[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vaevuma ‹37›

1. viitsima v. suvatsema midagi teha, vaevaks võtma. Elab ammu Eestis, kuid ei ole vaevunud eesti keelt ära õppima. Ta ei vaevunud aruandega põhjalikumalt tutvuma. Paljud ei vaevu üldse sellesse probleemi süvenema. Laisk poiss, ei tema vaevu lillegi liigutama 'mitte midagi tegema'. Ime, et ta üldse vaevus kedagi teretama. Ants ei vaevunud mulle vastamagi. *Ta läks kassi juurde ja silitas looma vastukarva. Kass vidutas korraks ühte silma ega vaevunud rohkemaks. T. Vint.
2. hrv vaeva nägema, end vaevama. *.. ja hakkas tööle. Varsti oli ta laup higihernes ..; ent mida rohkem ta vaevus, seda rohkem ta kiindus. N. Baturin.