[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

valdus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. valdamine; käsutus, võimu all v. kasutada-olek. Maapõuevarad, suuremad tööstusettevõtted on riigi valduses. Põhjasõjaga läks kogu Eesti ala Vene tsaaririigi valdusse. Mõis oli enam kui sajandi Löwensternide valduses. Ühistu, suurtalude valduses olevad maad. Vaenlasel õnnestus linn oma valdusse saada. Tüdrukud said oma valdusse ühiselamutoa. Klubi on taidluskollektiivide valduses. Vastasvõistkond püüab palli oma valdusse saada. | piltl. Valge valduses on e-liin (males). *Erilise võluvõimuga sai ta oma valdusse mitmekeelse ja -meelse auditooriumi .. Ü. Tuulik. || jur tegelik võim asja üle. Otsene, kaudne valdus. Seaduslik, ebaseaduslik, omavoliline valdus.
▷ Liitsõnad: ainu|valdus, kaas|valdus, osa|valdus, täisvaldus; maa|valdus, majavaldus.
2. miski kellegi võimu all olev, hrl. maa-ala. Omaaegsed Prantsusmaa valdused Aafrikas. Taani kuningas müüs oma Eestimaa valdused Saksa Ordule. Suurriigid püüavad oma valdusi laiendada, suurendada, kindlustada. Parunil oli valdusi mitmes Eestimaa paigas. Ostis maale talu ja vaatab nüüd oma valdust üle. Mõisahoone ja park on nüüd lastekodu valdused.
▷ Liitsõnad: feodaal|valdus, koloniaal|valdus, maa|valdus, ühisvaldus.