[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

hurmav-a 2partits
võluv, veetlev, joovastav, vaimustav. Hurmav naine, tantsijatar. Hurmav naeratus, muusika. Lausa hurmav öö. *Oo, ma tunnen seda hurmavat linna sinise järve ja rohelise jõe ääres. E. Vilde.

kütkestav-a 2
(< partits kütkestama); veetlev, võluv, vaimustav. Kütkestav hääl, naer. Väga kütkestav tütarlaps, erakordselt kütkestav inimene. Eriti kütkestav on vanalinn. Mäelt avanes kütkestav vaade. Kütkestav laul, maal, raamat. Temas oli kõik endiselt kütkestav. Merle oskas muuta koosviibimise kütkestavaks.

lahe-da 2› ‹adj

1. avar; ruumikas, selline, kus on ruumi (liigutamiseks, liikumiseks) ning õhku (hingamiseks), kus on mugav ja vaba olemine. Lahe mantel, kleit, pluus. Matkasaabas olgu piisavalt lahe. Ehitati lahedate ruumidega uus elumaja. Neil on päris lahe korter – igaühel omaette tuba. Inimesi väljus, vagunis läks lahedamaks. Õunapuud istutati lahedate vahedega. Laskis lipsusõlme lahedamaks. Lakas on lahedam magada kui toas. Linastes rõivastes on suvel mõnusalt lahe. Võrksärgiga on hea lahe käia. *Kõigile oli [heinatalgutest] teada antud – tulgu, kes soovib, luht on lahe, ruumi jagub. V. Ilus. || tõketeta, vaba. Siin on lahe läbipääs. *Mul oli oma istmelt hea lahe vaade üle terve koplisuuruse saali .. E. Vilde.
2. oludest piiramata, vaba. Inimene otsib lahedamaid tingimusi, lahedamat äraelamist, lahedamat elu. Tal suurem palk ja lahedamad võimalused. Säästab ja kogub, et lastel lahedam oleks. Küllap tulevad lahedamad ajad! Poliitilisest surutisest pääseti lahedamatesse tingimustesse.
3. üksipidi kiudude v. niitidega; mitte sassis, puntras v. tükkis. Linad soeti enne koonlasse keeramist lahedaks. Pestud vill nopiti sõrmede vahel lahedaks. Lahedat lõngavihti on hea kerida. Kalamehed harutasid võrke lahedaks. Pärast peapesemist kammitakse juuksed lahedaks. Hea lahe muld, pole mättaid ega juurikaid. *Ta võtab [vilja]vihu, puistab selle lahedaks ja laseb pikkamisi [rehepeksumasina] huugavasse trumlisse. M. Traat. *Päris lahedas sootarnas murdus vikatilüsi .. H. Sergo. || sirge läbipõimumata süüga, mitte näsuline ega kisklik. Lahedaid oksteta kasepakke on kerge lõhkuda. Peerupuu pidi olema lahe. Lahedast puust lauad. | piltl. Noormees oli lahedat kasvu. || selge, klaar. Hommikul laheda peaga on parem õppida. Ta on purjus, las magab enda lahedaks. Värske õhk tegi pea lahedaks.
4. kerge, karastav, värskendav. Suvel ei taha rasvast toitu, tahaks midagi lahedat – piimasuppi või kama. Hapupiim on hea lahe jook, lahe rüübata. Äike lööb õhu lahedaks. Mere ääres on lahe hingata. Puhkas puu lahedas varjus. Lahe kevadine tuul.
5. kerge, ladus, hõlbus. Kodu poole läheb hobune alati lahedama sammuga. Laheda jooksuga jalgratas, regi, paat. Otsi mulle midagi lahedat lugemist! *Seda [= sangleppa] oli hõlbus muretseda ja ka lahe töödelda. H. Relve. *.. Saiakopli Maasik oli talle ikka veel armsam Rauaselja Akast, ehkki Akal olid lahedamad nisad ja rammusam piim? K. Saaber.
6. mõnus, õdus; kergenenud, pingest vaba, muretu. Südames on soe ning lahe tunne. Hingel hakkab lahe, vimm ja vaen kaob. Ta on täna lahedas tujus, meeleolus. Kohvitassi juures nagu lahedam juttu puhuda. Kõik läks hästi, nüüd on süda jälle kerge ja meel lahe. Lahedad laulud, naljad, lõõtspillilood. Ta morn ilme, nägu lõi veidi lahedamaks. || sõbralik, lahke, ladna. Võõraste vastu on ta nii mahe ja lahe, aga kodus päris tulehark. Ülemus on lahe mees, temaga saab asju ajada. Ta on tähtsaks läinud, pole enam endine lahe poiss. Ajab lahedat juttu, laseb lahedat naeru. Papa Jannseni mõnus ja lahe ütlemisviis. Tal on alati lahe muhelus näol.
7. kõnek tore, vaimustav. Hevi on lahe. *Kuradi lahe mõte plahvatas poisile pähe .. V. Lattik. *.. jätkas usalduslikult: ".. ma mäletan teda täitsa selgesti seniajani, oli alles lahe lits!” A. Alas (tlk).

ostu|paradiis
vaimustav ostude tegemise paik (näit. linna, ostukeskuse kohta). Moepealinn Pariis on tõeline ostuparadiis .

paradiis-i 21› ‹s

1. relig ristiusus esimese inimpaari kaunis ja muretu elupaik, Eedeni aed; koht, kuhu õndsate hinged pääsevad pärast surma, taevas. Aadam ja Eeva paradiisis. Paradiisi hea- ja kurjatundmise puu. Ristiusk tõotab paradiisi hauataguses elus. Muhamedi seitsmes paradiis.
2. looduslikult v. mõnes muus suhtes vaimustav paik; õnnelik, muretu olukord. Maapealne paradiis, paradiis maa peal. Saar oli vaikuse ja rahu paradiis. Matsalu on lindude paradiis. Siin oli mu lapsepõlve, esimese armastuse paradiis. Pärast linnaelu tundus suvituskoht talle lausa paradiis(ina). Ega siinne elu ole mingi paradiis! Naiste, meeste paradiis 'supelrannas ainult naistele v. meestele eraldatud ala'. *Ja väikeseks paradiisiks muutis vend Niitsaadu. Istutas õunaaia, palju ilupuid, põõsaid, roose, lilli.. A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: ostuparadiis.

silmi|pimestav-a 2partits
pimestav. a. ere. Lume silmipimestav sädelus. Silmipimestav valgus, välgusähvatus. b. tugevat muljet avaldav, vaimustav. Tutvusin silmipimestava daamiga.

vinge1› ‹adj

1. (ilma, ilmastikunähtuste kohta:) teravalt ja niiskelt külm, läbitungiv, kõle (vahel ka tugevust, ägedust rõhutades). Vinge ilm. Kõle kevad ja vinge sügis. Vinge tuul puhus lõikavalt näkku. Lõdisesime vinge põhjatuule käes. Vinged tormid, tuisud. Vastu õhtut muutusid iilid järjest vingemaks. Vinged vihmahood peksid põõsaid nagu piitsaga. *Päev oli vinge, tuulevilu, kuigi kevad kõndis juba nurmel ja metsas. A. Kalmus.
2. (lõhna kohta:) terav, kibe. Vinge suits, kärsahais. Hulguse pesemata riietest levis vinget lehka.
3. kõnek tige, vihane; tusane, pahur. Õpetaja on õpilaste vastu liiga vinge, võiks leplikum olla. Endist pruuti nähes tõmbus poisi nägu päris vingeks. Köster põrnitses kuulajaid vinge pilguga. Tüdruk ütles lõpuks vinge häälega: „Pole sinu asi.” Keelel kibeles vinge küsimus.
4. kõnek kange, äge; vänge. Mängis vinget meest, kes kedagi ei karda. Treener otsis talle vingemaid trennipartnereid. Kõige vingemad tippjuhid on ikka mehed. Vinge viinanina, kakleja, reaktsionäär. Mats ja Ott on vinged vihamehed. Poiss on vinge loomuga väänik. Arvatakse, et advokaatidel on vinged palgad. Sai kaela vinge trahvi. Aplaus oli vinge. Kõige vingemaid vägisõnu on ikka tarvitanud igasugu kurjategijad. *.. lugeja leiab tekstist üksjagu räigust ja vinget pula .. P. Künstler.
5. släng (ülimalt) vägev, vaimustav. Need on juba vinged sellid, kellel on läpakas olemas. Ära ennast liiga vingeks vennaks ka pea. Sajandivahetusel korraldati hästi vinge tulevärk. Kinos jookseb vinge õudukas. Tal on kõige vingemat klassi mersu. *Näib, et Soometsalt on see päris raamat veel tulemata, aga kui tuleb, siis purustavalt vinge. K. M. Sinijärv.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur