[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 31 sobivat artiklit.

aval-a 2› ‹adj
avameelne, teeskluseta, siiras. Aval ja südamlik inimene. Ta oli lapsena, lapsemeelselt aval. Aval nägu, pilk, vaade, naeratus. Avalama loomuga mees. Tema tundeid võis lugeda ta avalatest sinisilmadest. *Ta andis tema küsimuste peale avalad vastused, kõneles häbenemata oma elujuhtumustest .. E. Vilde.

cal
füüs kalor

ealadv
iial. *Targaks eal ei saada üleöö. R. Rimmel. *.. ja mõttes luban, et ma eal ei peta. L. Hainsalu.

vaindekl. adj
kõnek (rõhutus asendis, kuid on tunderõhulise hinnanguga:) vana, igavene. a. (üleolevalt, põlglikult v. halvustavalt isiku, eseme vm. kohta). Kes see muu oli kui va Tontu Toomas! Rein ise oli mõistlik mees, aga see va Madli! Oled ikka va arg mehike, va hädavares. Mis sa ka oled, va näljarott! Tule rutem, va uimerdis! Kade ja kitsi oled, va nöörija! Mis ta peaks õiendama selle va joodikuga! Va lõhverdis, va kerglane! Viiu oli va jonnakas plika. Kustas oli va nigel kiitsakas mees. See va koeravolask lesis trepil ukse ees. Va vareseraisad kanade toidu kallal! Va parmud ja kärbserojud ei anna loomadele rahu. Elamiseks on tal va pime ja rõske tuba. Põllud metsa veeres on va liivasossid. Mis viht see ka on, va sorakas! See va uks käib jälle nii raskesti. See va lahja õllevirre nüüd midagi mehele mõjub. Inimestes on seda va õelust nii palju! b. (tunnustavalt, lugupidavalt kellegi v. millegi kohta). Va kadunuke oli ütlemata hea inimene. Va koolivend, va vennas, aita mind jälle! Ta ju va nupukas mees. Naabritaat on va mõnus vanamees. Va viks naisterahvas. See Volli on ikka va hambamees küll! Kiitis mind va heaks poisiks. Va kohusetruu Reks aitas poisil karja hoida. Peab ikka seda va nuppu ka olema, siis jõuab elus edasi. *Ta oli küll kõva kuulmisega, aga seda va ihurammu oli tal küllalt. E. Õun. c. esineb tihti kinnitavalt koos raha ja alkoholi märkivate sõnadega. Tal seda va nodi laialt käes. Muudkui ehitab, va rahapuru näib tal jätkuvat. Kas sul seda va kibedat on? Lonks va kärakat kuluks nüüd ära! Mõned mehed olid poolvintis, ju olid seda va märjukest mekkinud. *.. või oli kõiges [= uppumises] süüdi va porujomm, see vähipüügi kaasnähtus. I. Sikemäe. *Arve sehkendab üksi rahadega, .. ta sülgab pöidlale ja lappab edasi neid va krabisevaid. H. Kiik.

vaal-a 23› ‹s
zool suur kalataolise kehaga ning täieliku vee-eluviisiga imetaja. Grööni vaal. Vaalu püüdma.
▷ Liitsõnad: finn|vaal, hall|vaal, heeringa|vaal, kius|vaal, kääbus|vaal, küür|vaal, laiksilm|vaal, lõuna|vaal, nokis|vaal, pikkloib|vaal, põhja|vaal, sarv|vaal, sini|vaal, valge|vaal, võidisvaal.

vaal-u 21› ‹s

1. kokkuriisutud v. -kuhjatud viirg, vall. Heinakaared riisuti loorehaga vaaludesse. Teravili lõigati väljal vaaludesse, vaalu. Niidetud heina kuivatati vaalus. Kuiv hein veetakse vaalust otse küüni. Puud langetati metsas pikkadesse vaaludesse. Põllul on juurelt lõigatud kapsaste vaalud. *.. järele jäi [metsade lausraiumisel] lage maa, kus tuul hakkas liiva vaalu veeretama ... E. Maasik.
▷ Liitsõnad: heina|vaal, põhuvaal; lume|vaal, tuisuvaal.
2. murd kirvega puule põigiti löödud sälk

va banque [va bank]
panga peale (hasartmängudes); piltl kõike kaalule pannes. Mängima va banque.

vaeinterj
vaeh. *Kas juba tagasi? Vae! O. Luts.

vaiinterj
murd väljendab imestust, üllatust. *Vai, elupäike, kas see ikka tõesti on meie peremees? A. Taar. *„Ta lubas mulle koha muretseda.” – „Vai! Siis see asi polegi nii halb.” O. Luts. ||adverbilaadselt›. *„Võeh, vai Jumal seadnud!” hüüatas Magdalena ägedalt. „Etsa kae! Inimesed on need. .. ” B. Kangro.

vaivaia 23› ‹s

1. püsti maasse v. veekogu põhja löödud terava otsaga kepp v. pulk (millegi selle külge kinnitamiseks v. muuks otstarbeks). Teravaotsaline vai. Lõi, tagus vaia maasse, merepõhja. Lootsik oli seotud vaia külge. Vabastasin paadi vaiast, vaia küljest ja tõukasin kaldast eemale. Köies olnud lehm oli tõmmanud vaia välja ja pääsenud vilja. Noortele õunapuudele pandi vaiad tugedeks. Okastraati hoidsid püsti vaiad. Matkajad raiusid telgi püstitamiseks võsast vaiu. Kus vai pääseb, kui nui pihta annab. *Lõime vaiad tähiseks püsti, et kraav peab suunduma nöörsirgelt ühelt teisele. M. Raju. || (üldisemalt, näit. seinas). *.. ajas hobused talli ette, võttis neilt rakmed, riputades need vaiade otsa talliseinale .. V. Uibopuu.
▷ Liitsõnad: keti|vai, kinnitus|vai, köietus|vai, mõrra|vai, pist|vai, sihi|vai, telgi|vai, tugi|vai, võrguvai; puu|vai, raudvai.
2. ehit sügavale pinnasesse rammitud tugipost. Raudbetoonist vaiade rammimine. Vaiade kandevõime. Pärismaalaste hütid jõgede ääres olid ehitatud kõrgetele vaiadele. *Terve Amsterdam toetub vaiadele. Vaiadel seisavad peavaksal, nelikümmend muuseumi ja kirikud. A. Liiv.
▷ Liitsõnad: betoon|vai, puit|vai, raudbetoon|vai, terasvai; alus|vai, kruvi|vai, punn|vai, ramm|vai, silla|vai, sulund|vai, toru|vai, vundamendivai.

valdvalla 23› ‹s

1. maakonda kuuluv omavalitsuslik haldusüksus Eestis. Albu, Mäetaguse vald. On sündinud Pärnumaal Saarde vallas. Valla staatusega alev. Valla rahvas, volikogu, eelarve. Kaks väikest valda ühinesid. Vanataat elas viimased aastad valla vaestemajas. Läks mehele teise valda. Maali oli üle valla tüdruk 'kõige ilusam, kõige hinnatum vallas'. Tüli talu hävitab, vaen valla kaotab. | kõnek. Käis vallas 'vallavalitsuses' asju ajamas. || selle elanikud. Teda tunneb terve vald. Varsti teadis seda juttu kogu vald.
▷ Liitsõnad: kodu|vald, kroonu|vald, naabervald.
2. ala, valdkond (1. täh.) Viimased saavutused teaduse ja tehnika vallas. Edusammud loodusteaduste vallas. Teda huvitavad kirjutised etnograafia, muusika, teatrikunsti vallast. Viktoriiniküsimus spordi vallast. Matemaatikute uusimad uurimused tõenäosusteooria vallas. See küsimus kuulub pigem välis- kui sisepoliitika valda. Teoses kaldutakse kohati fantastika valda. Käesoleval juhul jääme veel esialgu oletuste valda. *Hannes pidi ära sõitma, ma lootsin, et rahunen, ja kõik taanduks mälestuste valda. J. Kärner.
▷ Liitsõnad: aine|vald, kunstivald; tahte|vald, tundevald.
3. piltl keskkond, sfäär, riik. Ränk vangipõlv Siberi pakaste vallas. *.. lähenes kohutav maru, mis teid nagu kõlkaid üles õhku tuulte valda virutas. F. Tuglas (tlk). *Ükskõik mis teed sa käid, kas üle kivide, üle surnukehade, üle oma himude, sinu tee viib ikka surnute valda! A. Gailit.
▷ Liitsõnad: surmavald.
4. võimus. Sa viibid veel oma unistuste vallas 'unistustes'. *Need mäed olid öösiti äikese vallas. Ü. Tuulik. *See mõte võttis teda jälle oma valda .. R. Roht.
▷ Liitsõnad: meele|vald, vägivald.

vale6
adjektiivina saab jääda käändumata
1.ssihilikult esitatav alusetu, tõele mittevastav väide v. teade. Väikesed, suured valed. Häbematu, jultunud vale. Üsna süütu, naiivne vale. See on sula, läbinähtav, ilmne vale. See oli tema elu esimene vale. Ära lase end pimestada massiteabevahendite valedest! Saime su valest kohe aru. Vale puha, mis ta räägib. Räägib valet 'valetab'. Oli küll häbi, kuid valet üles ka ei tunnistanud. Poiss mõtles välja üpris usutava vale. Mingi valega meelitati ta kohale. Selles loos pole kerge tõtt valest eraldada. On inimesi, kes seda valet uskusid. Siira inimesena ei salli ta mingit valet. Kurjategija valed paljastati. Valet vanduma 'valevannet andma'. Mustas oma naabrit alatute valedega. Valega ei jõua kuigi kaugele. Sipleb oma valede võrgus. Valel on lühikesed jalad.
▷ Liitsõnad: hädavale.
2.smiski, mis ei ole ehtne ega tegelikkusele vastav. Tõsi tõuseb, vale vajub. *Te ehitasite oma elu valele. Pettus ja vale said teile harjumuseks .. O. Tooming. *Ma olen tõe poolt. Kuid hea vale kunstis on siiski parem kui halb tõde. F. Tuglas.
3.adjtõele, tegelikkusele mittevastav, ebaõige, väär; midagi ebaõigesti, vääralt osutav, väljendav jne. Kell näitas vale(t) aega. Kurjategija elas teises paigas vale nime all. Vale teooria, seisukoht. Sul on asjast vale(d) andmed, vale ettekujutus. On endale olukorrast sootuks vale pildi loonud. Vale vastus. See oli ikkagi vale teade. Arvutuse tulemused on valed. Selles asjas olete valel arvamusel. Näilisus võib viia vale(dele) järeldustele. Sinu oletus osutus valeks. Teeb just seda, mis on halb ja vale. See, mis te räägite, on ju kõik täiesti vale. Oleks vale öelda, et ma ei karda. Hakkas salgama ja teiste väiteid valeks ajama. See kaal on vale, näitab rohkem. *Nad [= naised] olid nii valed, nii odavad, nii teatraalsed. T. Kallas.
▷ Liitsõnad: pool|vale, puruvale.
4.adjmitte see, mis (v. kes) on antud juhul vajalik v. nõutav, ebaõige. Oleme istunud vale(le) rongile. Võttis varnast vale võtme. Helistas valel numbril. Varguses süüdistati algusest peale vale inimest. Kiri sattus valedesse kätesse 'vale inimese kätte'. Püüdis kaardimängus vale(t) masti käia. Vaheta jalga, sul on vale jalg (marssimisel). Maletaja eksis ja tegi käigud vales järjekorras. Jälitajad sattusid vale(dele) jälgedele. Te lähete ju vales suunas! Sõdis valel poolel. Laulab vale viisiga. Kas see ütlus on päris vale? 'sobimatu'. Pani, asetas oma lootused valele kaardile. *.. toppis võtit lukuauku. See läks esiti vale otsaga ees .. H. Lehiste.

vale-da 2› ‹adj
murd hõre. *Ja langeski see vihm valedana ning vaikselt, õhku umbe löömata ja kaugusi katmata, ilma et ülemäärast vett oleks tulnud .. O. Jõgi (tlk).

valivalju 32 või van -da 2› ‹adj

1. (hääle, heli kohta:) hästi, kaugele kostev, kõva. Jaanil on hästi vali hääl. Räägib, naerab, nutab valju häälega. Üldisest jutusuminast kostis välja mõni valjem hääl. Kostis kellegi vali ja vihane hüüe. Vali kisendus, karjatus, hõiskamine, laulmine. Tülitsejate vali kisa, kära. Kõrvaltoas läks jutuajamine, rääkimine, kõnekõmin juba päris valjuks. Teda äratas koerte vali haukumine. Haraka vali kädistus. Kahurilask, püssipauk oli nii vali, et aknad tärisesid. Käis vali raksatus, piksekärgatus. Vali mootorimürin, roomikute lõgin. Miski ese kukkus valju kolksatusega maha. Kostis vali koputus, kloppimine uksele. Muusika oli ülearu vali. Naine keeras raadio valjemaks. Kõrvu hakkas kärestiku vali kohin. Järvelt kostis vali sulpsatus. *Etteheidete ränkusega võrreldes oli Modimbo toon üsna rahulik, mitte eriti vali ega eriti tasane. H. Rajandi (tlk).
▷ Liitsõnad: poolvali.
2. (ilmastikuga ühenduses:) kõva, kange, käre, äge. Puhub vali tuul. Tuul on võrdlemisi, kaunis, väga vali. Tuul muutub valjuks, läheb järjest valjemaks. Mässavad valjud sügistormid. Mitu päeva on olnud vali pakane. Öösel oli külm äkki valjuks läinud. Vali vihmasagar täristas vastu akent. Väljas valitses vali talv. *Varsti olid lainete luuvalged kihvad vahul ja vali ilm sundis suurpurje alla laskma. H. Sergo.
3. karm, range, vähimagi leebuseta. a. (inimese kohta). Südametu ja vali inimene. Lapsed kasvasid üles valjude vanemate käe all. Vali, kuid õiglane peremees. Vali lossihärra, kohtumõistja ei tundnud mingit halastust. Uus ülemus oli eelmisest veelgi valjem. Isa olnud laste vastu väga vali. Sa olid temaga, tema vastu, temale liiga vali. Koolmeister oli nõudlik ja vali. Raske elu on isa valjuks teinud. Loomu poolest oli ta vali ja kange. Valju südamega inimene. Valju näoga vangivaht. Mehe vali näoilme ei tõotanud midagi head. Silmavaade, pilk vali nagu kohtumõistjal. Perenaine oli valju käega: väikseimagi eksimuse eest lõi vaeslast. *Siis lõpuks .. vaatab koolipreili validal pilgul üles, nii validal, nagu ei kunagi enne tema vastu .. A. Haava. b. (abstraktsemalt). Valjud seadused, eeskirjad. Meest ootab vali karistus, nuhtlus. Süüdlastele langetatud kohtuotsus oli vali. Poistele tehti, anti vali noomitus. Isa valju käsu, keelu vastu ei tohtinud eksida. Kord sõjaväes, vangimajas muutus järjest valjemaks. Koolis valitses vali distsipliin. Piiripunktis oli vali kontroll. Tööd tuli teha järelevaatajate valju sunni all. Sugukonna valjud tavad, kombed. Vali kriitika. *.. võetakse ta sügisel sõjaväkke, ning seal juba jätkub temasugustele vett, vilet ning valjemaid sõnu. J. Tuulik. || raske, ränk. Vali saatus, elu. *Vali on harida põuasta sööti, / vali on kiskuda kütiste vööti,– / valjem vaimupõld harida. Juh. Liiv.
4. tugeva mõjuga, kange, kõva, äge. Nende valmistatud õlu oli vali: lausa murdis mehi maha. Pärast rasket rännakut oli meestel nälg vali. Kurtis valju kõhuvalu. *Ainult Muska oli pidanud Valtule alla vanduma, sest sel oli hirmus terav ja vali hammas. A. H. Tammsaare. *.. ning odekolonnilehk, mis temast [= magajast] välja käis, oli valjem kui majaotsas laiutavalt õitseva leedripuu lõhn. J. Tuulik.
5. millegi poolest silmatorkav v. väljapaistev, tubli, hakkaja, kange, kõva. Vali põllumees, tööinimene. Andres on iga töö peale vali. Tubli ja vali naine tegi peagi maja korda. ||hrl. ma-infinitiivigaoma loomult kõvasti kalduv midagi tegema. Juss oli koolis vali õppima. Küll see tüdruk oli aga vali ära kaebama. Koerad olid valjud haukuma. || käigult, jooksult kiire, nobe, väle. Jänes on väga vali jooksma. *„Edasi, nõõ!” Ja nagu nool lendas vali hobune libedat teed mööda edasi, teisi kaugele maha jättes. E. Aspe.

valkvalgu 21› ‹s
biol orgaaniline ühend, mille molekulid koosnevad pikkadeks ahelateks liitunud aminohapetest, valkaine. Taimsed, loomsed valgud. Täisväärtuslikud valgud 'valgud, mis sisaldavad kõiki elusaineks vajalikke aminohappeid'. Rohkesti valke, valku sisaldav toit. Meie põhitoitained on valgud, rasvad ja süsivesikud. Valgud on elusaine tähtsamaid koostisosi.
▷ Liitsõnad: liht|valk, liit|valk, piima|valk, toorvalk.

vall1-i 21› ‹s

1. seljakutaoline mullast, kividest vm. materjalist kaitserajatis endisaegse kindlustatud asula ümber. Linnust ümbritsesid palktaraga vall ja veega täidetud kraav. Kaitsjad seisid linnuse, kindluse vallidel. Ründajad püüdsid vallile, üle valli linna tungida. *Linn [= Pärnu] ümbritseti moodsate vallide süsteemiga, bastionide, raveliinide ja vallikraaviga. E. Helemäe.
▷ Liitsõnad: kaitse|vall, kindluse|vall, linnavall; kivi|vall, muld|vall, ring|vall, rõngasvall.
2. (üldisemalt:) mingi selletaoline kuhjatis. Jõe kaldaid kindlustati tulvade vastu vallidega. Kännud uudismaal, lumi teeäärtel lükatakse vallidesse, valli. Kokkukogutud kivimürakad on põlluservadel vallis. Tuiskliivast võivad tekkida pikad lainekujulised vallid. Igal kevadel ümbritsevad saart ajujää vallid. Rannal adru ja roo vallil askeldasid linnud. Paljusid meteoriidikraatreid ümbritseb vall. | piltl. Rajuga sööstavad rannale tohutud lainete vallid.
▷ Liitsõnad: adru|vall, jää|vall, kalda|vall, liiva|vall, lume|vall, mulla|vall, rüsi|vall, teevall; laine|vall, udu|vall, veevall; küünevall.
3. geogr pikk kitsas kõrgendik, mille pikkus ületab laiuse enam kui 10 korda
▷ Liitsõnad: klibu|vall, kruusa|vall, rannavall.

vall2-i 21› ‹s
mer nöör v. tross purje ülestõmbamiseks. Mehed asusid purjede heiskamiseks vallide juurde. *Vandid jäätuvad, vallid liiguvad vaid suure vaevaga läbi plokkide. H. Sergo.

valm-i 21› ‹s
kirj hrl. loomtegelastega luule- v. proosavormis eepiline lühiteos, mille lõpus esitatakse moraal. Aisopose, Krõlovi valmid.

valu111› ‹s

1. mingis kehaosas esinev (hrl. koe kahjustusega kaasnev) ebameeldiv, vaeva valmistav tunne. Kehaline valu. Hirmus, väga tugev, lõikav valu. Sisemised valud. Reumaatilised valud. Põletushaavade valu. Reflektoorne, kiirgav valu (tuntakse kehas mujal kui selle põhjuslikus kohas). Tuim valu kuklas, maos, küljes, rinde all. Piinatav karjatas, röögatas valust. Mu pea lõhkeb valust 'valutab kohutavalt'. Haige, haavatu väänles suurtes valudes. Ristluudesse, selga lõi tuline valu. Terve keha on valu täis. Tundis oma sisemuses, pahemas käes, käies teravat valu. Külg teeb kanget, kibedat valu. Haavad teevad veel aeg-ajalt valu. Mis sul valu teeb? Valud ägenesid, andsid natuke järele. Palavik rauges ja valud vähenesid, vaibusid. Haige kannatab valusid, valude käes. Ta kaebab valusid külje sees, seljas. Valude tuimendamiseks tehti morfiumisüste. Tarvitab valusid vaigistavaid ravimeid. Sai end üksnes valu ja vaevaga liigutada. Valudest kurnatud inimene. Operatsioon oli täiesti ilma valuta. Külmunud käed ei tundnud valu. Hoobi saanud koer tõmbas end valust kerra. Haiget saanud lapsele öeldi: „Harakale haigus, varesele valu.” Oma valu on vaevajaks, võõra valu vaadata. || piltl töövaev, häda. Eks metsatöödel saanud ennevanasti vatti ja valu näha. *.. neist igaüks näeb valu, kui aga palgapäev on käes, siis kopikat sa palu! A. Hint.
▷ Liitsõnad: hamba|valu, jala|valu, kondi|valu, kõhu|valu, lihase|valu, liigese|valu, luu|valu, maksa|valu, närvi|valu, pea|valu, ristluu|valu, selja|valu, südame|valu, sünnitus|valu, õlavalu; fantoom|valu, hoog|valu, jooksva|valu, külma|valu, reuma|valu, umb|valu, vahkvalu; põrgu|valu, surmavalu; sünnivalud.
2. tugev hingeline kannatus, suur mure v. kurbus, psüühiline piin. Laste valu ema kaotuse puhul. Õnnetusest kuuldes tahtis süda valust, valu pärast seisma jääda. Raske valu täitis südant. Mu süda on sinu pärast valu täis. Südames on valu, mis sellest lapsest saab. Seda nähes tõmbub mu süda valus(t) kokku. Rinnus näris valu juhtunu pärast. Terav valu tungis hinge. Õnnetu armastus põhjustab kannatust ja valu. Sinu sõnad teevad mulle valu. Emad on lastega valu ja vaeva näinud. Püüdsime teda tema valus lohutada. Kõneleja hääles oli valu, näost paistis valu. Mõtleb möödunule nukruse ja valuta. *Ära ilmal valu kaeba, eriti kui mees tahad olla. A. Beekman.
▷ Liitsõnad: armu|valu, hinge|valu, ilma|valu, kahju|valu, kaotus|valu, lahkumis|valu, leina|valu, maailma|valu, pettumus|valu, sala|valu, südamevalu.
3. piltl himu, kange tahtmine (midagi teha). Vennal oli kange valu naist võtta. Mul ei ole mingit valu seda teha. Pidi ikka valu olema, mis sundis teda seda tegema. Poisil on tõeline valu pilli järele. Mis valu teid siia ajas? Tal ei ole miskit valu pidutsemiseks. *.. tema oma teiste meeste valus ei hooli Allenist, kuipalju on ta meest viimastel aegadel üldse ligi lasknud .. I. Viiding.
▷ Liitsõnad: mehe|valu, mineku|valu, naisevõtu|valu, viinavalu; munavalu.
4. kõnek kiir, kiirustamine; hoog vrd tulistvalu Sõitis, kihutas tulise, kange, täie valuga. Tormas valuga uksest välja. Lidus, pühkis siit suure valuga minema. Töö käis täie valuga. Kas sa ei või pisut oodata, mis valu sul selle minekuga hakkas? Nüüd poistel valu sees: vaja kohe jõe äärde minna. Naised panid ehitajatele valu peale, laut olgu sügiseks valmis. *Õhtuhämaras tulid nad sellise rõõmu ja valuga üle klaassileda mere Abruka poole, tulid lennates ja uiskude lauldes, nii et unustasid ettevaatuse ja ohu .. J. Tuulik.

esimese valuga
esimese reageeringuna millelegi, esimese tuhinaga. Võõraid silmanud, pani poiss esimese valuga putku. Esimese valuga tahtis juba naabritelt aru pärima minna, mis sellised jutud tähendavad. *Ait jäigi tookord ehitamata, kuigi vundament esimese valuga valmis valati .. K. Saaber. *Kustase küsimus võttis ka selle mehe näo esimese valuga naerule, ent ta sundis end sedamaid tõsiseks. R. Vaidlo.

jalgadele ~ päkkadele ~ kandadele ~ varvastele valu andma
kiiresti jooksma v. ära minema; jalga laskma, põgenema. Põgenik andis jalgadele valu. Annab jalgadele valu, et mitte hiljaks jääda. Nüüd pole muud, kui anname jalgadele valu! Lapsed andsid hirmunult päkkadele valu. *Volli näis kaaluvat, kas võõrast poissi vahtima jääda või ka varvastele valu anda. V. Saar.

[millelegi] valu andma
hoogsalt, kiiresti midagi tegema. Tööle valu andma. Heinariisumisel tuli muudkui kätele valu anda. Sõudjad annavad aerudele valu. Lõunalauas andsid näljased mehed toidule kõvasti valu. Jaanitulelised andsid kiigele valu. *„Anna aga valu, Pääru!” hõikas Taavi. „Saab nurm rutem lagedaks, saab rutem koju. ..” E. Maasik.

[kellelegi] valu andma
kolkima, tuupi tegema. Pealekaebajale anti mõnigi kord nurga taga valu. Antud hobustele valu ja kihutatud kodu poole. Vaenlasele antud rindel kõvasti valu. *Lase aga käia, Johannes ... anna niisugustele villavedajatele edaspidigi valu [= tee säru] ... A. Saar.

valu taga
suur, tagantkihutav rutt, häda millegagi. Vili oli pudenemas ja koristustöödega valu taga. Kõik tormavad, mis valu neil taga on? *Ega Juulil endal paistnud meheleminekuga väga valu taga olevat, temale näis vanatüdrukupõligi sobivat. V. Ilus.

ühe valuga
pausideta, ilma vaheta, ühe hooga. Hirmunud poisid jooksid, lidusid ühe valuga metsast koju. *Lõpetame [töö] ühe valuga, saame varem õhtule. O. Tooming. *„Ära siis piiritust ühe valuga alla viska!” sai ka ülemus temalt karmi käsu. V. Krimm (tlk).

valu211› ‹s
tehn (metalli) valamine; valatud metall. Värvilise metalli valu. Kombinaat, kõrgahi andis esimese valu.
▷ Liitsõnad: kokill|valu, koorik|valu, pidev|valu, surve|valu, tsentrifugaal|valu, täppis|valu, vaakum|valu, vormvalu; kivi|valu, malmi|valu, metalli|valu, terasevalu; praakvalu.

valu311› ‹s
hrl luulek valgus. Suveöö sume valu. *Kuu kahvatab ja koidu valul / joom välgub, udud voogavad. B. Alver (tlk). *.. läidab [agu] vastse päeva tahti, / levib valu punane .. H. Adamson.
▷ Liitsõnad: eha|valu, koidu|valu, valgevalu.

van indekl
algselt päritolu tähistanud sõna hollandi perekonnanimedes (ei viita aadliseisusele). Paul van Dyk. Max van der Stoel.

vat
vaat. a.interjVat kus lugu! Vat sulle toredaid inimesi! Ole ettevaatlik, vat kui kõrvetad sõrmed ära! Kõik oli hästi, aga vat ühel hommikul .. Vat nii. b.advOleksime vat et surma saanud.

vauinterj
väljendab tunnustust, imestust, vaimustust vms. Vau, ütlemata tubli! Vau, keda ma näen! Vau, vaat siin tahaks elada!

vau14› ‹s
paabulind, sinipaabu. Suure suletutiga vau. Naine on kohevil nagu vau. || piltl uhkeldavalt üles löödud naine. *Jõnn (armukesele järele vahtides): Püha kurat, no oo see vau ennast ära taglastanud! J. Smuul.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur