[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 23 sobivat artiklit.

antiik-tiigi 21› ‹s

1. aj vanaaja Kreeka ja Rooma elunähtused ja kultuur. Antiigi kultuuripärand. *Klassitsism toetus antiigile, kreeka-rooma elutunnetusele. F. Puksoo.
2. antiikese(med) v. antiikstiil. *Tubades silmas kohe: vana mööbel! Ahah! Antiik! R. Roht.

barbar-i, -it 2› ‹s

1. harimatu, kasvatamatu v. toores, jõhker, metsik inimene. Käituge kultuurselt, ärge olge barbarid! *Olin kujutava kunsti mõistmises veel suhteliselt barbar. F. Tuglas.
2. aj vanaaja kreeklastel ja roomlastel halvustav nimetus võõramaalaste kohta

diasporaa14› ‹s

1. rahva (eriti vanaaja juutide) hajutatus võõrsil pärast kodumaa vallutamist võõra võimu poolt
2. muu-usulise enamusrahva hulgas laialipillatult elav vähemik

element-mendi 21› ‹s

1. vanaaja filosoofias materiaalne ürgalge (tuli, vesi, õhk v. maa), algaine, ürgaine. Empedoklesel oli maailm looduse nelja elemendi kombinatsioon. || loodusjõud. Tuli ja vesi on teineteisele vaenulikud elemendid. || (kellelegi) sobiv keskkond. See näitleja on komöödiates omas elemendis. Tantsupeod on ta õige element. Palliplatsil tundis ta end täiesti omas elemendis.
2. terviku osa. a. koostisosa, komponent. Maastiku, ilmastiku elemendid. Vere rakulised elemendid. Haljastuse kujunduslikud elemendid. Vaibad ruumikujundusliku elemendina. Struktuuri elemendid. Uue teooria põhilised elemendid. Küljed ja nurgad on kolmnurga elemendid. Eelsoojendus on iga treeningu oluline element. Vabaharjutuses järgnes üks raske element teisele. b. seadme, ehitise vms. (standardne) osa; detail, üksikosa. Ultraheliseadme elemendid. Rööbastee üksikud elemendid. Suurelamud monteeritakse elementidest. c. alge; suge. Kirjaniku loomingus on ülekaalus lüüriline element. Kõrgema matemaatika elemendid. Õpiti korvpallimängu elemente. Kapitalismi elementide sugenemine feodaalsesse formatsiooni. Rahvakunsti elemendid tarbekunstis. Näidendi folkloristlikud elemendid. Lomonossovi õpetuses oli dialektika elemente. d.hrl. pl.teat. (negatiivne) ühiskondlik rühmitis v. selle liige nõukogudeaegses keelepruugis. Juhuslik, kuritegelik, kriminaalse minevikuga, parasiitlik, deklasseerunud element. Ühiskonna rahulolematu, kääriv element. Joomaurkasse käis igasugust kahtlast elementi.
▷ Liitsõnad: stiili|element, struktuurielement; dekoratiiv|element, ehis|element, ehitus|element, kande|element, masina|element, puit|element, seina|element, tüüpelement.
3. keem aine, mida keemiliste menetlustega ei saa lihtsamaiks osadeks lahutada. Elementide perioodilisuse süsteem. Radioaktiivsed elemendid. Liitaine koosneb mitmest keemilisest elemendist. Kunstlikult on saadud ka looduses tundmatuid elemente.
▷ Liitsõnad: makro|element, mikroelement; loodus|element, tehiselement.
4. el galvaanielement. Danielli element. Elementide järjestikune ühendamine.
▷ Liitsõnad: kuiv|element, normaalelement; toiteelement.

gall2-i 21› ‹s›, gallid pl
vanaaja rahvas Lääne-Euroopas; Gallia keldi asukad

hüperborealane-se 5 või -se 4› ‹s›, hüperborealased pl
vanaaja kreeklaste kujutluste järgi kaugel põhjas elav rahvas

itali indekl
Itali keeled 'rühm vanaaja Itaalias kõneldud indoeuroopa keeli'.

kaldealane-se 5 või -se 4› ‹s›, kaldealased pl
aj vanaaja semiidi hõimud Babüloonias

keltibeer-i 21› ‹s›, keltibeerid pl
aj keltidest ja ibeeridest kujunenud vanaaja rahvas Hispaanias

koloonia1› ‹s

1. asumaa. Briti, Prantsusmaa, Hollandi endised kolooniad. Kolooniate iseseisvumine.
▷ Liitsõnad: krooni|koloonia, poolkoloonia.
2. aj vanaaja rahvaste väljaspool emamaad paiknev asula, millel on sidemed emamaaga. Kreeka kolooniad Vahemere ja Musta mere rannikul. Foiniiklaste kolooniad.
3. siirdlaste suurem rühmitus välisriigis v. välismaa linnas. San Franciscos on Ameerika mandri vanim hiinlaste koloonia. Armeenlasi elab suurte kolooniatena teistes riikides. *Ka Kroonlinna, Riia ja teistes eesti kolooniates leiab näitemäng pinda. J. Kärner.
4. teat. kinnipidamiskoht. Parandusliku töö koloonia nõuk (sunnitööasutus). Kasvatusliku töö koloonia nõuk (alaealistele). Poiss tabati varguselt ja saadeti kolooniasse.
▷ Liitsõnad: töökoloonia.
5. biol ühe liigi isendite seltsing v. kogum. Kajakate, künnivareste koloonia. Kaldapääsuke pesitseb kolooniatena. Kobraste, hüljeste koloonia. Sipelgate, vetikate, bakterite kolooniad.
▷ Liitsõnad: haude|koloonia, linnu|koloonia, pesitsuskoloonia.

mastaba1› ‹s
aj suursuguste isikute piklik längus seinte ja lameda katusega haudehitis vanaaja Egiptuses

rist-i 21› ‹s

1. (hrl. täisnurgi) lõikuvatest sirgjoontest moodustatud kujund v. märk; samakujuline ese. a. põikpuuga post, mille külge vanaaja kurjategijaid surema seoti v. naelutati. Jeesus löödi risti. Kurjategijad poodi risti(le). b. selline kujund v. ese maagilise v. sakraalse (meil hrl. ristiusu) sümbolina. Usulise sümbolina tuntakse risti peaaegu kõikjal maailmas. Preestril on rist rinna peal, õnnistamiseks käes. Katedraalil, kirikutornis sädeleb rist. Risti ette lööma, heitma, taguma 'käega ristimärki tegema'. Rangidele tehtud rist pidi hobust hoidma õnnetuste eest. Ta kardab mind kui kurat risti. Kreeka rist 'täisnurgi asetsevate võrdsete harudega rist'. Ladina rist 'täisnurkne rist, mille alumine haru on teistest pikem'. Antoniuse rist 'T-kujuline rist'. Andrease rist 'X-kujuline rist, mille keskel võib olla vertikaalne joon'. *Risti ja mõõgaga tungisid nüüd sakslased ühelt poolt, taanlased teiselt poolt eestlastele peale. A. Vassar. c. selline ese hauamärgina. Haual oli puust, kivist, marmorist rist. Kääbas on rohtunud ja rist längu, viltu vajunud. Sammaldunud ristid vanal surnuaial, kirikuaias. Ristideta hauad. d. samakujuline (kõrgem) aumärk. Georgi rist. Onu sai sõjas risti rinda. Ohvitseril oli rind riste ja aurahasid täis. e. selline märk embleemina, ornamendi motiivina, peremärgina vms. Skandinaaviamaadel on ristidega lipud. Kiirabiauto külgedele on maalitud punased ristid. Punane Rist 'rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks on sõjas v. loodusõnnetuste tagajärjel kannatada saanute abistamine'. Korraga ilmus nähtavale musta ristiga lennuk. Puust õllekannudele põletati riste ja südameid. *Ka seisis.. suurpurje sees Hansa rist, mastis nende punavalge vimpel. H. Sergo. f. ristamisi tõmmatud kriipsud allkirja asemel, meelespidamise v. mahatõmbamise märgina vms. Mehed tegid allkirja asemel kes risti, kes pöidlajälje. Tegi paberile kolm risti alla. Tõmbasin mitmele käsikirja lõigule risti peale. Külalise saabumise päeva ette tehti kalendrisse rist. Kuhu ma pean risti tegema! (imestus- v. üllatushüüatus hrl. ootamatu külalise, teo vms. puhul).
▷ Liitsõnad: haak|rist, kald|rist, niit|rist, põik|rist, ratas|rist, rõngasrist; haua|rist, kaelarist; kivi|rist, kuld|rist, malm|rist, puu|rist, raud|rist, sepis|rist, vaskrist; rüütli|rist, vabadus|rist, vapruserist.
2. ristumiskoht; ristmik. Kahe tee ristil tehti väike peatus. Hommikul oli raske liiklusõnnetus Narva maantee ja Veski tee ristil. Viaduktist kuni Tulika tänava ristini läksin joostes. Ootasime Mäo ristil Tallinna bussi. *Rannatee ristis tegi auto kaare ning Jaan sõitis uuesti küla poole tagasi. A. Uustulnd.
▷ Liitsõnad: maantee|rist, sihi|rist, tee|rist, tänavarist.
3. risti. Rist on trump. *.. minagi õppisin [kaardimaste] tundma, mis on rist, mis on pott.. M. Metsanurk.
4. piltl raskused, mured, vaev; häda, nuhtlus, tülin, koorem. Elu pole muud kui rist ja viletsus. Igaüks peab oma risti kandma. Mis häda ja risti seal kõik kannatada tuli! Küll võib ikka rist olla joodikust mehega! Ise sa endale selle risti kaela võtsid. Ja sellise majaloksu oled sa endale ristiks kaela võtnud! Kellel nüüd sellist risti veel vaja peaks olema. Naabritega on üks igavene, viimane rist. Uus auto osutus rohkem ristiks kui rõõmuks. Kooselu muutus lõpuks mõlemale ristiks. Osa inimesi on ainult teistele ristiks maailma sündinud. Ema nägi lapsega ööd läbi risti ja vaeva. Selle poisi kasvatamisega nägid vanemad alles risti. Oh seda häda ja risti! Issanda rist ja viletsus! *Suvel aga veeresid päevad uniselt ja õhtul ei saanud õiget und, see oli üks rist igapidi. K. Ristikivi.
5. esineb kohkumist, pahameelt v. põlastust väljendavates hüüatustes. Issa(nda) rist! Sa püha rist, küll sa oled ikka tossike! Oh sina taevane rist, kui palav siin on! *Sa rist, ju koidab!/ Aeg otse lendab töö ja naljaga. J. Kross (tlk).

risti|löömine
vanaaja hukkamisviis, kus kurjategija seoti v. naelutati risti külge surema. Kristuse ristilöömine. *Võllapoomine oli ristilöömisega võrreldes palju kergem ja ausam karistus. V. Salo.

seekel1-kli, -klit 2› ‹s
aj
1. vanaaja massiühik, hiljem ka rahaühik ja münt Ees-Aasia maades
▷ Liitsõnad: hõbeseekel.
2. Iisraeli suurem rahaühik tänapäeval. Üks seekel võrdub 100 agoraad.
3. kõnek raha. Lao aga oma seeklid lagedale! Viskab kerjuse karpi mõne kõliseva seekli. *Rahad on otsas – katsume teenida ja jälle tagasi tulla, kui seekleid õnnestub koguda. P. Viiding.
▷ Liitsõnad: juudaseekel.

sumer-i 2› ‹s›, sumerid pl
aj vanaaja rahvas Lõuna-Mesopotaamias

sükofant-fandi 21› ‹s
aj vanaaja Ateenas isik, kes elatus pealekaebamisest

talent2-lendi 21› ‹s
aj vanaaja suurim massi- ja rahaühik Ees-Aasia maades ja Kreekas
▷ Liitsõnad: hõbe|talent, kuldtalent.

teatri|mask
tegelast iseloomustav mask vanaaja teatris. Hiina, kreeka teatrimaskid.

umbri indekl
(< Umbria). Umbri keel 'vanaaja Itaalias kõneldud itali keel'.

vana7

1.adjkaua elanud, pika eaga; ant. noor. Vana inimene. Vana aednik, õpetaja, tööline. Vana Sass. Naine on näost, väljanägemiselt vanaks jäänud. Ega see kübar mind vanaks tee? Vanul päevil, vanas eas 'vanaduses, eakana'. Taat võis muretult oma vanad päevad lõpetada. Vanemates aastates brünett. Vanema põlve kirjanik. Võttis veel vanast peast 'vanuigi, vanana' naise. Mida mu vanad silmad veel nägema peavad! Ta on juba vanem 'vanapoolne' mees. Vanem vend andis nooremale tuupi. Klassi vanim õpilane. Laps on luti imemiseks liiga vana. Ta pole selle filmi vaatamiseks piisavalt vana. Noorem, keskmine, vanem kooliiga. Vanem generatsioon pelgab tänapäevast tehnikat. Ärgu see vana känd, vana muld tulgu õpetama! Vana mees, aga varsa aru. || (loomade, taimede kohta). Vana kass, koer, hobune. Vanad männid.
▷ Liitsõnad: igi|vana, iid|vana, muld|vana, puru|vana, vara|vana, üli|vana, ürgvana.
2.adjselline, mis on ammu tekkinud v. olemas, kaua kestnud, varase(ma)st ajast pärit; ant. hrl. uus. Vana park, linnaosa, sild, maja, reheahi. Tallinn on vana linn. Vana, isaisadelt päritud talukoht. Kogub vanu maale, raamatuid, münte. Tartu vanim kool. Tekstiilitööstus on vanemaid tööstusharusid. Vana vein läheb aina paremaks. Vana asustusala, muinasleid. Vanad ürikud, kroonikad. Vanast hõbedast lauanõud, ehted. Vanad kogemused kulusid marjaks ära. Ümiseb üht vana viisi. Loos, laulus korratakse vanu motiive. Vana meremehetarkus. Tegi seda meie vana sõpruse nimel. Vana kombe kohaselt. Tuli vanu arveid õiendama. Vana võlg tahab tasumist. Vana arm ei roosteta. Käsk on vanem kui meie. || ajast v. rohkest kasutamisest kahjustatud, kulunud; pruugitud; kehtetu. Vanad paigatud püksid. Käis vanas kulunud riides. Ei tahtnud endale vana ülikonnaga häbi teha. Vana roostetanud konservikarp. Vana aukuvajunud diivan. Vana, närtsinud nahk. Aeti vanade majariistadega läbi. Vana koli. Vana paadiloks. Vanad autokummid visati ära. Vana värv kraabitakse pinnalt maha. Lipitud-lapitud vana katus. Ostis vana auto. Õde käib venna vanade tossudega. Vana pilet. || riknenud; hukka, käest ära (läinud). Vana või, rasv. Haav, haigus on lastud vanaks minna. *Kana pidavat sa kohe ära sööma, sest see võivat vanaks minna. K. A. Hindrey.
3.adjkunagine, endine, mitte praegune; varasem, selline, mille kõrval v. asemel on uuem; ant. uus. Vanades jõesängides rohetavad nüüd niidud. Vana sõjatee läks siit. Kohtusin vana koolivennaga. Vana esimees on ammu pensionil. Mis sest vanast asjast enam meelde tuletada! Vanu haavu lahti käristama. Nad tahavad vanu õigusi tagasi. Ega praegu enam vana aeg pole. Vanal Vene ajal. Vanal hallil ajal. Vana korra ajal. Ta pole vanas kodus enam kordagi käinud. Tahaks vanasse kohta tööle tagasi minna. Ta on maetud vanale kalmistule. Surnuaia vana osa. Taime vanad ja uued juured. Kas ostame vana või värsket kartulit? Need on juba vanad uudised. Vana vihik on täis, võta uus! Palju sa vanas rahas palka said? Vana Testament. Vana kirjaviis. Vana Maailm 'Euroopa, Aasia ja Aafrika'. Vanem kiviaeg 'paleoliitikum'. Vana 'Juliuse' kalender. Vanad keeled 'eeskätt klassikalised vanaaja keeled (kreeka, ladina)'. Vanad 'muistsed' germaanlased, kreeklased, roomlased, egiptlased, eestlased. Vana Tallinn (Tallinna vana osa kohta). || (tunnustavalt:) varasematele aegadele omaselt rangem, nõudlikum. Vana kooli eriteadlane. *Roogas oli vana kooli seltskonnainimene, laitmatute kommetega ohvitser ja kavaler. P. Kuusberg. || möödunud v. mööduvasse aastasse puutuv. Vana aasta ärasaatmine. Saadab sõbrale veel vana aasta lõpu sees kirja. Head vana aasta lõppu!
4.adjselline nagu enne, endine, muutumatu; sama. Kõik läheb seal vana viisi, vanal viisil edasi. Algul jäid asjad vana moodi. Elu läheb vana rada. Külastused jätkusid vanas vaimus. Saatis veel vanas usus paar kirja samal aadressil. Suhtub sõbrasse vana lugupidamisega. Ta on ikka oma vanas olekus: rõõmus ja häirimatu. Mängib pilli vanas tuntud headuses. Pärast päevapikkust kõndimist jõuti vanasse kohta tagasi. Võti käib meil vanas kohas. || sageli kasutatav, traditsiooniline, kulunud. Jälle see vana nali, vabandus! See on neil vana laul!
5.adj(kellegi kohta:) kauaaegne, ammuaegne, ammune. Küll ta oskab, ta ju vana põllumees, karjakasvataja. Poiss on juba üsna vana õngitseja. Nad on vanad suitsumehed. Ta on siin vana olija. Oleme vanad tuttavad, sõbrad. Kokku said vanad konkurendid. Tehase vana kaardivägi. Üks vana sõber on parem kui kaks uut.
6.adjvanem komp positsioonilt kõrgem, astmestikus eespool vrd vanem- Vanem skribent. Ta on aukraadilt sinust vanem.
7.adj(hrl. koos arvuliste suurustega:) teatava vanusega. Kui vana sa oled? Sama vana kui mina. Ta sai viis aastat vanaks. Neli kuud vana kassipoeg. Hunt elab kuni 15 aastat vanaks. Viis poega vana lehm. Oma kolm nädalat vanad ajalehed. Pool aastat vana maja. Ligi tuhat aastat vana linn.
8.adjkasut. püsiühendeis. a. (tugevdavalt mütoloogiliste olendite nimetustes). Vana kurat. Vana sarvik, sarviline. Vana tühi. Nagu vana õelus ise. b. ka hlv (inimese kohta:); igavene, kuradi(ma). Sa vana jäär! Vana hani, oinas! Sa vana sinder! Vana narr! Vana kalts, tola, ahv! Kes seda vana rebast ei tunne! Oota sa, vana nõid! c. taevakehade rahvapärastes nimetustes. Vana Sõel 'Hüaadide täheparv'. Vana 'Suur' Vanker. Vanad Sauatähed 'kolm ridastikku tähte Kotka tähtkujus'. d. (hundi kohta). Vana hall. e. muid juhte. Vana valge 'valge viin'. Kardab jääda vanaks tüdrukuks van vanatüdrukuks.
9.adjkasut. kahaneva kuufaasi kirjeldamisel; sellise kuu paistmise aeg. Vana kuu tõusis taevasse hilja. Lehtpuud soovitati raiuda vanal kuul. *Ka seinatoppimise sammal, keldriks vajalikud kivid ning ahjumaterjal tuli hankida vanas kuus. T. Habicht.
10.adj›. a. päris, tõeline. Vana valge, pime juba käes, väljas. Vana videvik, öö ammu käes. Tugev tuul tõusis vanaks maruks. Mardipäevaks oli vana talv käes. Palju kell on? – Vana päev juba. b. hääbuv, vaibuv. *Eemal ulgumerel nähti veel vaibuva põhjatuule jälgi: .. kerget vana laine kohamist karidel, laiad väljad vaikivat vett. A. Mälk.
11.s(kellegi kohta). a. vana inimene (sg. sagedamini mehe kohta); isa; lastek vanaema v. vanaisa. Hoolitsus vanade eest. Lahke, tarmukas, energiline vana. Vana on veel üsna kõbus. Täitsa vana! Vana andis talu pojale üle. Mis su vana sellest arvab? Tule vana sülle! Homme lähme vanale külla. Vanal varese, noorel nugise silmad. b.pl.vanemad. Vanad kasvatasid üles viis poega. c. kõnek (ülemuse kohta). Kõik kutsusid kaptenit, kiprit laeval vanaks. Sõdurid usaldavad oma vana. Poistega oli vana range. Sai vana käest peapesu. d. (looma kohta). Talled kepsutavad vana ümber.
▷ Liitsõnad: jõulu|vana, näärivana; järve|vana, metsavana.
12.smiski endisaegne, varasemast tuntud v. teada. Uue võitlus vanaga. Hoiab vanast kinni. Ripub vana küljes. Hääbuv, manduv vana. Aeg-ajalt tuleb vana korrata.

vilist-i, -it 2› ‹s›, vilistid pl
aj Palestiina lõunapoolsel rannikualal elanud vanaaja rahvas. Vilistite ja iisraellaste sõjad.

ürg|alge [-alge]
kõige eksisteeriva ürgne alge (vanaaja filosoofias)

ürg|element
(vanaaja filosoofias:) materiaalne ürgalge. Empedoklese järgi olid ürgelementideks tuli, õhk, vesi ja maa.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur