[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

valetama ‹37›

1. sihilikult valet rääkima, rääkides teadlikult tõsiasju moonutama. See ei ole tõsi, sa valetad! Ärge teda uskuge, ta valetab. Ära valeta mulle! Ära tule mulle suu sisse 'häbitult, läbinähtavalt' valetama! Kusti on suur meister valetama. Teile valetati tema tegevusest. Poiss valetas, nagu oleks ta pileti ära kaotanud. Ma pidin sinu pärast palju valetama. Ta valetab minu peale! Valetas oma sõbra kohta igasuguseid asju. Ta ei armasta keerutada ega valetada, rääkis kõik ausalt ära. Mind keelas valetamast, nüüd aga valetab ise. Suud-silmi täis valetama 'kõvasti, häbematult, rohkesti valetama'. Valetab, nii et suu suitseb 'valetab märgatava liialdusega'. Kes valetab, see varastab. Ega kiri ei valeta. *.. sahvrisse peitu pugenud ja käskinud meil, lastel, suisa valetada, et teda pole kodus .. V. Ilus.
2. piltl midagi valesti näitama v. valesti esitama. See kell veidi valetab, ta kipub nimelt taha jääma. Nii külm küll ei ole – kraadiklaas valetab. Kompassi tuleb kontrollida, et ta ei valetaks. *Koolipoiste orkester ei pea viisi, ta valetab juba ilmselgelt. V. Ruus.

ette valetama
kellelegi midagi valetama, valetades rääkima. Mida ta sulle jälle ette valetas? *Issand, kas sa tõesti ei oska midagi tõepärasemat mulle ette valetada? T. Vint.

kokku valetama
valetades kokku rääkima, valetades kokku keerutama. Jumal teab, mis ta ülemustele meie kohta jälle on kokku valetanud. Valetas enda päästmiseks pika loo kokku.

välja valetama

1. valetades, valedega välja rääkima. Valetas end üsnagi libedalt täbarast olukorrast välja.
2. valedega välja petma. *.. nende lootuste andmistega oli ta emalt veel viimase rahanatukese välja valetanud ... M. Raud.