[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vaataja ‹1› ‹s›
see, kes midagi v. kedagi vaatab. Näituse vaatajad. Vaatajatele film meeldis. Teleülekannet jälgis vähemalt miljon vaatajat. Paistab, et lavastuse ideed ei jõudnud vaatajani. Järv paelub vaatajaid oma maaliliste kallaste ja saartega. Ilusal tüdrukul on ikka vaatajaid.
▷ Liitsõnad: filmi|vaataja, käe|vaataja, tele(visiooni)vaataja; järele|vaataja, kõrvalt|vaataja, pealt|vaataja, tagasi|vaataja, ülevaataja.