[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vahe ‹6› ‹s›

1. erinevus objektide, nähtuste v. olukordade vahel. a. (määralt, arvuliselt). Aasta temperatuuride vahe. Tuule tekkimist põhjustab õhurõhkude vahe. Poe- ja turuhindades on märgatav vahe. Arvete kokkulöömisel ilmnes kassas mõnesajakroonine vahe. Vaheajaks tegid meie korvpallurid juba paraja vahe sisse – 45:34. Aastate vahest hoolimata sobisid nad omavahel hästi. b. (omadustelt, tunnustelt). Väga suur on vahe kultuurkarjamaa ja loodusliku niidu vahel. Torkas silma vahe nende riietuses, toidulauas. Suured vahed inimeste haridustasemes, oskustes. Mis vahe on raa- ja kahvelpurje vahel? Ma ei märganudki nendel esemetel mingit vahet. Kaksikute vahel, kaksikutel oli raske vahet teha 'neid eristada'. Pimeduses oli võimatu vahet teha 'eristada', kes oma, kes võõras. Kirjutises ei ole tehtud vahet eri hõimude vahel 'neid ei ole lahus hoitud'. On suur vahe endise ja praeguse elu vahel. Ei olnud temal argipäeva ega pühapäeva vahet. Eks autol ja autol ole ka vahe! (nende väärtust arvesse võttes). Sõbral ja sõbral on vaks vahet (hinnanguna). Ta kordab öeldut, ainult selle vahega, et väga aeglaselt. c. (seisundilt, suhtumiselt). Seisuste vahed hakkasid kaduma. Vahe oli ainult selles, et Märt oli rikka majaomaniku, Mihkel aga kojamehe poeg. Selle ütlusega tahtis ta alla kriipsutada vahet enda ja teiste vahel. Vennastekoguduses ei tehtud vahet hariduse ja seisuse põhjal. Karistajad ei teinud vahet süüdlaste ja süütute vahel 'karistasid kõiki'. Olgu selge vahe – kes meie poolt, kes meie vastu! *Maailmas on üks suur vahe inimeste vahel – rikkad ja vaesed, härrad ja orjad .. L. Kibuvits.
▷ Liitsõnad: aja|vahe, hinna|vahe, kaalu|vahe, kursi|vahe, kõrgus|vahe, palga|vahe, tooni|vahe, vanuse|vahe, varjundivahe; kasti|vahe, klassi|vahe, seisus(e)vahe.
2. vahemaa teat. objektide vahel. Laevade vahet oli vaevalt kaabeltau. See on tihedasti asustatud piirkond ja külade vahe väike. Meie vahet võis olla mõni samm, pool kilomeetrit. Kiirendas sammu ja vahe eesminejaga vähenes. Elame samas tänavas, mõni maja vahet. Kapsataimed istutatakse paraja vahega. || ‹partitiivis› (sagedase kusagil, teat. vahemaa taga käimise, kulgemise kohta). Perenaine käib kärmesti köögi ja aida, köögi ja toa vahet. Lapsed saalisid pidevalt toa ja õue vahet. Tramm sõidab Kopli ja Kadrioru vahet. Käsi käis lusikaga suu ja pudrukausi vahet. Vanaema muudkui käib kiriku vahet. Jooksis peaaegu iga päev poe vahet. Mis ta nii sageli linna vahet 'linnas' peaks käima? Naabrid käisid talv läbi kohtu vahet 'kohut'. Hakkas arstide vahet 'arstide juures' käima.
3. millegi vahel olev ala v. ruum. Niideti heina põõsaste vahedest. Seina ja kasti vahel oli väike vahe, millesse kass puges. Tal oli üllatavalt lai silmade vahe. Kahel esimesel ülemisel hambal oli lai vahe. *Otsiti läbi – püksivärvli vahe lendlehti täis. A. Jakobson. || eraldatud lahter vms. milleski. Raamaturiiuli alumised, ülemised vahed. Kolme vahega portfell. Rahatasku vahed olid sajalisi täis. Peale minu polnud vaguni selles vahes teisi reisijaid.
▷ Liitsõnad: hamba|vahe, hitsme|vahe, jaama|vahe, jalge|vahe, krae|vahe, küla|vahe, metsa|vahe, mätta|vahe, naha|vahe, paari|vahe, peatuse|vahe, peenra|vahe, pingi|vahe, posti|vahe, põllu|vahe, rea|vahe, redeli|vahe, reite|vahe, rööpa|vahe, sihi|vahe, sõlme|vahe, sõna|vahe, sõra|vahe, sõrme|vahe, tähe|vahe, vankri|vahe, varba|vahe, voodri|vahe, värvlivahe; õhkvahe.
4. ajaline eraldatus. a. vaheaeg, katkestus, paus milleski. Pidas aeg-ajalt töös, õppimises natuke vahet. Töödes tuli vahe sisse. Nende kirjavahetuses esineb pikemaid vahesid. Pidas silmapilgu vahet, enne kui edasi rääkis. Ehk peame nüüd juttudega natuke vahet ja kuulame muusikat. Sadas ilma vaheta kogu hommikupooliku. Talvel oli piimaga pikem vahe sees (lehmad ei lüpsnud). *.. sõitsid [lennukid] väikeses ringis ja pikeerisid kordamööda, nõnda, et ei olnud hoo ega hoobi vahet. J. Peegel. b. sündmustevaheline periood. Ainult kakskümmend viis aastat oligi kahe maailmasõja vahet. Kahenädalase vahega anti kaks kontserti. Söögiaegade vahe jäi liiga pikaks. Olin Eestist ära paar aastat, aga selle vahe sees on siin palju muutunud. Ühtlaste vahedega kostsid tumedad löögid. Pikk nagu pühade vahe 'väga pikk'.
▷ Liitsõnad: lõuna|vahe, söögi|vahe, söömavahe; saju|vahe, vihmavahe vrd üksvahe.
5. hrl van suhe, vahekord inimeste vahel. *Sa tead, Nigul, et mullegi tuttav on, mis vahe oli kord Miili ja sinu vahel. E. Vilde.
6. kõnek (ükskõikset suhtumist väljendavates ütlustes:) tähtsus, olulisus. Pole mingit vahet, kas tuled või ei. Mis seal vahet, kus ma selle ühe päeva mööda saadan. *Puhutakse fanfaari või taotakse trummi – mis vahet seal on .. J. Kross.
7. mat lahutamistehte tulemus. Kahe arvu vahe.

vahe ‹-da 2› ‹adj›

1. hästi lõikav, terav (1. täh.) Vahe nuga, puss. Noa, mõõga vahe tera. Ihus noa, kirve vahedaks. Sinu vikat on minu omast vahedam. Vahe saag lõikus hästi puusse. Kiskjatel on vahedad hambad, röövlindudel vahe nokk. Kuke vahedad kannused. Vahe teibaots puuris ihusse. *.. pigistas ta peos pudelikildu, tundmata vaheda klaasi lõikamist peonahka. A. Viirlaid. | piltl. Ajakirjandus on vahe relv võitluses väärnähtustega.
▷ Liitsõnad: mõõk|vahe, nugavahe.
2. torkav, salvav, terav (7. täh.) Vahe satiir, iroonia. Kirjanikul on vahe sulg elu varjukülgede lahkamisel. Oma vaheda ütlemisega, keelega kogus endale vaenlasi. Tema kõnetoonis oli mingi vahe noot. Ma ei talunud ta külma ja vahedat pilku, vaadet.
3. vaimselt ergas, terav (6. täh.), terane. Sel mehel on vahe mõistus ja raudne loogika. Vaheda mõtte ja sujuva sulega kirjamees. Vahe pilk olukorra hindamisel. Tal jätkus vahedat sõna uuenduste propageerimiseks.
4. intensiivselt meeltele mõjuv, terav (4. täh.) Vahe piksekärgatus. *".. Tuul on pagana vahe, nagu noatera,” ütles onu Laas. A. Jakobson.

(oh) sa pühade vahe
(ehmatust, üllatust väljendav hüüatus). Oh sa pühade vahe, mis siin toimub! Sa pühade vahe, kuidas ma küll kohkusin. *Oh sa pühade vahe – nagu oleks herilasepessa torgatud. E. Nirk.