[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vahva ‹1› ‹adj›

1. vapper, julge, kartmatu. Vahva sõjamees. Vahva mees, ei tema karda kedagi ega midagi. Mõni vahvam mees püüdis kallaletungijatele vastu hakata. Mine üksi, kui sa nii vahva oled! Tüdruk oli vahva ega hakanud nutmagi. Rindel tehti vahvaid tegusid.
2. tore, suurepärane, tubli. Mihkel on täitsa vahva poiss, vahva kambajõmm. Vahva tüdruk, plika. Töökas ja vahva mees, naine. Lapsed on tal vahvad: kogu aeg aitavad ema. Sa oled üks kuradima, paganama, hiiglama vahva sell! Päris vahva raamat, film. Küll oli vahva pidu! Päev, tänavune suvi oli igavesti vahva. Poiste meelest oli autojuhiamet vahva amet. Sul on siin vahva elamine, suvekodu. Nägin vahvat vaatepilti. Tegi vahvat nalja. Hirmus vahva oleks praegu mere ääres olla. Vahva sinust, et mind vaatama tulid. Vahva, et me kokku saime! Ütlemata vahva, kui sul on omaette tuba! Nende pool oli küll tore, kuid kodus on siiski vahvam. Oleks tal ka midagi vahvat rääkida! *Tead sa, Jüri, see oli vahva, kuidas sa sellele Lontule nina peale andsid. Ausõna, vahva! H. Pukk.
▷ Liitsõnad: ime|vahva, maru|vahva, ülivahva.