[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 36 artiklit

automaat|regulaator
tehn tehnilised vahendid v. aparaat automaatreguleerimiseks

e|-hääletama
hääletama isikut autentselt tõendava vahendi (näit. ID-kaardi) ning Internetiga ühendatud arvuti abil

e|-hääletamine-se 5› ‹s
hääletamine isikut autentselt tõendava vahendi (näit. ID-kaardi) ning Internetiga ühendatud arvuti abil

ette|hoog
sport (võimlemisel) keha, jäsemete v. vahendi hoogne liikumine ette

finantsid-de 21› ‹spl
maj rahalised vahendid, rahandus. Riigi, ettevõtte, asutuse finantsid. || kõnek raha, rahaasjad. Restorani minek jääb ära, finantsid on kehvad.

fond-i 21› ‹s

1. rahalised v. ainelised vahendid, mis on ette nähtud mingiks otstarbeks v. teataval ajavahemikul kasutamiseks. Tootmise laiendamise fond. Isikliku tarbimise fond. Sotsiaalkindlustuse fond.
▷ Liitsõnad: abistamis|fond, amortisatsiooni|fond, elamu|fond, investeerimis|fond, kasvu|fond, käibe|fond, maa|fond, metsa|fond, palga|fond, pensioni|fond, preemia|fond, põhi|fond, rahu|fond, streigi|fond, sööda|fond, tarbimis|fond, tootmis|fond, turu|fond, tõuke|fond, varufond.
2. kogu (2. täh.) Dokumentaalmaterjalide fond. Muuseumi, raamatukogu fondid.
▷ Liitsõnad: eri|fond, geeni|fond, geno|fond, kullafond.

info|tehnoloogia
info automaatse töötlemise, salvestamise ja edastuse meetodid ja vahendid

instrumentaal-i 21› ‹s
keel vahendit märkiv kääne

instrumentaalne-se 2› ‹adj

1. instrumente (1. täh.) rakendav; instrumentide abil toimuv, uuritav v. mõõdetav. Instrumentaalne uurimine, mõõtmine, vaatlus. Tektoonilisi kõikumisi uuritakse instrumentaalsete meetoditega.
2. muus muusikariista(de)le komponeeritud v. muusikariista(de)l ettekantav; instrumentalistidest koosnev. Instrumentaalne ajaviite-, kammermuusika.
3. keel vahendit märkiv

kantselei|tarbed pl
kantseleitööks vajalikud vahendid (paber, pastapliiatsid, tint, suled jne.)

kasutaja|liides
info vahendid süsteemi(osa) suhtluseks kasutajaga. Graafiline kasutajaliides. Eestikeelsed kasutajaliidesed.

mäng-u 21› ‹s

1. tegevus, mida harrastatakse tema enda pärast, meelelahutuseks, lõbustuseks, tegevusrõõmuks (tegevusena üldse, sellise tegevuse teat. liigina v. konkreetse juhuna); mängimine. Mis lastel muud kui aina mäng. Ka kassipoegadel käib kogu aeg mäng ja hullamine. Ei nendel mängust isu täis saa. Omaette mäng nukkudega polnud pooltki nii huvitav kui mängud teiste lastega. Võtke mind ka mängu 'mängima'! Kes mängu segab, rikub, mingu mängust välja. Selles mängus oli Ants hobune. Mängus, mänguga 'mängides' möödus aeg märkamatult. Kui üks mäng ära tüütas, alustati mõnda muud mängu. Mis mängu me järgmiseks mängime? Hakkame „Tagumist paari” või muud mängu, kus joosta saab! Lumesõda on talvine, kekskast suvine mäng. Teab palju seltskondlikke, rahvalikke mänge. *.. lasti mängu teha ning tantsu lüüa .. E. Särgava. || reeglitega seotud ja eelnevalt harjutatud võistluslik tegevus. Meeskonna hoogne, jõuline, võidutahteline, ilmetu, loid mäng. Tennisist võitis, kaotas mängu. Jäähokis lõppes mäng viigiga. Meie naiskonna mäng ei klappinud. Kus, millal on „Kalevi” järgmine mäng? Paar mängu veel ja ongi turniir läbi. Mängu esimesel, teisel poolajal. Mõni minut enne mängu lõppu. ||pl.spordipidustused, suured võistlused. Gladiaatorite mängud. Kihnu–Ruhnu mängud. || teat. mängimiseks vajalikud vahendid, hrl. komplektina. Millist mängu osta kümneaastasele poisile? Sain kingiks mängu, kus oli igasuguseid ehitusklotse. Üks mängu kuuluvatest nuppudest on puudu. Hakkame malet mängima, mäng on juba üles seatud. Lapsed, pange mäng kokku, homme mängite jälle. ||genitiivis, liitsõna esiosa taoliseltkõnek mängu-, mängimis-. Oh kui pisike koer nagu mängu! Kas su püss on päris või mängu? *„Missugune potike!” hüüdsid tüdrukud. „Tibatilluke ...” – „See on mängu!” lausus paks Mišuk. L. Nurkse (tlk).
▷ Liitsõnad: ajaviite|mäng, arvuti|mäng, hasart|mäng, hüppe|mäng, jooksu|mäng, jõu|mäng, kaardi|mäng, kabe|mäng, keksu|mäng, kulli|mäng, kurni|mäng, lapse|mäng, laua|mäng, laulu|mäng, liikumis|mäng, loov|mäng, loto|mäng, luure|mäng, maastiku|mäng, male|mäng, mõtlemis|mäng, mälu|mäng, nuku|mäng, numbri|mäng, osavus|mäng, palli|mäng, pandi|mäng, peituse|mäng, piljardi|mäng, pimesiku|mäng, rahva|mäng, ring|mäng, seltskonna|mäng, sõna|mäng, täringu|mäng, viske|mäng, õnne|mäng, ühismäng; esikoha|mäng, finaal|mäng, hoki|mäng, jalgpalli|mäng, jäähoki|mäng, kaitse|mäng, keha|mäng, kokku|mäng, korvpalli|mäng, lõpp|mäng, paaris|mäng, positsiooni|mäng, ründe|mäng, sõprus|mäng, söödu|mäng, tennise|mäng, treening|mäng, võrkpalli|mäng, väravpalli|mäng, üksikmäng; olümpia|mäng, rüütli|mäng, suve|mäng, tali|mäng, talispordi|mäng, võimlemis|mäng, võistlus|mäng, üliõpilasmängud.
2. piltl naljategemine, vigurdamine, mängitsemine. Osav, terane sõnade mäng. Ta ei saa naljast aru ega mõista mängu. See polnud armastus, see oli vaid mäng. Ära arva, et mu tujutsemine oli mäng. Usu, asi on mängust kaugel 'tõsine'. See pole enam mäng, nüüd on tal tõsi taga. *.. sest nemad [= noored poisid] võivad sinu mängu tõsiselt võtta. Nemad võivad mängu armastusena võtta. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: kometi|mäng, nalja|mäng, narrimäng.
3. (hrl. riski v. kombineerimisega seotud) tegevus. Peenike, kaval, poliitiline, diplomaatiline mäng. Majanduses käib kahtlane, surimuri mäng. Mis mäng teil meie vastu, meie selja taga käib? See mäng teil läbi ei lähe. Ohtlik mäng elu ja surma peale. Karujaht on meeste mäng, kuhu naistel pole asja. Ebaausat mängu ta kaasa ei tee. Mängib ausat mängu 'tegutseb ausalt'. Musta mängu ärge mind segage, tõmmake. Mängu sekkusid veel mitmed huvitatud riigid. Kui rusikast jäi väheks, tulid mängu kivid ja kaikad. Tõi tehnoloogia loomisel mängu originaalse idee. Pani korteri saamiseks mängu oma suured tutvused, rängad rahad, hea suuvärgi. Mängus on hiiglasummad, elu, au, tunded, saamahuvid. Mind see äri ei huvita, jätke mind mängust välja. Mitmed, keda oli arvestatud, jäid ise mängust välja. Tema arvates olen juba mängust väljas. Tema mäng on mängitud, läbi 'on milleski kaotajaks jäänud, lüüa saanud'. *.. siis maksab vara ja eluga mängida, sest mängu hind on vabadus .. E. Bornhöhe. || töö. Vana kella parandamisega on mängu omajagu. Oli heinaga mängu mis oli, aga tehtud ta sai. Mäng tasus vaeva, sain jalgratta ise korda. *.. kõik käe-jala juures, laut mehhaniseeritud – nuppude mäng ... V. Lattik. || olukord, lugu. *Aga natukese aja pärast kordus endine mäng, jällegi kostis saksakambrist: „Kõrtsile toop viina!” A. H. Tammsaare.
4. zool loomade eriline käitumisviis paarimisajal. Imetajate, kalade, putukate mäng. Tetrede, kurgede, metsiste mäng. Konnade kudemisaegne krooksuminegi on mängu element, kuulub mängu. Mõnede lindude mäng avaldub mängulennus.
5. piltl (mitmesuguste vahelduste, liikumiste, muutumiste, varieerumiste kohta). Päikesekiirte, valguse ja varjude, lainete mäng. Sügisese metsa värvide mäng. Lihaste mäng naha all. Silmade, pilkude, miimika mäng. Raidkuju rõivavoltide mäng. *Vaatasin su puusade imeilusat mängu. O. Luts.
▷ Liitsõnad: ilme|mäng, näo|mäng, valgus(e)|mäng, varju|mäng, vee|mäng, värvi(de)mäng.
6. osatäitmine lavastuses; van näitemäng, lavateos. Näitleja kaasakiskuv, nüansirikas mäng. Arvustus kiitis peategelase mängu. Ühe osatäitja mänguga ei saa kuidagi rahul olla, ta on mängult isetegevuslase tasemel. *Võru tohter olla kokku seadnud eesti keeles ajaloolise mängu Peeter I kroonimisest.. O. Kruus. *„Vanemuisesse” jõuti hilisel ööl. Pool mängu oli möödas. E. Särgava.
▷ Liitsõnad: kannatus|mäng, kurb|mäng, kuulde|mäng, laulu|mäng, nalja|mäng, näitemäng.
7. pillimäng; instrumentaalmuusika. Pianisti kütkestav hingestatud mäng. Kõik nad on musikaalsed inimesed, armastavad laulu ja mängu. K. A. Hermanni „Laulu ja mängu leht” oli esimene eesti muusikakuukiri.
▷ Liitsõnad: ansambli|mäng, ava|mäng, eel|mäng, järel|mäng, koos|mäng, orkestri|mäng, saate|mäng, soolo|mäng, äratusmäng; flöödi|mäng, harfi|mäng, kandle|mäng, kitarri|mäng, klarneti|mäng, klaveri|mäng, lõõtspilli|mäng, oreli|mäng, pasuna|mäng, pilli|mäng, tšello|mäng, viiulimäng; kellamäng.

ohutus|hoid
meetmed ning vahendid ohtude vältimiseks

püro|tehnika
tehn põlevate ning plahvatavate segude valmistamise ja kasutamisega tegelev tehnika haru; pürotehnilised vahendid

raha|vahendid pl
maj rahalised (käibe)vahendid (näit. kassas olev sularaha v. pangakontodel olev raha)

reserv|fond
maj varuks olevad rahalised v. ainelised vahendid. Toiduteravilja ostmiseks saadi raha valitsuse reservfondist.

ressurssressursi 21› ‹s

1. maj toote keskmine töömaht (aja- v. pikkusühikute, töötsüklite arvu vms. abil väljendatuna)
2.hrl. pl.varud, tagavarad; maj (majanduslikud) vahendid v. varud; raha. Looduslikud ressursid. Uue silla ehitamiseks ei jätku linnal ressursse. Tehasel leidub kindlasti veel ressursse toodangu suurendamiseks. Kõik ressursid pole ehk veel ammendatud. Tal on selleks tööks piisavalt kogemust ja vaimset ressurssi. *.. oleks isegi kahjulik ja ohtlik pillata oma energia kellelegi teisele ajal, mil kõik su ressursid peavad olema mobiliseeritud enda eest hoolitsemiseks, iseenda elu ja tervise säilitamiseks. R. Kaugver.
▷ Liitsõnad: energeetika|ressurss, energia|ressurss, gaasi|ressurss, inim|ressurss, kütuse|ressurss, loodus|ressurss, maa|ressurss, nafta|ressurss, toorme|ressurss, tööjõu|ressurss, veeressursid.

siht|vahendid pl
maj sihtotstarbelised vahendid

säärima42
mer trossi läbi ploki vm. vahendi augu v. rõnga tõmbama

sööda|baas
põll alus, vahendid sööda saamiseks. Lammaste, piimakarja söödabaas. Hea, tugev söödabaas. Karja tootlikkuse tõstmiseks on vaja suurendada, tugevdada söödabaasi.

söödu|harjutus
harjutus palli vm. vahendi söötmiseks. Tehti vaheldumisi viskeid, põrgatamist ja sööduharjutusi.

söödu|tehnika
sport võtted palli vm. vahendi söötmisel. Meeskond täiustab oma söödutehnikat.

sööt1söödu 21› ‹s
sport palli, litri vm. vahendi edasitoimetamine teisele oma võistkonna mängijale. Hea, täpne sööt. Kõrged, madalad söödud. Annab, teeb kiire söödu. Mängija sai söödu ja viskas värava. *Väljakul käisid söödud välkkiirelt käest kätte. H. Pukk.
▷ Liitsõnad: haak|sööt, kaar|sööt, lühi|sööt, otse|sööt, põrke|sööt, randme|sööt, rinna|sööt, ründe|sööt, tagasi|sööt, vintsööt.

söötmasöödan 46

1. süüa andma, kedagi toitma; midagi söödavaks andma, millegi söödavaga kostitama. Kiirustas koju peret söötma. Külalisi söödeti ja joodeti tublisti. Peremees läks talli hobuseid söötma. Loomi söödetakse kolm korda päevas. Poisike söödab 'karjatab' ädalal loomi. Kas sul sead, jänesed on juba söödetud? Ta söötis mul kõhu täis. Lasteaias söödetakse korralikult. Ema söödab kõik paremad suutäied lastele. Jõuluõhtul söödeti lehmadele leiba. Mõnel talvel söödeti õlgkatusedki loomadele. Tädi söötis meid kookidega. Lapsed söödavad linde toiduraasukestega. Olen koerale head ja paremat nahka söötnud. Karjamaad ei tohi liiga paljaks sööta. Hästi, siledaks söödetud loomad, sälud. Kuidas söödad, nõnda lüpsad. Sööda suud nii kaua, kui ta sööb. *Kõik, mis vähegi võimalik, tahtis peremees ise valmistada, et mitte võõrast inimest sööta [= ülal pidada] ega võõrale raha maksta. A. H. Tammsaare. | piltl. Laagris kannatati nälga, söödeti lutikaid ja täisid. *Tundsin, kuidas minu hinge ainult mõtlemine sinust söötis ja jootis kui näljast. J. Mändmets. || toitu suhu panema, söömisel abistama. Haiget, väikest last peab lusikaga söötma. Söödab imikut pudelist lutiga. Pääsukesed söötsid poegi nokast. Emis söödab 'imetab' põrsaid.
2. seadmesse, masinasse, töövahendisse (töötlemiseks) materjali sisse viima; sisestama. Söödab viljavihke rehepeksumasinasse. Söötis kuulipildujasse lindi teise järel. Söödab muusikaautomaati müntidega. Söötis pangakaardi rahaautomaati. Lähteandmed tuleb arvutisse sööta. *.. ja töö kestis poole ööni, tüdrukud söötsid vokkidele villu või linu.. Madde Kalda.
3. sport palli, litrit vm. vahendit heites, lüües, visates v. veeretades teisele oma võistkonna mängijale toimetama. Treener õpetab mängijaid kiiresti ja õigesti söötma. Söödab palli peaga edurivimehele. Kaitsemängija võttis palli vastu ja söötis kohe edasi. Söötsime kaua, varitsesime läbimurde võimalusi. Venitati mänguaega, söötes litrit omavahel edasi-tagasi.
4. sööta (2. täh.) õngekonksu otsa panema. Mehed hakkasid õngi söötma. Õnge söödetakse vihmaussiga, putukaga, viljateraga, hautatud hernega.

tagala1› ‹s
sõj sõdiva riigi ala väljaspool lahingutegevuse piirkonda; jõud ja vahendid, mis tegelevad vägede ainelise ja tehnilise varustamisega, tehnohooldusega ja meditsiinilise teenindamisega. Vaenlane on kiiluna meie tagalasse tunginud. Oleme sügaval vaenlase tagalas. Lastekodu evakueeriti tagalasse. Haavatud saadeti rindelt tagalasse. Tagala ülemaks määrati .. Tagalat kindlustama. *Laskemoona oli vähe – kõigest pool tuleühikut: tagalad olid maha jäänud. H. Tiidus (tlk). | piltl. Mänguhasardis unustati tagala julgestus ja lasti endale värav lüüa. Tänu naisele oli mehe igapäevase elu tagala tugev. *Kõige tähtsam ongi .. tagala ära kindlustada ja majanduslikult jalad alla saada. V. Lattik. || rivi v. lahingukorra rindele vastupidine külg
▷ Liitsõnad: rindetagala.

taha|hoog
sport keha, jäsemete v. vahendi hoogne liikumine taha

taktika1› ‹s

1. sõj sõjakunsti osa, mis käsitleb lahingu ettevalmistust ja juhtimist. Strateegia ja taktika. Taktikat õpetama, õppima. Kahurväe ilmumisega muutus sõjapidamise taktika.
▷ Liitsõnad: joon|taktika, lahingu|taktika, manöövri|taktika, pealetungi|taktika, sõjataktika.
2. mingi eesmärgi saavutamiseks koostatud tegevuskava; eesmärgi saavutamise vahendid ja viisid. Millist taktikat valitsus kriisi lahendamisel rakendab? Ära alusta nii hoogsalt, sellise taktikaga pikamaajooksu ei võida. Jalgpallurid kasutasid kiirrünnakute taktikat. Koolijuhil on poiste kasvatamisel oma taktika. Erakond, mis harrastab laveerimise taktikat. Kõneleja vahetas, muutis taktikat. Praegu on vaikimine õige taktika. Haaras tänu oskuslikule taktikale vestluse juhtimise enda kätte. *.. minu taktika on – sõrad vastu! .. Tulevad tahtma, ei anna. H. Raudsepp.
▷ Liitsõnad: jooksu|taktika, mängu|taktika, stardi|taktika, võistlustaktika; oote|taktika, venitamistaktika.

teatri|tarve

1. vajadus teatri järele. Majanduselu edenedes rahva teatritarve kasvab.
2.pl.teatritegemise vahendid. Teatritarvete kauplus.

vahenditu1› ‹adj

1. vahendit kasutamata toimuv, vahenduseta. Kuu vahenditu vaatlus.
2. van vahetu. *.. kuid vahenditu hädaoht, mis ähvardas sellelt imelikult mehelt, näis olevat nii suur, et lõpuks ometi pandi vilets küna sõiduvalmis. A. H. Tammsaare (tlk). *Professorile imponeeris Ernesaksa õpilastööde vahenditu siirus ning emotsionaalsus. A. Vahter.

vahenditultadv

1. vahendit kasutamata. *Veekarahvin oli katkise kaelaga harilik pudel, millest tuli vahenditult juua, kuna klaasi polnud. F. Tuglas.
2. van vahetult. *Mäletan, et see oli vahenditult enne hommikut, mil leiti surnult mu toanaaber .. B. Alver.

valgustus|armatuur
tehn elektrivalgusti ning selle kinnitamise ja sellesse voolu juhtimise vahendid

valima37

1. sobivuse vm. alusel olemasolevate hulgast mingiks otstarbeks üht v. mitut eraldama; kahe v. mitme võimaluse puhul ühe kasuks otsustama. Vali kimbust ise õige võti! Valisin särgi juurde sobiva lipsu. Võttis kapist valimata 'umbropsu' esimese ettejuhtuva kleidi. Vali endale siit midagi lugemiseks! Valis kausist paar ilusat õuna. Hakkas menüüst roogasid valima. Miks ta sinu endale reisikaaslaseks valis? Töökoha soovijaid oli palju, raske oli nende hulgast valida. Korralikke sõpru ta endale valida ei oska: üks hullem kui teine. Oli aeg hakata elukaaslast, meest, naist valima. Uhke tüdruk valis kaua, nii jäigi vanatüdrukuks. Lavastaja valis kuningas Leariks Jüri Järveti. Luuletaja valis avaldamiseks kümmekond luuletust. Juubelietenduseks on teater valinud Kitzbergi „Libahundi”. Oli võimalus valida mitme muusikaprogrammi vahel. Telkimiskohaks valisid matkajad kõrge kingu järve kaldal. Valis kohvikus aknaaluse laua. Ta ei valinud enam teed, vaid tormas umbropsu. Valisime jalgsimatka bussisõidu asemel. Teha on siin palju, vali aga endale jõukohane töö. Miks sa endale niisuguse elukutse valisid? Külvamiseks tuleb valida õige ilm. Valige lahkumiseks paras aeg, sobiv silmapilk! Läks telefoni juurde ja valis kiirabi numbri. Vanemad hakkasid lapsele nime valima. Suurmeister valis seekord Sitsiilia kaitse. Kirjanik valib kirjutades hoolikalt sõnu ja lauseid. Kuidas sa räägid, vali oma sõnu! 'mida v. kuidas sa ütled'. Ei vali oma eesmärkide saavutamiseks vahendeid 'kasutab selleks ükskõik mis vahendit'. Valida oli kahe võimaluse vahel. Meile ei antud midagi valida, kõik oli ette ära otsustatud. Hobune valis ise vaistlikult kodutee. Linnud valivad pesapaiku. Pihlakas ei vali kasvupinda 'ei ole selle suhtes nõudlik'. | piltl. *.. iga eesmärgi poole viib palju teid. Kas tema oli valinud selle kõige lühema? J. Rannap. || pakutavate hulgast ostmiseks sobivat otsima. Valib kaupluses ja turul kaupa väga hoolikalt. Valis ja tingis kaua, enne kui midagi ostis. Naine vaatas ja valis, mees maksis. *.. müüdi kõiksugu nuge. Ta valis suure kaheteralise luupeaga noa. A. Kalmus.
2. valitud partitstäiendinaomadustelt, väärtuselt kõige paremate v. tähtsamate hulka kuuluv; sellisena kellegi poolt välja eraldatud. Ülekäigukohta kaitses sadakond meest, kõik valitud sõdalased. Fašismi ideoloogid lugesid sakslasi valitud rahvaks. Koos oli valitud seltskond. Valitud külalistele korraldatud bankett. Anti välja kirjaniku „Valitud teosed” kahes köites. Luges mulle ette valitud kohti kirjast. Järgmine teos oli juba hoopis valituma sõnastusega. Kõneles üsna valitud saksa keelt. Need ei ole just valitud 'kõige viisakama' sõnavaraga mehed. Kohtles kliente valitud viisakusega. *Ta valis välja ja ulatas mulle valitumaid maiuspalu .. H. Heinoja (tlk).
3. koosolijate otsusega kedagi määrama mingisse ametisse, mingile kohale v. mingit ülesannet täitma. Teadlane valiti kateedrijuhatajaks, akadeemikuks, ülikooli audoktoriks. Eesti Kirjanike Liidu esimeheks valiti F. Tuglas. Vald valis noormehe Sauga algkooli õpetajaks. Ta valiti kohtu kaasistujaks. Teati rääkida, et ta olevat valitud linnas mingiks suureks ülemaks. Teadustöötajad valitakse kohale viieks aastaks. Tehti ettepanek valida koosoleku juhatajaks Arnold Kuusk, protokollijaks Signe Varem. Valiti seltsi juhatus ja revisjonikomisjon. Mihkelgi valiti juhatusse. Mind valiti arutlust juhatama. Poistekamp valis endale pealiku. || valimistel otsustama, kes esitatud kandidaatidest saab mingiks riiklikuks ametiisikuks. Rahvas valis võiduka väepealiku riigi presidendiks. Linnapea valiti Riigikokku.

vastus-e 4› ‹s

1. sõnaline väljendus, liigutus vms. märk, millega vastatakse küsimusele, ettepanekule, arvamusele jne. Aus, ebamäärane, paljusõnaline, lakooniline, otsekohene, põiklev, kindel, ammendav vastus. Jaatav, eitav vastus. Suuline, kirjalik vastus. Küsimus ja vastus. Vastus küsimusele, palvele, kutsele. Vastust saama, andma, paluma, ootama. „Jah,” kõlas lühike vastus. Lubas vastuse anda kolme päeva pärast. Kuulas vastuse ära. Vastus viibis. Vastus on tal juba valmis, keelel. Vastus oli nagu taskust võtta. Vastused tulid ta suust kaalutletult ja kindlalt. Talt nõuti vastust. Ei pidanud kõrvalistujat vastuse vääriliseks. Hilines, viivitas vastusega. „Ei mina jaksa ilma soojaks kütta,” andis vend vastuseks. Sai vastuseks, et pileteid tagasi ei osteta. Sosistas midagi vastuseks. Hüüab poega, aga vastust ei tule. Koputas, kuid vastust ei saanud. Jäi vastuse võlgu 'ei osanud vastata, ei vastanud'. Jättis õele vastuse võlgu. Otsis küsimusele teatmikust vastust. Pojad nõudsid isalt vastust. Kui kirja kätte saad, saada vastus! Kuulutusele tuli palju vastuseid. Ootas ministeeriumist vastust. Naeratab, viipab vastuseks. Näitas vastuseks rusikat.
▷ Liitsõnad: lühi|vastus, täisvastus; ankeedivastus.
2. ülesande lahendus, tulemus. Matemaatikaülesannete vastused. Mis sa vastuseks said? Õige, väär vastus.
▷ Liitsõnad: valikvastus.
3. esineb väljendites aruandmise v. arupärimise kohta. Küllap annad oma tegude eest veel vastust. Pidi kohtukulli ees oma sõnade pärast vastust andma. Kuriteo eest nõuti ta käest vastust.
4. reageering teole, tundele vms. Mossitamine oli vastus ülekohtule. Ta kiindumus, armastus jäi vastuseta. || vastukäik (males, kabes)
5. kinnitusvahendi osa (aas, klamber), mille külge v. taha selle vahendi teine pool kinnitub. Haagid ja vastused. Sulguri vastus. Lukk paigaldatakse enne kui vastus. Sättis haagi vastusesse.
▷ Liitsõnad: haagi|vastus, lukuvastus.

veo|jõud

1. põll jõud, millega traktor v. veoloom veab veokit v. põllutööriista. Hobuse, traktori veojõud. Tegelik, normaalne, maksimaalne veojõud. Veojõudu mõõtma.
▷ Liitsõnad: nominaalveojõud.
2. tehn liiklusvahendi liikumise suunas mõjuv motoorne tõmbe- v. tõukejõud. Reaktiivmootori, propelleri veojõud. Väikese veojõuga mootor.
3. (veolooma(de) v. -vahendi(te) kohta). Veojõuna kasutati härgi.

õppe|tehnika
õppetöös kasutatavad tehnilised vahendid

ümber
I.postp prep› [gen]
1. osutab millegi kui keskpunkti suhtes ring- v. pöörlemisliikumisele. a.postpMaa tiirleb Päikese ümber. Käis paar ringi maja ümber. Mis sa tiirutad minu ümber? Tuks keerles nagu meeletu poisi ümber. Jooksjad tegid järve ümber ringi. b.prepMaa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ümber Päikese. Kosmoselaev tegi mitu tiiru ümber Maa. Algas teekond ümber maailma. Võistlejatel tuli joosta mitu ringi ümber staadioni 'staadioni ringrajal'. Keerutas hooga vasarat ümber pea 'pea kohal ringe tehes'. || osutab millelegi, millest kaarega möödutakse. Sõudsime paadiga ümber maanina. Tuli ümber lauaotsa minu juurde. See pood on meist ainult ümber nurga 'tänavanurga taga'. || ümber nurga piltl kaude, mitte otse. Sellest räägiti ümber nurga, vihjamisi. Lähenes probleemile ümber nurga. Ütle otse, mis sa hiilid ümber nurga! *Asi puutub küll Tammsaaresse kaunis ümber nurga .. H. Tarand.
2. midagi v. kedagi ümbritsevasse asendisse. a.postpSeo see pael endale käe ümber. Lõi käed jämeda paku ümber ja püüdis seda tõsta. Tegi noorte istikute ümber pulkadest aia. Lapsed jooksid vanaema ümber kokku. Poisid kogunesid tiheda ringina kandlemängija ümber. Boa lööb end saaklooma ümber keerdu. Lapse suu ümber ilmus nutuvõru. *.. ja samal hoobil lõid tuliste rebaseraudade välkuvad vibud mehe sääre ümber kinni ning pigistasid pööraselt. F. Tuglas (tlk). b.prepHeitis mulle käed ümber kaela. Keeras endale sideme ümber käsivarre. Lõi käed ümber puupaku ja püüdis seda tõsta. Istus ja asetas käed ümber põlvede.
3. midagi v. kedagi (sõõrina) ümbritsemas; ümberringi. a.postpLaua ümber istus mitu meest. Noorrahvas seisis kiige ümber. Poistekamp oli oma peamehe ümber kobaras koos. Seisti ringis kõneleja ümber. Omaksed seisid vaikselt lahkunu puusärgi ümber. Maja ümber on väike iluaed. Lätte ümber kasvab kõrge rohi. Viljapuude ümber on kastmiseks rennid. Tal oli seljas tihedasti keha ümber liibuv kleit. Kaela ümber oli pärlikee. Lamas asemel, jalad kõveras ja käed põlvede ümber. Vanaisa suu ümber lehvis kerge naeratus. Selle naise ümber oli mingi salapärasuse loor. Maja ümber valitses vaikus. Minejate ümber oli pime öö. Avas silmad, kuid ei taibanud äkki, mis tema ümber toimus. *.. kaks versta õhtu pool seisab Sauga jõe ääres Sauga mõis ja tema ümber laialine Sauga vald. E. Aspe. b.prepIstusime kõik ümber suure laua. Kükitasime kolmekesi ümber lõkke. Seisime sõõris ümber matkajuhi. Ümber puutüvede on põimunud liaanid. Kitsas kleit oli ümber keha nagu tupp. Meestel oli punane lint ümber käsivarre. Istus kivil, käed ümber põlvede. Lapsel oli nutuvõru ümber suu.
4. askeldamas, tegevuses, liikumas millegi v. kellegi läheduses v. juures. a.postpEma korraldas midagi pliidi ümber. Kalamaimud sagivad toidukübemete ümber. Liblikas tiirleb lille ümber. Ärimaailmas jätkus tants kuldvasika ümber 'mammonajaht'. Vanas tares koondus kogu elu külmal ajal reheahju ümber. Põgeniku pea ümber vihisesid kuulid. Laps keerles ema jalge ümber. || kellegi tähelepanu, soosingut võita püüdes temaga vestlemas, tema eest hoolitsemas jne. Ilus poiss, tüdrukud aina lipitsesid tema ümber. Ats keerles kogu õhtu Viivi ümber. *Tüdrukud olid igalpool nagu mesilased Andrese ümber .. A. H. Tammsaare. b.prepInimesed askeldasid ümber autode. Mesilased lendlesid ümber taru. *Ta mõtted ringlesid ümber Simuli .. O. Tooming.
5.hrl postposutab koondumisele millegi v. kellegi kui keskuse v. suunaandja juurde. Ajalehe ümber kogunes peagi kindel lugejaskond. Isamaaliselt meelestatud haritlased koondusid Eesti Kirjameeste Seltsi ümber. *Tallinna linnakonsistooriumi ümber koondusid kõik Põhja-Eesti protestantlikud kogudused .. E. Siirak.
6.postposutab millegi (v. kellegi) keskpunktiks olekule (jutuajamistes, vaidlustes, sündmustes jne.). Jutt keerles kalapüügi ümber. Tal pole ka midagi uut kõnelda, jorutab aina ühe ja sama asja ümber. Ilmunud raamatu ümber käisid esialgu tulised vaidlused. Jagelus käis päranduse ümber. Seadusemuudatuse ümber oli palju kära. Noormehe mõtted liikusid sageli koduste ümber: kuidas nad elavad ja toime tulevad? Teose sündmustik koondub Mahtra sündmuste ümber. *Ta on ilma teenistuseta, ta on vaene, tema nime ümber on tehtud halba kõmu .. J. Kärner.
7. (arvuliselt:) umbes, ringis. a.postpKohale tuli üksnes paarikümne inimese ümber. Naisväge oli kartulipõllul nii tosina ümber. Ajalehel oli tellijaid tuhande ümber. Puuliike on Taheva pargis 50 ümber. Sel teemal on temalt ilmunud veerandsaja kirjutise ümber. Räime võis paadis olla paarisaja kilo ümber. Aastaid võis naisel olla kolmekümne ümber. Jaak oli viiekümne ümber vanapoiss. Mehe kadumisest on juba nädala ümber mööda läinud. Põldu oli talul 30 hektari ümber. Koolimajani oli meilt maad poolteise kilomeetri ümber või veidi rohkemgi. Käre külm püsis mitu päeva neljakümne kraadi ümber. Päikesetõusuni on veel jäänud poole tunni ümber. b.prephrv. *Ümber kümne kilomeetri matkanud, istume rukki äärde puhkama. E. Ellor.
8.postp(ajaliselt:) paiku, ringis. Kell võis kuue ümber olla, kui ta hommikul koju jõudis. Aeg võis olla südaöö ümber ja kõik magasid. Lõuna ümber muutus laadal elavamaks. Jaanipäeva ümber on ööd kõige lühemad. Käsu Hans suri 1715. aasta ümber. See võis toimuda umbkaudu sajandivahetuse ümber.
9. kestel, läbi, ringi. a.postp› *.. siis teevad nad selle ilma maata hurtsiku eest mõisale jälle päevi – mees ühe päeva nädalas aasta ümber, naine kaks päeva nädalas jüripäevast mihklipäevani .. E. Vilde. b.prep› *Buenos Aireses on ümber kogu aasta soe. H. Sergo. *.. nad [= käbilinnud] hauvad poegi ümber aasta, nii talvepakases kui suvesoojuses. K. Põldmaa.
10. esineb fraseologismides, näit.:. Nagu kass ümber palava pudru, palava pudru ümber käima. Kedagi ümber sõrme, sõrme ümber mässima.
II.adv
1. oma telje v. keskpunkti suhtes ringjoone v. kaare kujuliselt ringi. Ajab käsikivi, käia ümber. Vesi ajab vesiratast ümber. Ajas kohviveskit vändast ümber.
2. ümbritsevasse asendisse, (ringina) ümbritsema. Tegi krundile aia ümber. Karjamaale oli vaja ainult traat ümber vedada. Õunapuudele oli vaja talveks õlgi ümber panna. Pani raamatule uue paberi ümber. Iidsele kindlusele on aastasadadega linn ümber kasvanud. || (riietusesemete katteks võtmise v. selgapaneku kohta). Kui sul külm hakkab, võta endale suurrätt või mantel ümber. Saanis seati lastele veel tekke ja rätikuid ümber. Vanaperemeeski võtab õue minnes kasuka ümber. Võttis endal pintsaku seljast ja pani lõdisevale poisile ümber. Pane endale ka veidi paremad hilbud ümber! Sa ju läbimärg, mine pane endale kuivad riided ümber! || (millegi v. kellegi suhtes ringina ümbritsevasse, piiravasse seisu asumise kohta). Vaenlane piiras linna, lossi ümber. Metsas redutavad mässajad piirati ümber. Põgenikud leidsid, et nad on ümber piiratud. Vaenlane püüdis taganevat väeosa ümber haarata. *Meid võeti [jurtades] sõbralikult vastu, piirati ümber, puistati üle küsimustega. H. Kiik (tlk).
3. ümbritsemas, ümberringi. Maja läheb remonti, tellingudki juba ümber. See oli väike lagendik, ümber kasvas tihe mets. Seisatas ja kuulas: ümber oli kõik vaikne. Ei ühtki elavat hinge, ümber ainult lumi ja jää. Alustas kõnet, peagi oli rahvast murdu ümber. || (riietusesemete katteksoleku kohta). Naistel olid hommikumantlid ümber. Tuli naabertalu perenaine, suurrätt ümber. Kõigil olid pühade ajal paremad hilbud ümber. *Alati on tal midagi värvilist seljas ja ümber, harilikult kollast ja punast ka keset talve. A. Mägi.
4. liikudes, askeldades siin-seal, eri paigus ringi (sageli ilma kindla eesmärgita). Longib, hulgub niisama ümber, tööd ei tee. Kolab mööda linna ümber. Poissi pole näha, aeleb vist jälle kusagil ümber. Keegi luusib siin meie kandis ümber. Sõideti mööda laatu ümber. Lapsed hilpasid õues omapead ümber. Aeg-ajalt koperdas vanataat ka õues ümber. Püsi ometi paigal, mis sa aina tuuseldad ümber! Mis tal viga on, käib kui uimane ümber. || (kergemeelsust v. kõlvatust väljendavates püsiühendites). Kurtis, et mees ajavat tüdrukulipakatega ümber. Tüdruk päris käest ära, aeleb ümber naisemeestega. Poiss joob ja tõmbab igasuguste naistega ümber. Mine tea, kus see Kusti jälle oma topsisõpradega ümber aeleb! *Nüüd on aga nii, et kui töö tehtud, siis pirtsud-partsud selga ja killadi-kõlladi ümber tõmbama. Todaviisi elada ei saa. R. Roht.
5. vastupidisesse suunda, teistpidi, ringi. Mineja tegi paar sammu, kuid pöördus siis ümber. Pööras ukse peal sõna lausumata ümber ja läks tagasi. Pööras end istmel ümber selja taha vaatama. Käskis voorimehel ümber pöörata ja linna tagasi sõita. Pööras paadi ümber ja sõudis kaldasse tagasi. Pööras, keeras poolel teel otsa(d) ümber ja tuli koju tagasi. Autol pole siin ruumi ümber keerata.
6. (vaatamisega ühenduses:) mitmesse suunda, mitmele poole, ringi. Vaatas abiotsivalt ümber. Vaatasin kiiruga ümber, kuhu vihma eest varjule minna. Poiss piilus kogu aeg kartlikult ümber. Ma ei jõudnud veel ümbergi vaadata, kui keegi krabas mind käest. Laskis silmad saalis ümber käia, kuid ei märganud tuttavaid. *Aga sina oled nüüd siiski peremees! Vaatad muidugi ümber, kust saaks rikast naist? M. Metsanurk.
7. teise kohta, teisale, ringi. Kallas kartulid kotist ümber kasti. Hakkas sööginõusid laual ümber tõstma. Paistab, et siin on piirikupitsad ümber tõstetud. Lahkunu põrm maeti ümber Metsakalmistule. Mõne aasta pärast kolis kogu pere Põltsamaalt ümber Tartusse. Vallutajad asustasid osa kohalikku rahvast ümber teistele aladele. Väeosa paigutati ümber teise rindelõiku. Järgmises asulas istusime laevalt ümber paatidesse. Ketitasin nurmel hobused ümber. Kaup laaditi vagunist ümber autodele. Toataimi istutatakse aeg-ajalt ümber suurematesse pottidesse. Oli keelatud elektrijuhtmeid ümber paigaldada. *.. [toimetaja] soovitas nimed ümber tõsta veidi teise järjekorda. E. Vetemaa.
8. püst- v. normaalasendist pikali v. kummuli. Komistas tooli otsa ja see läks kolinal ümber. Kõrtsis läks kakluseks – lauad paisati ümber. Lehm lõi lüpsiku jalaga ümber. Ajasin kogemata kausi, kohvitassi, veepudeli ümber. Värvipott läks ümber. Ristid olid viltu vajunud, mõned ümbergi kukkunud. Ebajumalakujud tõugati ümber. Kõndis õlaga toetades heinakoorma kõrval, et see ümber ei läheks. Kipakas paat võib kergesti ümber minna. Torm oli ühe kalalaeva ümber visanud. Vaata et sa metsas rege ümber ei aja! Mees oli väsimusest ümber kukkumas. *Tuul murrab puu kas tüvest pooleks või virutab juurtega ümber. E. Maasik. ||koos verbiga lükkamaosutab millegi paikapidavuse, õigsuse kummutamisele. Kellegi väidet, seisukohta, arvamust ümber lükkama. Teadus on selle teooria, hüpoteesi ümber lükanud. Neid fakte polnud võimalik ümber lükata. Lükkas tunnistajate abiga kogu talle esitatud süüdistuse ümber.
9. teise külje peale, teistpidi. Künti lahmakas sööti ümber. Kaevas aiamaa juba sügisel ümber. Läks heinamaale loogu ümber keerama. Pöörab pannil lihaviile ümber. Pööras paberilehe ümber ja uuris selle teist külge. Kui ta seda kuuleks, pööraks ta end veel hauas ümber. *Harva tuli mõni kunde, laskis ümber pöörata vana mantli, kohendada kleidivolange .. E. Männik.
10. (ühenduses muutmise v. muutumisega:) teistsuguseks, teiseks, ringi. Mitmed vanad hooned on kohendatud ja ümber ehitatud. Vana tuulik ehitati ümber kohvikuks. Autojuht lülitas kaugtuled ümber lähituledele. Ema tegi vanema poja palitu noorema jaoks ümber. Vahetas raha pangas ümber. Loodab senist korterit parema vastu ümber vahetada. Tuli töölt ja riietas end kodus ümber. Töötas käsikirja põhjalikult ümber. Laulumäng on ümber tehtud operetiks. Mälu kipub sündmusi ümber kujundama. Arvutas miilid ümber kilomeetriteks. Püüdis oma elu, majapidamist ümber korraldada. Temasugust enam ümber ei kasvata. Misjonärid läksid paganaid ümber pöörama. Seda meest on raske milleski ümber veenda. Ta suutis muutunud olukorras kiiresti ümber orienteeruda. Elus on tulnud paljugi ümber hinnata. Tehnika tormiline areng sundis paljusid ümber õppima. Kõike ei saa rahasse ümber arvestada. Ta on nagu ümber vahetatud: sõbralikkusest enam mitte jälgegi. || ühest keelest teise. Raamatu on saksa keelest maakeelde ümber pannud üks baltisaksa pastor. Mõtles natuke aega, kuidas öeldut prantsuse keelde ümber panna. Püüdis kuulajaile kuidagi võõra jutu ümber panna. || oma sõnadega (edasi andes). Ma ei saa sulle kogu teost ümber jutustada, pead ise lugema. Võimatu on merehädaliste kannatusi ümber jutustada. || (nimetamisega ühenduses:) uutmoodi, teisiti, teise nimega. Paljud tänavad on ümber nimetatud. Perekonnanimede eestistamisel muutnud ta Tomsoni ümber Toompaluks. Sõjaministeerium nimetati ümber kaitseministeeriumiks. || märgib, et midagi tehakse uuesti v. üle, otsustatakse uuesti vms. Praaktöö tuli suurelt osalt ümber teha. Osa müüri tuleb ümber laduda. Ambulantsis seoti haav korralikult ümber. Mul lubati eksam ümber teha. Osa filmistseene, kaadreid võeti mitu korda ümber. Korteriühistu juhatus valiti ümber. Oli kavatsenud juurat õppida, kuid otsustas ümber filoloogia kasuks. Sa ikka tuled kaasa, ega sa ometi vahepeal ümber ole mõelnud?
11. (ajaliselt:) otsa, mööda, läbi; otsas, möödas. Tema teenistusaeg hakkab ümber saama. Tuleb jälle tööle minna: puhkus sai ümber. Kõik tähtajad on ümber saanud. Taat ütles, et tema aeg on ümber ja ta sureb varsti. *Üks tagasipöördumatu etapp oli asunikuelust ümber. K. Saaber.
12. ringiga, kaarega, mitte otse. Sellest asjast ei pääse, saa me üle ega ümber 'seda ei saa kuidagi vältida'. *Aga ämber vedeles hooviteel ja inimestel tuli sellest üle hüpata või ümber minna. A. Valton.
13.koos verbiga käimamoodustab püsiühendi, mis väljendab hrl. kellegagi käitumist, kellegi v. millegi kohtlemist. a. (inimeste ja loomadega ühenduses). Nii ei tohi lastega, teenijatega ümber käia. Ülemus peab oskama oma alluvatega viisakalt ümber käia. Kes sinuga nii halvasti, toorelt on ümber käinud? Poisile tuleb öelda, et ta loomadega, hobustega paremini ümber käiks. b. (esemete, loodusvarade, aja jm. puhul). Poiss käib oma raamatutega lohakalt ümber. Õnnetus juhtus sellest, et lapsed olid tulega hooletult ümber käinud. Leivaga käis vanarahvas väga austavalt ümber. Sa oled pillaja, ei oska veel rahaga ümber käia. Maapõuevaradega on liiga priiskavalt ümber käidud. c. (mingi riista, vahendi, masina käsitsemisega ühenduses). Kas sa oskad arvutiga ümber käia? Noormehi õpetatakse sõjaväes relvadega ümber käima. *.. seda kalapüüdmise riista ei olegi, millega tema ümber ei mõistaks käia. O. Luts.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur