[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

valama ‹37›

1. nõust vm. mahutist kallutades vedelikku vm. ainet välja voolata laskma, kallama. Vett tünni, potti valama. Valab supi potist kaussi. Valas endale pudelist piima, mahla, õlut. Valas tassidesse kohvi, klaasidesse veini. Klaasid, pitsid valati ääreni täis. Valas endale pitsi viina. Peolauas valati pits pitsi järel kõrist alla 'joodi ohtralt'. Kas võin sulle veel kohvi valada? Tüdruk valab kassile piima taldrikule. Valas nõu bensiinist tühjaks. Valab taimedele kastekannust vett peale. Vihtlemise järel valati endale külma vett kaela. Perenaine valab kanadele põllest teri. Marjad valati ühest korvist teise. *Kaldale sõidab isekallutaja, valab betoonikoorma maha. E. Rannet. | piltl. Valas oma sõnavõtus vastastele tuld ja tõrva kaela. Vihane eit valas tülitajale sõimuvalingu kaela. Läheduses ei olnud kedagi, kelle peale oma viha ja sappi valada. Päike valab valgust ja soojust üle maa. Ülekohus valas kibedust poisi hinge. Lootus valab soontesse uut jõudu. || (nutmise kohta). Õnnetu naine valas kibedaid, palavaid pisaraid. Ta on nii haleda südamega, küllap valas mõne pisaragi. Kurb sündmus, raamat pani pisaraid valama. Kas vaeslaps vähe sai silmavett valada?
2. ‹hrl. impers.› tugevasti (vihma) sadama, kallama. Müristas ja hakkas valama vihma. Väljas valas peaaegu vahetpidamata ränka vihma, lausa paduvihma. Vihma valas ojadena, lausa ladinal. Vihma valab nagu oavarrest, pangest, toobrist. Öö läbi valas vihma alla. *On tõesti hull nende ilmadega ... aina [vihma] valab ja valab! E. Rannet.
3. sulatatud ainet (hrl. metalli) valuvormi sisestades v. muul viisil selliselt vormima, et see tardudes omandab soovitud kuju. Malmist, metallist valatud esemed. Vasest valatud peekrid. Metallisegust valatud kirjatähed. Valukojas valatud suurtükid, relvad. Kirikukellad sulatatud üles ja valatud suurtükkideks. Pronksist valatud kuju. Skulptor valas kuju kipsi, pronksi, vaske. Betoonist valatud plokid, plaadid. Hakati põrandat, vundamenti valama. Tsemendist valatud põrand, trepp. Kõnniteed valati asfaldist. Klaasesemed võivad olla pressitud või valatud. Küünlaid valatakse. Plastmasse kas valatakse või pressitakse. Postid kas rammitakse või valatakse pinnasesse 'kinnitatakse sellesse vastava sideainega'. Uusaastaööl valatakse tina 'ennustatakse tulevikku sulatina vette kallamisel saadud moodustiste põhjal'. Ülikond, kleit istub seljas nagu valatud 'ülimalt hästi'. || (kunstlikult valmistatava jääkatte kohta). Pargis, hoovis valatakse liuvälja. Kooli spordiväljakul hakati jääd valama. || piltl millelegi teat. vormi andma, midagi mingis vormis esitama. Eepos on rahvalaulu värsivormi valatud. Teoses paelub meid meisterlikku kunstivormi valatud elutõde. Valab oma hingevalu luuletustesse, lauludesse. *Miks mitte proovida sõnadesse valada seda, mida nägin, kuulsin ja mõtlesin. E. Maasik.
4. kõnek lööma, virutama, äigama. Valas teisele teibaga, pudeliga pähe, vastu pead. Valanud vihamehele rusikaga vastu vahtimist, silmade vahele, näkku. Vihane Märt valas Tõnisele rusikaga ühe tulise. Valab sulle veel vemblaga üle turja! Politseinik valanud kaklejatele paar korda kumminuiaga. „Valame sulle nii, et sa sirevile jääd!” ähvardati. Valas hobusele ohjapäradega. | piltl. *Et Katrina oli sõnakas inimene, valas ta alati täis mõõduga. „Sinuga ei saa teisiti,” ründas ta Jaaku. L. Vaher. || (tulistamise kohta). *Laskjat ju sinust pole. Mina ise lähen, valan neile puuriida tagant! J. Semper.
5. van tormates jooksma. *Üle põllu valasid mehed, poisikesed ja naisterahvad sinnapoole, kust ajas suitsu üles .. J. Lattik.

higi valama vt higi

krokodillipisaraid valama vt krokodillipisarad

kui ~ nagu külma vett kaela valama vt vesi

(oma) hinge välja valama vt hing [1]

pähe valama vt pea

sisse valama
millessegi midagi valama (ka joomiseks), sisse kallama. *Meile ei jäänudki enam muud muret, kui bensiin sisse valada ja mootor käima panna. A. Tigane. *.. tõin puhvetkapist klaasi, valasin talle sisse ja ta jõi .. E. Valdna (tlk).

verd valama vt veri

vett [kellegi, millegi] veskile valama vt vesi

välja valama
midagi millestki valama, välja kallama. Valab piima pudelist välja. Vala must vesi kausist välja! | piltl. Kellegi peale, kellelegi oma viha, pahameelt välja valama. Valas emale kõik südame pealt välja, kogu oma südamevalu välja. *.. päike valab välja oma jumalikku valgust, õhud ilutsevad .. Juh. Liiv. || kõnek alkoholi joomiseks klaasidesse valama. *.. tegin konjaki lahti ja valasin välja ja kohe tegime esimesed pitsid .. M. Unt.

õli tulle valama vt õli

õnne valama vt õnn

üle valama
midagi rohkesti, üleujutavalt peale valama, üle kallama. Pärast higistamist ja vihtlemist valas end jaheda veega üle. Puuviljasalat on üle valatud vaniljekastmega. Taganemisel mahajäetavad autod valati bensiiniga üle ja süüdati põlema. | piltl. Kedagi süüdistustega, etteheidetega üle valama. Purjus mees valas korralekutsuja ropu sõimuga üle. Mis ta kurja on teinud, et teda seesuguse sopaga üle valatakse? Päike valab kogu looduse kirka säraga üle. Täiskuu valas ümbruse kahvatu valgusega üle. *On ikka tunne küll, kui oma kümme viiulit su helidega üle valavad. J. Põldma.

ümber valama

1. ühest nõust vm. mahutist teise valama (1. täh.) Valab piima tetrapakendist kannu ümber.
2. uuesti valama (3. täh.) Vanaraud sulatatakse üles ja valatakse ümber. | piltl. *.. aga viimasel ööl enne pidu tuli Vellemaale vaim peale ja ta valas oma kõne ümber venekeelsesse luulesse .. A. H. Tammsaare.