[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vaigu|käik
paljude okaspuude puidus ja okastes paiknev torujas õõs, mis sisaldab vaiku

vaigune ‹-se 4› ‹adj›
(rohkesti) vaiku sisaldav; vaiguga koos. Seedermänd on hästi vaigune puu. Vaigused palgid, lauad, laastud. Vaigused käbid, kännud. Enne puhkemist on kasepungad kõige vaigusemad. Käed, riided said vaiguseks.

vaigutama ‹37›
mets (puudelt) vaiku võtma. Käib metsas puid vaigutamas. Vaigutatud kuused, männipuistud.

vaik ‹vaigu 21› ‹s›

1. paljude taimede, eriti okaspuude eritatav klaasitaoliselt läbipaistev v. tuhm sitke, veniv ja kleepuv mass. Looduslikud vaigud. Okaspuude vaik. Kuuskedelt, mändidelt vaiku võtma, koguma. Puu tüvest nõrgus vaiku. Vaigust lõhnavad palgid, laastud. Südasuvel lõhnab metsas sula vaigu järele. Ta on oma käed, riided vaiguga määrinud. Kevadel muutuvad paplite pungad vaigust kleepuvaks.
▷ Liitsõnad: kirsi|vaik, kopaal|vaik, kuuse|vaik, lehise|vaik, männi|vaik, puu|vaik, taimevaik; kummi|vaik, mere|vaik, taruvaik.
2. keem looduslikku vaiku (1. täh.) meenutav sünteetiline kõrgmolekulaarne aine (lähteainena näit. liimide, lakkide, värvide tootmisel). Sünteetilised vaigud 'sünteesvaigud'.
▷ Liitsõnad: akrüül|vaik, alküüd|vaik, bensoe|vaik, epoksü|vaik, fenoolformaldehüüd|vaik, glüftaal|vaik, karbamiid|vaik, kumaroon|vaik, pentaftaal|vaik, polüester|vaik, polümeer|vaik, polüuretaan|vaik, silikoon|vaik, süntees|vaik, tehisvaik; lakivaik.
3. kõrvavaik. Kõrva on vaiku kogunenud.

vaik|lakk [-laki]
tehn vaiku sisaldav lakk