneesiumi sisaldavate sulamite vananenud nimetus
2. aj kulla (kuni 80%) ja hõbeda sulami nimetus Vana-Kreekas

granaat1 ‹-naadi 21› ‹s›

1. sõj granaadiheitjast väljatulistatav v. käsitsi heidetav lõhkekeha; ka mõnede suurtükimürskude vananenud nimetus. Granaatidest purustatud maja. Maa värises granaatide lõhkemisest. Heitis, viskas granaadi vaenlase kaevikusse.
▷ Liitsõnad: fugass|granaat, jalaväe|granaat, kumulatiiv|granaat, käsi|granaat, lahingu|granaat, püssi|granaat, suitsu|granaat, süüte|granaat, tankitõrje|granaat, valgustus|granaat, õppegranaat.
2. sport käsigranaaditaoline vahend kaugus- v. täpsusviskeks. Viskas granaati 46 meetrit.

heitma ‹heidan 46›

1. viskama, paiskama; hooga midagi kuhugi panema v. laskma. Ketast, vasarat, granaati heitma. Heitis tulle kuivi oksi, ahju uusi halge. Heidab mapi hooga lauale. Heidab uppujale köieotsa. Vanasti heideti sellesse allikasse ande. Külvaja heitis seemne mulda. Heitsin õnge jõkke, vette. Kalurid heitsid nooda, võrgud merre. Heidab mütsi varna, jaki toolikorjule. Heitis seljakoti, mantli, riided seljast. Heitsin säärikud ahju otsa kuivama. Ta heitis endalt teki ja tõusis. Ema heitis salli õlgadele ja väljus. Heitsin kuue ülle. Hobune heitis ratsaniku seljast. Laev heitis sadamas ankru. Lennukid heitsid vaenlase kindlustustele pomme. Tuul heitis liiva näkku. Emaskala heidab marja vette. Põrandale laiali heidetud ajalehed ja raamatud. | piltl. Heitis kõik oma oskused vaekausile. Ta heitis väljakutse kogu maailmale. Heitke see mõte, kavatsus, rumalus peast! Kogu mu töö on tuulde heidetud 'raisatud'. || järsku liigutust tegema, järsu liigutusega mingisse asendisse viima. Heitis pea kuklasse, selga. Heitis ühe jala üle teise. Naine heitis käed mehele ümber kaela. Eit heitis suures hirmus risti ette. *..ruun heidab sabaga vihkat-vehkat.. L. Promet. || end millestki vabastama. Jõed on heitnud endalt jääkatte. Kaitseks auramise vastu heidavad puud endilt lehed. Koer heidab karva, aga ei heida ametit. *..kõik noored [tedre]kuked, kes heitsid juba verisulgi.. A. H. Tammsaare. | piltl. Kellegi iket, ülemvõimu endalt heitma.
2. kuhugi v. mingisse olukorda toimetama, minema sundima v. suunama. Vaenlase dessant purustati ja heideti merre. Mees heideti vangitorni, -kongi, vanglasse, vangi. Maarahvas heideti raskesse orjusse. Taheti teisi enda alla heita 'alistada'. *Masinad heidavad arvamatul hulgal saadusi turule.. A. H. Tammsaare. || (vaadet) korraks kiiresti kuhugi suunama; ka piltl. Heitis sõpradele imestunud, uuriva, rahutu pilgu. Pilku, silma peale heitma 'korraks üle vaatama'. Heidame nüüd pilgu (tagasi) näitleja noorusaega.
3. endast välja saatma v. kiirgama; levitama (hrl. valgust, helki, varju jm.). Kuu ja tähed heidavad ümberringi kahvatut kuma. Kevadpäike heidab kõikjale säravat, eredat valgust. Õhtutaevas õhetab ja heidab lumele punaka läike. Hubisev küünlaleek, vilkuv laternatuli heitis enda ümber vaid nõrka helki. Puud heitsid kuuvalgel pikki varje. Taskulamp heitis enda ette ümmarguse valgusringi. | piltl. *Aeg [= Saksa okupatsioon] heitis oma sünge varju ka teatritööle. M. Möldre.
4. midagi vahele v. vastu ütlema, lühidalt lausuma. Heitis ainult mõne sõna, küsimuse, vaimukuse teiste jutu sekka. „Jõudu!” hüüdis tulija. – „Jõudu tarvis!” heitis mees reipalt vastu. Nalja heitma 'naljatama, midagi naljakat ütlema, vigurijuttu ajama'. *„Mis ülemus mina sulle olen!” heitis Joosep üle õla. J. Smuul. *„Mis siis?” heitis Julius pahaselt, isegi veidi väljakutsuvalt. L. Promet.
5. kuhugi v. mingisse olukorda siirduma (ka mitmesugustes vananenud, vananevais v. kindlaks kujunenud ühendites). a. (mingisse asendisse) laskuma, langema. Kõhuli, selili, külili, kummuli, põlvili heitma. Diivanile, kušetile (pikali) heitma. Magama, puhkama heitma. Väsinult heideti õhtul voodisse, asemele. Poiss heitis tüdruku kõrvale heintele. Koer heitis põrandale siruli. Ta heitis lähima kivi varju. Kaste heidab maha. *..su rüppe heidan unele, / mu püha Eestimaa! L. Koidula. *Päike läheb looja, ehapuna kustub pikkamisi, öövarjud heidavad raba ja võsastiku üle. E. Vilde. b. kellekski hakkama; mingit elukutset, ametit pidama hakkama. *Oi, Andres, sina peaksid üsna sellesse ametisse heitma. L. Koidula. *Ordu ja piiskopi liitlaseks heitnud läti ülikud said uusi võimalusi endale häid relvi .. muretseda. A. Vassar. c. ‹koos sõnadega hulka, kilda, leeri, mesti, sekka, seltsi, abielusse, paari vms.› kellegagi liituma, seltsima. *Kas ma heidan nende kilda, / olla, kes ei enam malda? H. Visnapuu. *Kuidas sa selle peale tuled, et ma peaksin varastega heitma ühte mesti? J. Mändmets. *Kolmandal eluaastal ..heidavad [toonekured] paaridesse ja alustavad perekonnaelu. K. Põldmaa. d. (tuule kohta:) pöörduma v. vaikseks jääma. *Poolsaare käänakul, kuna tuul oli heitnud, langes puri.. A. Saareste (tlk). e. ‹kasut. väljendeis ennast, endid kellegi alla heitma› alistuma. *..ei palu jumalat, ei heida ennast ülemate alla.. A. Hint. f. ‹kasut. väljendis ankrusse heitma› ankrut sisse heitma, ankrusse jääma

horvaat ‹-vaadi 21› ‹s›, horvaadid pl
lõunaslaavi rahvas peam. Horvaatias (vananenud nimetus: kroaadid)

isa ‹11› ‹s›

1. meessoost vanem, mees oma lapse v. laste suhtes. Kolme lapse isa. Lihane isa. Riinal on hea, hoolitsev, karm, vali, nõudlik isa. Isa ega ema pole kodus. Mart elas isa juures. Lapsed armastavad, kardavad oma isa. Isa poolt sugulased. Sai noorelt isa hirmu ja ema armu. Poeg on neil isasse (läinud) 'isa sarnane (väliselt, loomult)'. See on isa eaks ja poja põlveks 'väga vastupidav'. Keda isa ei õpeta, seda õpetab ilm. Kuidas isa ees, nõnda poeg taga. *Endises korteris haukusid poisid ikka [vallas]lapse kallal, et kus see isa: isa metsas, saba seljas. M. Sillaots.
▷ Liitsõnad: ema|isa, isa|isa, kasu|isa, päris|isa, ronga|isa, vaar|isa, vallas|isa, vana|isa, vanavana|isa, võõrasisa.
2. isane loom oma otseste järglaste suhtes. Puhast tõugu hagijas nii isa kui ka ema poolt. Pääsukesepoegadele toovad toitu nii isa kui ka ema.
3. ‹pl.› esivanemad, varasemad sugupõlved. Isade keel, vaim, tõekspidamised. Austus isade töö vastu. Isade kombed, tavad. Jättis maha oma isade maa.
▷ Liitsõnad: esiisad.
4. pereisa; vanem lugupeetav meesisik. Isa on pere leiva tugi. *„Teisepere isa, ae!” hüüdis talle [= Pearule] Andres.. A. H. Tammsaare. *Manja.. kutsus Kukke isaks, otsekui toonitades vanusevahet, mis neid teineteisest lahutas.. T. Lehtmets.
▷ Liitsõnad: maja|isa, naabriisa.
5. (mitmetes ühendites vananenud v. vananev:) kellegi v. millegi eest hoolt kandev meesisik. Akadeemiline isa. *Ainult meeles pidada tuli.. kihelkonna isa ja hingekarjast.. A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: leiva|isa, linna|isa, riigi|isa, vallaisa.
6. hrl kirikl. a. (katoliku) vaimulik, papp. Püha isa (hrl. paavsti kohta). Vagad isad panid ta kirikuvande alla. *Isa peapiiskop, kuulen, et siin mainiti selle mässaja nime. L. Metsar (tlk). b. (jumala, kaitsevaimu kohta). Taevane isa. Meie isa, kes sa oled taevas. Isa, poja ja püha vaimu nimel.
▷ Liitsõnad: kiriku|isa, pihiisa; metsa|isa, taevaisa.
7. auväärt (vaimu)inimene, (ühiskonna)tegelane vms.; vaimne juht, õpetaja; algataja, looja, esimene esindaja. Isa Jannsen. Isa Kreutzwald. Teooria, mõttesuuna, liikumise vaimne, ideeline isa. Trükikunsti, arstiteaduse, raketitehnika isa. Eesti puhkpillimuusika isa.
▷ Liitsõnad: lauluisa.

kaadri|armee
sõj regulaarvägede vananenud nimetus

kael ‹-a 29 või -a 23› ‹s›

1. pead ja keret ühendav kehaosa. Kaela lihased. Kaela jämedus, ümbermõõt. Pikk, peenike, lühike, jäme, punetav, lumivalge, kortsuline kael. Kael on haige, kange. Turske kaelaga mees. Mässis salli ümber kaela. Istuvad kaelani, kaelast saadik meres. Käsi on sidemega kaelas. Sõdureil ripuvad automaadid kaelas. Rätik, krae, lips on kaelas. Panin salli, lipsu kaela. Võttis salli kaelast. Nad tõusid kikivarvule ja ajasid kaela õieli. Poisid sirutasid, küünitasid, õiendasid uudishimulikult kaela. Poiss uudistas lähenejat, kael õieli. Laps võttis emal kaela ümbert kinni. Sõbrannad langevad teineteisele kaela. Kellelegi kaela hakkama, viskuma. Lahkujad nutavad teineteise kaelas. Lehmal on kell, kett kaelas. Mullikale seotakse lõõg kaela. Ratsul kael kenasti rõngas. Rangid on hobusel kaela katki hõõrunud. Murdis kanal kaela kahekorra. Kahekuine kannab kaela, kolmekuine koogab, viiekuune mõistab vitsa. | piltl. Lillekestel vajunud kaelad longu. || kaelani piltl täiesti, üleni, läbinisti; kõrini. Sipleb kaelani võlgades. Kaelani märg 'läbimärg'. *Kõik oli räägitud ja kuuldud, kõik olid kaelani tüdinenud .. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: härja|kael, kõõr|kael, luige|kael, põdra|kael, rõngaskael.
2. piltl kitsas osa v. koht. a. mingi eseme, taime, elundi vm. peenike, kitsas v. kitsenev (sageli ka teisi osi ühendav) osa. Pika kaelaga pudel. Kitsa, laia kaelaga vaas, kolb. Püssilae kael. Viiuli, mandoliini, kitarri, harfi kael. Säärsaapad ei tohi kaelast kitsad olla. Sibula kael. Reieluu, õlavarreluu kaela murd. Hammas koosneb kroonist, kaelast ja juurest. b. kitsas ühendav koht maismaa-aladel v. veekogudel, ka tänavatel. Poolsaare, väina kael. Järved on kitsa kaela kaudu ühenduses. Pööras Vana turu kaelast Viru tänavasse.
▷ Liitsõnad: emaka|kael, hamba|kael, juure|kael, järve|kael, lae|kael, lahe|kael, maa|kael, mere|kael, roidekael.
3. ‹hrl. sisekohakäänetes› kasut. sageli fraseologismilaadseis ühendeis (piltlikus vananenud v. kõnekeelses pruugis ka gen. peale, peal, pealt konstruktsioonina) adverbi ja postpositsiooni funktsioonis. a. ‹illatiivis› ülalt (kellelegi) peale; (ülalt) alla, maha, otsa vms. Ründajaile pilluti linnusest kive, tuld ja tõrva kaela. Puu ähvardas saagijale kaela tulla. Okstelt tilkus vett kaela. Tuul keerutas katustelt lund kaela. Vaata, et laps endale laualt midagi kaela ei tõmba! Komistas ja kukkus eesminejale kaela. Lagi, vanad hooned on kaela langemas. Valas kogu oma viha õe kaela. Kallab oma viha süütuile kaela. b. piltl häirivaks, tülikaks koormaks peale, kanda, taluda; häiriva koormana peal, kanda, taluda; koormast pealt, häirimast ära. Võlad tekkisid, tulid kaela. Neil on suured maksud, võlad kaelas. Saaks ainult võlad kaelast! Saavad veel endale ebameeldivusi kaela. Ei taha sõbrale häda kaela saata. Sa tood meile õnnetuse kaela! Saad ühe sekelduse kaelast, juba teine asemel! Kahtlus langes Jüri kaela. Ära aja, veereta oma süüd teiste kaela. Nad püüdsid igati süüd endi kaelast ära ajada. Ta ei taha vastutust enda kaela võtta. Kohapidamise mured olid Eltsu kaelas. Saaks ometi selle jama kaelast ära! No nüüd on nuhtlus kaelas! Lähevad, tulevad teistele lausa nuhtluseks, ristiks kaela. Sai endale joodiku mehe kaela. Sai kutsumata võõrad kaelast ära. Sadas kaela arvukalt küsimusi, süüdistusi. *.. nüüd on minu kord teenima hakata. Aitab mul sinu kaela peal elamisest. V. Ilus. || teha, toimetada, ülesandeks; ülesandena, teha, toimetada; ülesandest, sooritamisest, toimetamisest ära. See suur töö oli kõik meie kaelas. Kõik toimetused jäid minu kaela. Talle laoti igasuguseid ülesandeid kaela. See töö, asi, asjaõiendus on jälle kaelast ära. Eksamid said kaelast ära. *Pärast seda vajusid jälle argipäevaaskeldused üksteise võidu kaela. O. Kruus. c. kallale, ahistama; kallal, ahistamas; kallalt, ahistamast ära. Vaenlane langes ootamatult kaela. Vaata et saadab sulle politsei kaela! Revidendid tulid kaela. Sai võlausaldajad kaelast ära. Hakkame minema, vihm on varsti kaelas. *.. kõrtsmik oma võla nõudmisega oli ka kaela peal. J. Pärn. d. ‹illatiivis› kõnek kaotuse osaliseks (mingis mängus), kolki. Meie võistkond sai täna jälle kaela.
4. ‹liitsõna järelosana› märgib inimest v. looma, harvemini taime
▷ Liitsõnad: ihnus|kael, kenus|kael, kudrus|kael, kure|kael, kõver|kael, nadi|kael, näru|kael, sini|kael, säni|kael, võru|kael, väänkael.

kahver ‹-vri, -vrit 2› ‹s›, kahvrid pl
Kagu-Aafrika bantu rahvaste vananenud ühisnimetus

kasutama ‹37›
mingil otstarbel, millegi sooritamiseks v. saavutamiseks vahendina rakendama; enese v. kellegi teise kasuks, huvides rakendama; (varasemas keelepruugis on tarvitama üldine, tänapäevases paljudel juhtudel taandunud).; sün. tarvitama. a. (masinate, aparaatide, esemete, riistade vm. vahendite korral; siin tarvitama tänapäeval üsna harva). Masinaid, aparaate, seadmeid kasutama. Lahinguis kasutati lennukeid ja tanke. Auto, vanker seisab hoopis kasutamata. Söömisel kasutame nuga ja kahvlit. Lubage kasutada telefoni! Katuse katmiseks kasutatakse eterniitplaate. Haige kasutab käimisel keppi. Varasemail aegadel kasutati rasvaküünlaid. Karusnahka kasutatakse rõivaste valmistamisel. Seda raamatut kasutatakse õpikuna. Teose lõpul on kasutatud kirjanduse loetelu. Orav kasutab oma kohevat saba tüürina. Aurujõudu, aatomi-, elektrienergiat kasutama. Kasutas ajakirjandust, mitmesuguseid väljaandeid oma vaadete propageerimiseks. b. (mitmesuguste ainete puhul; sageli võrdväärne tarvitama). Tammi rajamiseks kasutati kive, liiva ja kruusa. Kütteks kasutati puid ja turvast. Majandid kasutavad rohkesti mineraalväetisi. Haige kasutas ravimeid. Kitsepiima võib kasutada keetmatult. Maitseainetest kasutati pipart ja soola. c. (looduslike objektide, samuti hoonete, ruumide puhul; vahel võimalik ka tarvitama). Maad kasutama. Kasutas oma suuri maavaldusi rikastumiseks. Jõge kasutati parvetusteena. Kalamajanduslikult kasutatavad järved. Metsi kasutati ebaperemehelikult. Inimene õppis tuld kasutama juba iidsetel aegadel. Tulpe kasutatakse dekoratiivtaimedena. Hoone seisab kasutamata. Saali kasutatakse koosolekuruumina. Vannituba kasutama. d. (ühenduses raha, vara, sissetulekut märkivate sõnadega; võimalik ka tarvitama). Kasutab palka, saadud raha väga otstarbekalt. 1000 krooni eelarvest on veel kasutamata. Sissetulekuid kasutatakse ettevõtte laiendamiseks. e. (inimeste, loomade vm. elusolendite puhul; vananenud pruugis ka tarvitama). Palgalist tööjõudu kasutama. Teid me ei saa sel tööl kasutada. Ülestõusu mahasurumiseks kasutas valitsus sõjaväge. Kaamelit, elevanti kasutatakse tööloomana. *Nad talutasid kaht vaevunud tütarlast, keda poisid olid metsa vedanud ja neid seal lubamatult kasutanud. K. Rumor. f. (ajaga ühenduses; varasemas pruugis ka tarvitama). Tuleb osata aega otstarbekalt kasutada. Kibedal heinaajal tuleb pühapäevigi kasutada. Kasutas jutuajamises tekkinud pausi mõne lisaküsimuse esitamiseks. Vihmaseid ilmu kasutati sisetöödeks. Osa puhkust jäi kasutamata. Selleks tegevuseks ei saa me kasutada üle 15 minuti. g. (abstraktsemalt; varasemas pruugis ka tarvitama). Aretustöös kasutatakse laialdaselt hübridiseerimist. Nad kasutavad teaduse ja tehnika uusimaid saavutusi. Selleks võib kasutada mitmesuguseid meetodeid, vorme, võtteid. Kasutas teiste äraolekut oma kavatsuste täideviimiseks. Pidime võõraste abi, teeneid kasutama. Soodsat olukorda, juhust, võimalust kasutama. Kasutas oma õigusi, kauaaegseid kogemusi. Kasutab kurjasti sõbra usaldust. Oskab kasutada kavalust, teiste nõrkusi. Mees püüab kasutada oma laialdasi tutvusi. See on palju kasutatud teema, motiiv. Teoses on kasutatud rahvapärast ainestikku. h. (ühenduses mitmesuguste väljendamist, ütlemist, rääkimist vms. märkivate sõnadega; harvemini võimalik tarvitama). Omavahelises vestluses kasutasid nad saksa keelt. Kirjanik kasutab murret, kõnekeelt, võrdlusi. Sel juhul kasutatagu tingivat kõneviisi. Seda sõna on kasutatud vales tähenduses. Tema kasutas nii kõnes kui kirjas ühesugust stiili. Luuletuses on poeet kasutanud rahvalaulu värsimõõtu. Mees kasutas liiga karmi tooni.

koha|kaaslus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
töötamine põhitöö kõrvalt regulaarselt tasutaval tööl (terminina vananenud). Kohakaasluse alusel töötama. Töötas meil kohakaaslusega 'kohakaasluse alusel'.

küünal ‹küünla 20› ‹s›

1. kergesti sulavast põletusainest ning tahtsüdamikust valgusallikas. Suur, pikk, jäme küünal. Valged, värvilised küünlad. Poolik küünal. Küünalt põletama, kustutama. Küünal põleb, suitseb, kustus. Valati, kasteti rasvast küünlaid. Panin kuusele küünlad külge. Küünlad on alles süütamata. Tuul puhus küünla ära. Küünalde sära. Kirik, kuusk säras küünaldes. Maja põles nagu küünal. Sirge kui küünal. | piltl. *Kastanid seisid õites, puude laialisirutatud oksad olid täis kõrgeid valevaid küünlaid. O. Jõgi (tlk). *Õige äratundmine on küünal, mis valgustab teed.. A. Saal.
▷ Liitsõnad: ilu|küünal, jõulu|küünal, kalmu|küünal, leina|küünal, parafiin|küünal, rasva|küünal, steariin|küünal, vaha|küünal, vigurküünal; elu|küünal, õieküünal; elektri|küünal, suitsu|küünal, säraküünal.
2. tehn gaasisegu süütamise seadis sisepõlemismootori silindris, süüteküünal. Mootorrattale pandi uued küünlad. Traktor lakkas töötamast küünla rikke tõttu.
3. el valgustugevuse vananenud mõõtühik (umbes 0,9-1,1 kandelat). Rahvusvaheline küünal.
4. farm ravimküünal
▷ Liitsõnad: pärakuküünal.
5. kõnek küünlapäev. *Siis veel sedamoodi: jõulust kuus nädalat küünlasse, küünlast kümme kündi, künnist kümme jaani .. H. Sergo.

pagu1 ‹pao 27› ‹s›
geol esineb põhisõnana mitmesuguste mineraalide vananenud nimetustes. Islandi pagu.
▷ Liitsõnad: põld|pagu, raske|pagu, sulapagu.

peer ‹-u 21› ‹s›

1. (häälekalt) väljuv soolegaas. Peeru laskma 'peeretama'. *.. söögilauas panid rüütlid peeru nii mis kärtsus. V. Lattik.
2. ‹koos täiendiga vana› släng (märgib vananenud, pikka aega mingil ala tegutsenud v. vanamoelist inimest). Näe, vanad peerud kõik kontserdil koos! Ei viitsi vana peeru jutte enam keegi kuulata.
▷ Liitsõnad: rokipeer.

roki|peer [-u]
kõnek vananenud rokkar. Hallijuukselised rokipeerud lava ees näppu viskamas. *Ma mõtlesin natuke selle rokipeeru mõiste peale. See võiks olla nagu vana kulunud kasukas, mis annab endiselt sooja! M. Soidro.

rööv|kajakas
änni vananenud nimetus

suitsutoru|katel
tehn vananenud tüüpi aurukatel, mille trumlis paiknevad peenikesed torud suitsugaasi väljajuhtimiseks

teisene ‹-se 4› ‹s›
sekundaarne. a. hiljem kujunenud v. lisandunud; tulenev. Teisene tuberkuloos, süüfilis. Teisene nakkus, põletik (näit. tüsistusena tekkinud). Teisene pinnamood. Murdeeas tekivad teisesed sugutunnused. Teisene tooraine (tööstusjäätmed ning füüsiliselt v. moraalselt vananenud tooted). || vahendatud, kellegi v. millegi vahendusel saadud. Teisene informatsioon, inspiratsioon. b. teisejärgulise tähtsusega. Isiklik elu on ta jaoks esmane, töö teisene.

toimetama ‹37›

1. talitama, askeldama, tegevuses olema. Ema talitab ja toimetab päev läbi. Talus leiab alati midagi teha ja toimetada. Hakkas kähku köögis, pliidi juures toimetama. Mees käis tööl, naine toimetas kodus. Teised magavad ammu, aga ema toimetab ikka edasi. Meister toimetas hulk aega aparaadi kallal. Pimedas keldris tuli toimetada käsikaudu. Sekretär toimetab paberite ja telefonidega. Usinalt toimetavad sipelgad. *.. mereõhk oli sedavõrd isu virgutanud, et käsi oli kiire toimetama kausi ja suu vahel. A. Mälk. || kõnek kellegi (eriti loomade) eest hoolitsema, talitama. Hobused olid sulase toimetada. Enne ei saa õhtule, kui loomad toimetatud. *Mõni teab, kes neid [= tütreid] kord toimetab ja totsutab, kui neil aeg kodust minna. A. H. Tammsaare. *Nüüd ta parajasti käis ümber laua ja toimetas härrasid nii hästi kuidas oskas. A. Kaskneem.
2. tegema, sooritama, toime panema, korraldama, teostama (mõned tarvitused vananenud). Toimetab kõike osavalt, kiiresti, tasa ja targu. Raskemad tööd toimetas sulane. Lubas selle asja ise ära toimetada. Hangu ja rehaga ei toimeta heinateol enam midagi. Küllap mina toimetan, et lugu ilmuks! Naabripoiss toimetab alailma igasuguseid tempe. Virk perenaine leiab alati midagi toimetada. Mul on veel üht-teist toimetada. Kui kõik toimetused toimetatud, saab ta raamatu kätte võtta. Mul on tähtsamatki toimetada! Uurimisi, mõõtmisi, vaatlusi toimetama. Toimetati läbiotsimine, ülekuulamine, juurdlus. Ristimist, matmistalitust toimetatakse suure pidulikkusega. Pimeduse varjus on mõndagi häbiväärset toimetatud. Koer käib naabri akna all oma asju 'oma loomulikku tarvet' toimetamas. *On kättemaks õige kättemaks, kui seda toimetatakse sõnadega? A. H. Tammsaare. *Kui tema [= Jumala] peale loodate, küll ta toimetab kõik hästi! J. Pärn. || van toimima, tegutsema. Sai aru, et oli toimetanud kergemeelselt. Ei maksa nõnda ülepeakaela toimetada. *Kui me iga kord toimetame oma tahtmise ja kire järgi, siis ei saa me kaugele! E. Särgava.
3. viima v. tooma, vedama; saatma, lähetama. Kannatanu toimetatakse haiglasse, röntgenisse. Süüdimõistetu toimetati vanglasse. Korrarikkuja toimetati politseijaoskonda, miilitsasse. Toimetage see mees kiiresti siia! Merehädalised on õnnelikult maale toimetatud. Sõjaväge toimetati edasi hobuküüdiga. Mobiliseeritud toimetati rongiga Tallinna. Leidis mehe, kes lubas ta salaja üle piiri toimetada. Tagasi linna saab teid toimetada alles homme. Toimetasime kahekesi paadi vette. Kutseid ei toimetatud õigeks ajaks kätte. Toimetab kirja, ajalehed kiiresti kohale. Kogub igasugust vanavara ja toimetab seda edasi. Patrull-laev toimetas kahtlase purjeka sadamasse. Aare toimetati pangamaja hoidlasse. Kaup toimetatakse lattu, laost turule. Ehitusplatsile toimetati sada autokoormat kruusa. Traktor toimetab paadi järve äärde. *.. sügisel oli Tiu nimi kõikide huulil vabadusvõitlejana, kes mitu ülekohtust selli teise ilma toimetanud. I. Jaks.
4. mingit väljaannet sisuliselt koostama, selle teksti avaldamiseks viimistlema, sageli ka seda tööd juhtima. Toimetab ajalehte, ajakirja. Gustav Suits toimetas kirjandusalbumit „Kiired”. Ta on toimetanud kümneid raamatuid. Toimetas ajalehes kohalike sõnumite rubriiki. Helilooja lubas oma koorilaulud ise trükki toimetada. Toimetab raadios luulesaateid. Täiesti toimetamata käsikiri.

toime panema
sooritama, korda saatma, korraldama (mõned tarvitused vananenud). Kuritegu, mõrva, vargust toime panema. Pandi toime riigipööre. Kahtlustatava korteris pandi toime läbiotsimine. Otsustab keldris toime panna põhjaliku puhastuse. Nad tahtvat väikest olengut toime panna. *Parem juba kohe vaimulik talitus toime panna. J. Oks. *Muudatused, mis aeg meie kallal toime paneb, on just sellepärast saatuslikud .., et nad toimuvad niihästi kui märkamatult. P. Viiding.

troog ‹-i 21› ‹s›
ruhioru vananenud nimetus

Türgi gen, türgi indekl
Türgi rahvas, keel, kirjandus. Türgi hõimud, naised. Istub, jalad ristis kui türgi rätsepal. Kõver Türgi mõõk. Türgi diivan 'lahtiste patjadega diivan'. Türgi saun 'saun, kus on nii kuiva kui niiske leili ruum'. Türgi kohv 'spetsiaalses kannus valmistatud kange kohv, kuhu suhkur lisatakse juba tegemise ajal'. Türgi pipar (paprika vananenud nimetus). Türgi uba 'harilik aeduba'. Türgi kaer, kibuvits, lauk, mustköömen, piimalill, saar, tamm.

uudis|jutt [-jutu]
novelli vananenud nimetus

vana|meelne
vanas kinni, uuendustevaenulik, vananenud mõttelaadiga; ant. edumeelne, uuemeelne. Vanameelne mõtteviis. Vanameelsed vaated. Vanameelne riik, juhtkond, president. Ta on väga vanameelne inimene. Mõned õppejõud on vanameelsed.

võidu|rikas
võidukas (pisut vananenud varjundiga). Sõda kuni võidurikka lõpuni.

võtma ‹võtta, võtan; võetakse, võetud 47›

1. enda kätte (suhu, nokka, küünte vahele vms.) v. kättesaadavusse toimetama. Võtan kapist kleidi, riiulilt raamatu. Võttis põrandalt paberitüki, puu otsast õuna. Poiss võttis maast kivi ja viskas. Võtab pea pihkude vahele. Ema võttis lüpsiku kätte, näppu ja läks köögi poole. Toru võttis 'telefonile vastas' peatoimetaja ise. „Noh, võta viis!” ulatas tuttav käe. Võta laps sülle, kukile. Võttis vikati õlale, tüdruku käevangu. Võtab lusikaga kausist putru. Võttis trumbiga tihi. Liisku, loosi võtma. Triikija pritsis suhu võetud vett voodilinale. Koer võttis kondi hambu, hammaste vahele. Kull võttis saagi nokka, küünte vahele. *Kui temal oleks väge, ostaks ta korraga vankrikoorma lambiklaase, nii et koolmeistril annaks mitu aega võtta. M. Traat. | piltl. Võttis juhtimise enda kätte. Kas minu aeg on maast võetud? Lastel oli keelatud vandesõnu suhu võtta. Külanaised võtsid uue elaniku kohe hammaste vahele 'hakkasid teda taga rääkima'. Võta ometi mõistus pähe ja taltsuta ennast! Kui ta on midagi pähe võtnud, siis jääb ta sellele kindlaks. Vanu võlgu ei kavatsenud ta oma kaela, hinge peale võtta. *.. ta oskab ka silma näppu võtta ja vaadata, kui asjast kohe aru ei saa. O. Kool. || (söömise, sissevõtmise ja joomise, eriti alkohoolsete jookide tarvitamise kohta). Hommikueinet, lõunat, õhtust, kehakinnitust, pruukosti võtma. Ehk võtaksid veidi süüa? Laps on nii väike, et võtab alles rinda. Haige võtab rohtu, ravimeid, tablette. Ma võin mürki võtta, et sa valetad! Võtaksin meelsasti lonksu vett. Napsi, viina, kärakat võtma. Võta pits ja pea aru! Võttis klaasi põhjani. Poiss oli kaine või ehk pisut võtnud. Ta ei võta ennast kunagi täis, purju, vinti, ninali, lääbakile. Lubas, et ei võta enam tilkagi.
2. enda kasutusse, omandusse v. valdusse toimetama. a. (tellides, ostes, laenates, rentides, küsides, vastutasuks jne.). Peame takso, voorimehe võtma. Kohvikus olid kõik lauad võetud. Pole kusagilt nii palju raha võtta. Turul kostis hõikeid: „Võtke porgandeid! Võtke õunu, odavalt annan!” Kui raha ei olnud, võeti toiduaineid võlgu. Võtsin sõbralt paar raamatut (laenuks). Võttis mõisa kümneks aastaks rendile. Üksi ei tasu korterit võtta, kahekesi tuleb odavam. Võtsime hotellis toa. Oli mõned metsatöölised talvekorterisse, kosti peale võtnud. Mis te tükist võtate? Sõja ajal võeti leiva eest hingehinda. Vaheltkasu, altkäemaksu võtma. Mölder võttis matti. Töölised võtsid lõpparve. Tuli mind tantsima võtma. Võttis sõbra abiks, appi. Mitte ei tea, kas võtta või jätta. Õndsam on anda kui võtta. *Hea, kui omast käest tööjõud võtta, kui tarvis tuleb. A. H. Tammsaare. | (abstraktsemais ja piltlikes väljendites). Võttis endale sünnitalu järgi uue nime. Mehelt võeti vaikimise kohta ausõna. Võttis minult tõotuse 'laskis mind tõotada'. Võtab mõtlemiseks aega. Isegi uneajast võeti õppimiseks lisa. Päevad olid lühikesed, seepärast pidi ka ööd appi võetama. Kust sa võtsid 'miks sa seda arvasid', et rongid ei käi? Ega ma seda omast peast võta. Näidendi tegelased on elust võetud. Mõni suurem linn, võtame või näiteks Tartu. Poissmees võtab enne pulmi veel viimast 'püüab veel vabadust ära kasutada'. || palkama. Võttis (tööle) uue sekretäri. Tuleks hea advokaat võtta. Ta võeti tallu sulaseks. || (naisterahvaga) seksuaalvahekorda astuma. *Kaua õrnutses Kuslap, enne kui ta Katit võttis. V. Vahing. *Seesama härra .. võttis mind seal vägisi [= vägistas]. H. Sergo. b. (kellegi hoolde, hoitavaks, kaitse alla jne. toimetades v. usaldades, kedagi kuhugi suunates). Võttis lapse oma hooleks, hoole alla, varju alla. Võttis orvu kasulapseks, kasvatada. Lastekodusse võeti kaks uut last. Uisapäisa ei maksa koera peresse võtta. Võtke mind endi hulka, oma seltskonda, kampa! Igaüht parteisse ei võetud. Võttis ilusa neiu naiseks. Juhtub sedagi, et naine võtab mehe. Töökaaslased võtsid eksinu oma kaitse alla, käendusele. Haruldane taim võetakse looduskaitse alla. Filosoofiateaduskonda võeti sel aastal 95 üliõpilast. Noored mehed võeti nekrutiks, soldatiks, sõjaväkke. Võtke mind reisile ühes! Teda ei saa vastutusele võtta. Direktor ei võtnud teda jutule. Preester võtab armulauale, pihile. *.. üks imelik sõna võttis Loona oma mõju alla. L. Kibuvits. c. (midagi kusagilt eemaldades). Kartulid võeti (maast) oma pere jõududega. Esimene kombain hakkas vilja võtma 'koristama'. Kuiv loog tahtis võtta. Võta müts peast, kuub seljast, saapad jalast, prillid eest. Vesi on nii kuum, et sellega võiks karva võtta. Tapetud loomalt nahka võtma 'nülgima'. Indiaanlased olevat vaenlastelt skalpe võtnud. Teenija võtab 'pühib' tolmu ja peseb põrandaid. Valu saab võtta ka sugestiooniga. d. (varastades v. vägivallaga). Paadunud varas oli harjunud võtma kõike, mis ripakil. Lapsed käisid ema järelt karaskit võtmas. Kui heaga ei anna, siis võetakse võimuga. Kahtlane isik tuleb vahi alla võtta. Vaenlase sõdurid võeti vangi. Rahvalt oli võetud vabadus, sõnaõigus. Vaenlane tahtis linnust oma võimusesse võtta. Seda linna polnud kerge võtta 'vallutada', kaitse oli tugev. e. (midagi tehtavaks, teostatavaks, töödeldavaks v. kasutatavaks toimetades). Võtsin kavva, plaani minna edasi õppima. Võttis venna kella parandada, ülesanded lahendada. Teoses võetakse vaatluse alla, käsitlusele linnakodanike elu. Võttis mitu tööd korraga käsile. Olukorra parandamiseks võeti tarvitusele, kasutusele vastavad abinõud. Kõik toiduvarud tuleb arvele võtta. Võttis uue töö(koha). Eelnõud ei võetud menetlusse. Tootmisse on võetud uus mudel. Repertuaari võeti kaks uut näidendit. Võtame nüüd kõne alla, kõnesse meie päevamure. f. (puhkuseks, kehahoolduseks, raviks, õpetuseks vms.). Võttis puhkuse, mõned vabad päevad. Treener võttis aja 'lühikese vaheaja mängus'. Võtsin kaks korda nädalas massaaži. Läksid sauna leili võtma. Võttis päikest, päikesevanne 'päevitas'. Tavatseb hommikuti külma vanni, dušši võtta. Võtke vaheajal värsket õhku. Tahtis laulutunde, joogat võtma hakata. *Sõidad maakeskkonda vaikust võtma – tee peal rongi kolin, rööpajätkud naksuvad. Vesipapp.
3. salvestama, talletama. Kahtlustatavalt võeti sõrmejäljed. Fotograaf võttis temast mõned kaadrid, fotod, pildid. Reporter käis lugu helilindile, linti võtmas. Terve kontsert võeti videolindile, videosse. Kokku võetakse 'filmitakse' kuus duublit. Võta igaks juhuks tema kontaktandmed.
4. (mõõtmise, arvestamise, hindamise jms. kohta). Rätsep võttis kuuemõõdud. Missikandidaatidelt võetakse rinna-, talje- ja puusaümbermõõt. Jooksjad võtavad üksteiselt mõõtu 'võistlevad omavahel'. Geoloogid võtsid pinnaseproove. Võtke arvust a ruutjuur. Täpsemalt võttes jääb see summa tsipake väikeseks. Jämedalt võttes kulus selleks tööks kaks aastat. Üldiselt võttes see plaan meeldib mulle.
5. mingit seisundit v. tegevust esile kutsuma. Uudis võttis mehe tummaks, keeletuks, pahviks. Ehmatus võttis jalust nõrgaks. Külm vesi ei võtnud rasvaseid nõusid puhtaks. Suur rõõm võib võtta pisarad silma, näo naerule. Valu võttis nutu lahti. Õlu võtnud kõigil keelepaelad valla. Hirm võttis värisema, kananaha ihule. Raske töö oli naise päris võhmale võtnud. Jooks võtab hingeldama, higistama, naha märjaks. Suur laine võtab paadi kõikuma. | ‹impers.› Kui ma tema kannatustele mõtlen, võtab silma märjaks. Võtab ikka hääle värisema küll, kui kohtu ette astud. Nii kõva õõtsumine, et võttis südame läikima. Mis sa kisendad, kõrvad võtab kurdiks! Nii hirmus, et võtab kõhu lahti. *Mul võttis jalad all nõrgaks, kui kuulsin, et tuli lahti .. A. H. Tammsaare.
6. teise asendisse, seisundisse v. olukorda seadma; kuhugi suunduma. Võtke palun istet! Tahtis platsi võtta, aga polnud ühtegi vaba kohta. Tüdruk võttis teatraalse poosi ja hakkas laulma. Tunnimees võttis valvelseisangu. Poisi kõrvalestad hakkasid värvi võtma. Mehe nägu oli võtnud kinnise ja tähtsa ilme. Hajuvas udus võttis laev üha selgema kuju. Pluus tuleb võtta kitsamaks. Võttis riidest lahti, ülakeha paljaks. Inimesed võtsid sappa, järjekorda, ritta. Nekrutid kästi neljakaupa rivvi võtta. Paat võttis suuna, kursi merele. Seenelised võtsid 'hoidsid' metsas paremale, aga oleksid pidanud võtma vasakule. | piltl. Nii kui ülemuseks sai, hakkas kohe ka ülemuse vurhvi võtma. Elu vanas külas võttis tasapisi rõõmsama jume. Mõtted olid korraga hoopis teise suuna võtnud. Vanapoiss võtab lõpuks koosi abielusadamasse.
7. ‹ka impers.› vajama, nõudma. Suur kast võttis kitsas koridoris palju ruumi. Sõit Helsingisse võtab vaid pool tundi. Võttis aega, et jälle tasakaal tagasi saada. Võttis harjutamist, enne kui poiss lugema õppis. Võtab kõvasti voolu, kui jätad lambi põlema. Uus ahi võtab vähem puid. Rohud võtavad palju raha.
8. kellegi v. millegi suhtes mingisugusel arvamusel olema, suhtuma. Võttis poissi täismehena, täismehe ette. Nad ei võtnud teda kui omasugust. Tema juttu ei maksa tõeks, tõena, tõe pähe võtta. Tüdruk oli võtnud poiste tähelepanu endastmõistetavana. Ära võta seda asja liiga traagiliselt. Kaebust, ettepanekut, arvamust ei võetud tõsiselt. Võtab elu liiga kergelt. Ei maksa seda seletust sõna-sõnalt võtta. Kõik on suhteline, kõik on nii, kuidas võtta. Kui nii võtta, siis polegi seda tegelikult väga vähe. Need märkmed ei ole rangelt võttes novellid. *Ja kui minuga tahetakse läbi käia, siis võetagu mind sellisena, nagu ma olen. K. A. Hindrey.
9. millessegi kinni hakkama. Halud on märjad, ei võta tuld. Purjed hakkasid tuult võtma. Seal järvesopis võttis 'näkkas' eile hästi. Vimb võtab õnge, lanti väga visalt. || (koera hassetamiseks). Ass, Pauka, võta! *„Tondu, Tondu!” hüüdis Priidu .. „Tule siia, võta rebast!” R. Roht.
10. mõju avaldama, toimima; jaksama, suutma. Kastemärga rohtu võtab vikat hästi. Savist maad ei taha labidas hästi võtta. Vares tunneb juba hästi, kui kaugele püss võtab. Sellel poisil pea, mõistus ei võta. Nii peent kirja vanamehe silmad ei võtnud. Kas koera nina (põgenejat) ei võta? Vanad hambad ei võta enam (leivakoorikut). Mees kihutas, mis hobune võttis 'kõigest jõust'. Pead rabama, kuidas jõud võtab. Karjus, nagu kõri võttis. Vesi sätendas, kuhu silm vähegi võttis 'ulatus'.
11. rikkuma, kahjustama; hävitama. Öökülm võttis viljapuude pungad, õied. Halvatus võtnud tal jalad. Karastatud kütti ei võta ei pakane ega tõved. Ükski kuul ei võta teda 'ei tee talle midagi'. Tahtis ise endalt elu võtta 'ennast tappa'. Kus midagi ei ole, sealt ei võta surmgi. Sõda võttis mõlemad pojad. Tuli võttis maja. *.. teravili jäi viletsaks, oma jao võttis kevadel vesi, oma jao põletas põud .. O. Jõgi (tlk).
12. (liikumise vm. tegevuse kohta, sageli mõne teise verbi asemel). Võttis trepil kaks astet korraga. Võtame pikemad sammud, et teised meile järele ei jõuaks. Poiss võtab hoogu ja hüppab. Traktor möiratas ja võttis paigalt. Tramm kriiksus kurvi võttes. Lennuk võtab kõrgust 'tõuseb'. Auto võttis kiirust 'kiirendas' ja kihutas kallurist mööda. Isa võetud 'niidetud' kaared olid kõige laiemad. Ekskavaator võttis 'kaevas' kraavi. Vesi võetakse 'pumbatakse' järvest. Vana koer ei võta enam õppust 'ei õpi enam'. Snaiper oli mehe kirbule võtnud. Võttis sõbraga ühenduse, sõbrale kõne 'helistas sõbrale'. Tenor võttis 'laulis' kõrgemaid noote falsetiga. Pianist võtab 'mängib' esimesed akordid. Võtame 'mängime, laulame' 28. taktist uuesti. Kruvi ei võta hästi vinti. Keskhommikul hakkas päike juba võtma 'nahka pruunistama'. Kas teil valutab pea? – Kõvasti võtab.
13. riidlema. Sai valetamise eest emalt, ema käest võtta. Küll nüüd võtavad tema kallal! Nad on suured kaklejad, ilmast ilma võtavad omavahel. *.. kui aga mõni kirjanik saab ajalehes võtta, sajatab Nonna kriitikuid .. L. Promet.
14. midagi endale haarama, (saada) võimaldama. Võttis endale õiguse, julguse, kohustuse probleemist avalikult rääkida. Naine on võimu majas enda kätte võtnud. Võttis süü, vastutuse enda peale. Võtab uudise ükskõikselt teatavaks, teadmiseks. Võta vanemast vennast eeskuju! Uimastitega kaubitsemine on võtnud hädaohtliku ulatuse. Ma ei oska nii kiiresti seisukohta võtta. Võtab kaaslaste nõuannet kuulda. Tänan teid! – Võtke heaks! (vastuseks tänuavaldusele).
15. kõnek kinnitades teise verbiga väljendatud tegevust. Võtsin ja tegin selle töö ise ära. *Näe, võttis lõikas kambri akna poole suuremaks .. M. Metsanurk. *.. mis oleks, kui keegi võtaks ja puhastaks Vargamäe jõe ära .. A. H. Tammsaare. || ‹da-infinitiiviga› (arhailise varjundiga, sageli ka poetiseerivas stiilis:) midagi teha otsustama. Vaatame, mis ta teha võtab 'mis ta teeb'. *Härra advokaat Teder võttis vaikida. E. Vilde. *Kuis jumal võtnud seada / su elu – nii peab sündima. R. Sepp (tlk). *.. maailma vaikimine kohutab mind ja siis ma võtangi rääkida, võtan ise maailma asemel täita seda vaikust .. E. Tode.
16. kõnek kirumisvormelite osana; harvemini ka positiivse emotsiooni väljendamiseks. Võtku madis kogu seda värki! Et vanatühi teda võtaks! Võtku sind see ja teine! Pagan võtku! Kurat teda võtku! Kurat võtaks, mis siin toimub? Tont võtaks, hästi tehtud! *Mis sa minust siis tahad? Võtaks sind oma naaksumisega. J. Mändmets. *.. hõiskab vaimustusest: „On alles kleit, tont võtaks!” P. Viires (tlk).
17. (mõnedes vananenud ühendites). Ta võib hirmus olla, kui viha võtab 'vihastab'. Rammu, jõudu, jaksu, väge võtma 'kosuma'. *Tänavune mänguaeg võtku sellega algust [= alaku]. E. Vilde.