[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 140 sobivat artiklit., väljastan 50 esimest.

veetmaveedan 46
aega kuidagi v. kusagil kasutama, kulutama, mööda saatma (sagedamini kasut. puhkeaja v. jõudeoleku kohta). Veetis nädalavahetuse maal. Tahab pühad pere seltsis veeta. Puhkuse veedame kõik Viljandis. Veedab aega lugemisega, lugedes. Tal ükskõik, kuidas ja kellega aega veeta. Tule minu juurde õhtut veetma! Vähesed vabad tunnid veedab mees lastega. Paar tundi veedeti kohvikus. Veetis mitu aastat välismaal. Veetsin unetu öö. Nad veetsid öö koos. Veedab suurema osa oma päevast tööl. Elulõpu pidi naine ratastoolis veetma. Veetis terve kuu haiglas. Rändlinnud veedavad talve lõunas. Rongis veedetud päev. Toredasti veedetud aeg.

vestma1vestan 46
jutustama, rääkima. Muinasjuttu vestma. Meremees vestis poistele kaugeist maist ja rahvaist. Poole ööni istuti lõkke ümber ja vesteti juttu. Hakkas vestma lugusid ammumöödunud aegadest. Vestsime anekdoote ja lõõpisime niisama. Trimpasime veini, vestsime maast ja ilmast. Vanaisa vestab, kuidas ta poisikesena mõisas söepõletamist nägi. Mõistujutt vestab pimedast mehest, kes natukeseks ajaks nägijaks sai. || piltl millestki tunnistust andma, midagi aimata laskma. Arheoloogilised leiud vestavad meie kaugete esivanemate igapäevasest elust.

vestma2vestan 46
puud voolima; puust midagi lõikama v. tahuma. Võtab noa ja hakkab keppi vestma. Vestab rehapulki, vorstitikke. Poiss vestab pajuoksast vilet. Vestis endale vibu ja nooled. Vanaisa vestis lastele männikorbast laevukesi. Vestis pulga otsast teravaks. Teravaks vestetud pliiats. Lauad vesteti kirvega siledaks. Jämedamast halust vesteti kulp või lusikas.

viitmaviidan 46

1. (aega) tarbetult kulutama, raiskama; (koos sõnaga aega ka:) viivitama, venitama. Viitsid meie pärast oma kallist aega. Sa viitsid mul hulga aega ära. Võttis trenniriided kooli kaasa, et ei peaks kodust läbi käimisega aega viitma. Ei maksa lobisemisega aega viita. Ära viida aega, hakka sööma! Poiss ei viida aega, asub kohe tööle. Arst asus aega viitmata 'kiiresti, otsekohe' opereerima. *Hommiku viitsid muidugi jälle ei tea mille peale ära .. A. Tigane. || (seoses mingi aeganõudva tegevusega). Söögitegemine viitis palju aega. Aega viitev toiming, protseduur.
2. (aega) veetma, mööda saatma; (aega) millegagi sisustama, täitma. Tuli meile jõudeaega viitma. Tüdrukul pole sõpru, kellega koos aega viita. Otsib kaaslast, kellega oleks lõbus aega viita. Ühiselt viideti aega õhtuni. Viidab aega lugemisega. Vanemad ei teadnudki, millega nende laps aega viitis. Kui tal muud teha pole, las viidab aega näputööga. Kes aega viidab, see aega saab.

võitmavõidan 46

1. (võitluses, võistlusel, mängus jne.) vastas(t)e vastupanu murdma, vastas(t)est parem olema. Diviis võitis mitu lahingut järjest. Ilma niisuguste vaprate meesteta poleks sõda võidetud. Matši, konkurssi, teatejooksu võitma. Kaardimängus, kabes, jalgpallis võitma. Võrkpallurid võitsid, korvpallurid kaotasid. Rootsi võitis Soomet jäähokis 3:2. Poolaeg võideti 24:16 ja kogu mäng ülekaalukalt 59:35. Võitis napilt 0,1 sekundiga. Võitsin kihlveo. Vaene mees oli kohtus rikast võitnud. Valimistel võitsid 'said kõige rohkem hääli' parempoolsed. || piltl jagu saama, midagi ületama; alla suruma, alistama. Tahab oma lauluga võita maailma. Tuli võita kahtlused, raskused, takistused. Uudishimu võidab hirmu. Haigus on võidetud. Õiglus võitis. Võitis peagi oma kohmetuse. Hea sõna võidab võõra väe. *See ettepanek võitis sedamaid kõigi meeled. E. Vilde.
2. midagi omandama, olemasolevale juurde saama. a. (võistluses, õnnemängus, majanduses jne.). Võitis Euroopa meistri tiitli. Võitis kulla, kuldmedali, karika, auhinna. Õnnelik käsi võib kaardimängus, loteriil võita priske summa. Ta oli selle tehinguga võitnud paar tuhat krooni. Põllumajandustööstus püüab võita järjest rohkem välisturge. Riik võitis sõjas naabrilt hulga maad juurde. Ligi 40% Hollandi territooriumist on võidetud merelt. b. (üldisemalt). Etendus on näitleja hiilgava mänguga palju võitnud. Parema kujunduse korral oleks raamat väärtuselt võitnud. Mida sa selle meeletu rabelemisega võitnud oled?
3. (käitumisega) kellegi poolehoidu saavutama. Lillede ja magusa jutuga oli ta tüdruku enda poole võitnud. Tahtis üldkoosoleku oma nõusse võita. Üritas liikumisele uusi pooldajaid võita. Näitlejad peavad oma mänguga saali kaasa võitma. Võitis kiiresti kaaslaste usalduse, soosingu, tunnustuse. Ta ei teinud midagi, et teiste tähelepanu, sõprust, armastust võita.
4. (aega, raha, ruumi jms.) ettenähtust v. -arvatust vähem kulutama; säästma. Eksamite õnnestumise korral võidan terve aasta. Mida kiirustamisega võidetakse, see kaotatakse kvaliteedis. Iga müüdud kana pealt võitis laadaline kenakese kopika. Taliteed mööda minnes võitsime pool tundi, kolm kilomeetrit. Lauad ja toolid kuhjati ühte nurka, et ruumi võita. *Samas otsustas kõneleja kaalumiseks aega võita ja tegi jutus väikese pöörde .. H. Laipaik.

kätte võitma
endale saama. Oli kätte võitnud õiguse osaleda olümpiaadil.

pinda võitma vt pind [pinna] [1]

[kellegi] südant võitma vt süda

tagasi võitma
(kaotatut, minetatut) uuesti (võideldes) tagasi saama. Stardis kaotatud aega on hiljem raske tagasi võita. Au on kerge kaotada, kuid raske tagasi võita. Loodab puhkuse ajal mehe endale tagasi võita. Esimene, kes meelerahu tagasi võitis, oli õpetaja.

ära võitma
kõnek (ära rõhutab olukorra lõplikkust:) võitma (hrl. 1., 2. täh.) Vaenlased olid raskes lahingus ära võidetud. Üks noormees oli Asta poolehoiu ära võitnud.

võstmavõstan 46
hrv vastu võtma. Ta võstab uusi muljeid aeglaselt. *.. olin võstnud ühe sugulase kutse veeta paar nädalat temaga ta mõisa üksinduses .. J. Aavik (tlk).

võtmavõtta, võtan; võetakse, võetud 47

1. enda kätte (suhu, nokka, küünte vahele vms.) v. kättesaadavusse toimetama. Võtan kapist kleidi, riiulilt raamatu. Võttis põrandalt paberitüki, puu otsast õuna. Poiss võttis maast kivi ja viskas. Võtab pea pihkude vahele. Ema võttis lüpsiku kätte, näppu ja läks köögi poole. Toru võttis 'telefonile vastas' peatoimetaja ise. „Noh, võta viis!” ulatas tuttav käe. Võta laps sülle, kukile. Võttis vikati õlale, tüdruku käevangu. Võtab lusikaga kausist putru. Võttis trumbiga tihi. Liisku, loosi võtma. Triikija pritsis suhu võetud vett voodilinale. Koer võttis kondi hambu, hammaste vahele. Kull võttis saagi nokka, küünte vahele. *Kui temal oleks väge, ostaks ta korraga vankrikoorma lambiklaase, nii et koolmeistril annaks mitu aega võtta. M. Traat. | piltl. Võttis juhtimise enda kätte. Kas minu aeg on maast võetud? Lastel oli keelatud vandesõnu suhu võtta. Külanaised võtsid uue elaniku kohe hammaste vahele 'hakkasid teda taga rääkima'. Võta ometi mõistus pähe ja taltsuta ennast! Kui ta on midagi pähe võtnud, siis jääb ta sellele kindlaks. Vanu võlgu ei kavatsenud ta oma kaela, hinge peale võtta. *.. ta oskab ka silma näppu võtta ja vaadata, kui asjast kohe aru ei saa. O. Kool. || (söömise, sissevõtmise ja joomise, eriti alkohoolsete jookide tarvitamise kohta). Hommikueinet, lõunat, õhtust, kehakinnitust, pruukosti võtma. Ehk võtaksid veidi süüa? Laps on nii väike, et võtab alles rinda. Haige võtab rohtu, ravimeid, tablette. Ma võin mürki võtta, et sa valetad! Võtaksin meelsasti lonksu vett. Napsi, viina, kärakat võtma. Võta pits ja pea aru! Võttis klaasi põhjani. Poiss oli kaine või ehk pisut võtnud. Ta ei võta ennast kunagi täis, purju, vinti, ninali, lääbakile. Lubas, et ei võta enam tilkagi.
2. enda kasutusse, omandusse v. valdusse toimetama. a. (tellides, ostes, laenates, rentides, küsides, vastutasuks jne.). Peame takso, voorimehe võtma. Kohvikus olid kõik lauad võetud. Pole kusagilt nii palju raha võtta. Turul kostis hõikeid: „Võtke porgandeid! Võtke õunu, odavalt annan!” Kui raha ei olnud, võeti toiduaineid võlgu. Võtsin sõbralt paar raamatut (laenuks). Võttis mõisa kümneks aastaks rendile. Üksi ei tasu korterit võtta, kahekesi tuleb odavam. Võtsime hotellis toa. Oli mõned metsatöölised talvekorterisse, kosti peale võtnud. Mis te tükist võtate? Sõja ajal võeti leiva eest hingehinda. Vaheltkasu, altkäemaksu võtma. Mölder võttis matti. Töölised võtsid lõpparve. Tuli mind tantsima võtma. Võttis sõbra abiks, appi. Mitte ei tea, kas võtta või jätta. Õndsam on anda kui võtta. *Hea, kui omast käest tööjõud võtta, kui tarvis tuleb. A. H. Tammsaare. | (abstraktsemais ja piltlikes väljendites). Võttis endale sünnitalu järgi uue nime. Mehelt võeti vaikimise kohta ausõna. Võttis minult tõotuse 'laskis mind tõotada'. Võtab mõtlemiseks aega. Isegi uneajast võeti õppimiseks lisa. Päevad olid lühikesed, seepärast pidi ka ööd appi võetama. Kust sa võtsid 'miks sa seda arvasid', et rongid ei käi? Ega ma seda omast peast võta. Näidendi tegelased on elust võetud. Mõni suurem linn, võtame või näiteks Tartu. Poissmees võtab enne pulmi veel viimast 'püüab veel vabadust ära kasutada'. || palkama. Võttis (tööle) uue sekretäri. Tuleks hea advokaat võtta. Ta võeti tallu sulaseks. || (naisterahvaga) seksuaalvahekorda astuma. *Kaua õrnutses Kuslap, enne kui ta Katit võttis. V. Vahing. *Seesama härra .. võttis mind seal vägisi [= vägistas]. H. Sergo. b. (kellegi hoolde, hoitavaks, kaitse alla jne. toimetades v. usaldades, kedagi kuhugi suunates). Võttis lapse oma hooleks, hoole alla, varju alla. Võttis orvu kasulapseks, kasvatada. Lastekodusse võeti kaks uut last. Uisapäisa ei maksa koera peresse võtta. Võtke mind endi hulka, oma seltskonda, kampa! Igaüht parteisse ei võetud. Võttis ilusa neiu naiseks. Juhtub sedagi, et naine võtab mehe. Töökaaslased võtsid eksinu oma kaitse alla, käendusele. Haruldane taim võetakse looduskaitse alla. Filosoofiateaduskonda võeti sel aastal 95 üliõpilast. Noored mehed võeti nekrutiks, soldatiks, sõjaväkke. Võtke mind reisile ühes! Teda ei saa vastutusele võtta. Direktor ei võtnud teda jutule. Preester võtab armulauale, pihile. *.. üks imelik sõna võttis Loona oma mõju alla. L. Kibuvits. c. (midagi kusagilt eemaldades). Kartulid võeti (maast) oma pere jõududega. Esimene kombain hakkas vilja võtma 'koristama'. Kuiv loog tahtis võtta. Võta müts peast, kuub seljast, saapad jalast, prillid eest. Vesi on nii kuum, et sellega võiks karva võtta. Tapetud loomalt nahka võtma 'nülgima'. Indiaanlased olevat vaenlastelt skalpe võtnud. Teenija võtab 'pühib' tolmu ja peseb põrandaid. Valu saab võtta ka sugestiooniga. d. (varastades v. vägivallaga). Paadunud varas oli harjunud võtma kõike, mis ripakil. Lapsed käisid ema järelt karaskit võtmas. Kui heaga ei anna, siis võetakse võimuga. Kahtlane isik tuleb vahi alla võtta. Vaenlase sõdurid võeti vangi. Rahvalt oli võetud vabadus, sõnaõigus. Vaenlane tahtis linnust oma võimusesse võtta. Seda linna polnud kerge võtta 'vallutada', kaitse oli tugev. e. (midagi tehtavaks, teostatavaks, töödeldavaks v. kasutatavaks toimetades). Võtsin kavva, plaani minna edasi õppima. Võttis venna kella parandada, ülesanded lahendada. Teoses võetakse vaatluse alla, käsitlusele linnakodanike elu. Võttis mitu tööd korraga käsile. Olukorra parandamiseks võeti tarvitusele, kasutusele vastavad abinõud. Kõik toiduvarud tuleb arvele võtta. Võttis uue töö(koha). Eelnõud ei võetud menetlusse. Tootmisse on võetud uus mudel. Repertuaari võeti kaks uut näidendit. Võtame nüüd kõne alla, kõnesse meie päevamure. f. (puhkuseks, kehahoolduseks, raviks, õpetuseks vms.). Võttis puhkuse, mõned vabad päevad. Treener võttis aja 'lühikese vaheaja mängus'. Võtsin kaks korda nädalas massaaži. Läksid sauna leili võtma. Võttis päikest, päikesevanne 'päevitas'. Tavatseb hommikuti külma vanni, dušši võtta. Võtke vaheajal värsket õhku. Tahtis laulutunde, joogat võtma hakata. *Sõidad maakeskkonda vaikust võtma – tee peal rongi kolin, rööpajätkud naksuvad. Vesipapp.
3. salvestama, talletama. Kahtlustatavalt võeti sõrmejäljed. Fotograaf võttis temast mõned kaadrid, fotod, pildid. Reporter käis lugu helilindile, linti võtmas. Terve kontsert võeti videolindile, videosse. Kokku võetakse 'filmitakse' kuus duublit. Võta igaks juhuks tema kontaktandmed.
4. (mõõtmise, arvestamise, hindamise jms. kohta). Rätsep võttis kuuemõõdud. Missikandidaatidelt võetakse rinna-, talje- ja puusaümbermõõt. Jooksjad võtavad üksteiselt mõõtu 'võistlevad omavahel'. Geoloogid võtsid pinnaseproove. Võtke arvust a ruutjuur. Täpsemalt võttes jääb see summa tsipake väikeseks. Jämedalt võttes kulus selleks tööks kaks aastat. Üldiselt võttes see plaan meeldib mulle.
5. mingit seisundit v. tegevust esile kutsuma. Uudis võttis mehe tummaks, keeletuks, pahviks. Ehmatus võttis jalust nõrgaks. Külm vesi ei võtnud rasvaseid nõusid puhtaks. Suur rõõm võib võtta pisarad silma, näo naerule. Valu võttis nutu lahti. Õlu võtnud kõigil keelepaelad valla. Hirm võttis värisema, kananaha ihule. Raske töö oli naise päris võhmale võtnud. Jooks võtab hingeldama, higistama, naha märjaks. Suur laine võtab paadi kõikuma. |impers.Kui ma tema kannatustele mõtlen, võtab silma märjaks. Võtab ikka hääle värisema küll, kui kohtu ette astud. Nii kõva õõtsumine, et võttis südame läikima. Mis sa kisendad, kõrvad võtab kurdiks! Nii hirmus, et võtab kõhu lahti. *Mul võttis jalad all nõrgaks, kui kuulsin, et tuli lahti .. A. H. Tammsaare.
6. teise asendisse, seisundisse v. olukorda seadma; kuhugi suunduma. Võtke palun istet! Tahtis platsi võtta, aga polnud ühtegi vaba kohta. Tüdruk võttis teatraalse poosi ja hakkas laulma. Tunnimees võttis valvelseisangu. Poisi kõrvalestad hakkasid värvi võtma. Mehe nägu oli võtnud kinnise ja tähtsa ilme. Hajuvas udus võttis laev üha selgema kuju. Pluus tuleb võtta kitsamaks. Võttis riidest lahti, ülakeha paljaks. Inimesed võtsid sappa, järjekorda, ritta. Nekrutid kästi neljakaupa rivvi võtta. Paat võttis suuna, kursi merele. Seenelised võtsid 'hoidsid' metsas paremale, aga oleksid pidanud võtma vasakule. | piltl. Nii kui ülemuseks sai, hakkas kohe ka ülemuse vurhvi võtma. Elu vanas külas võttis tasapisi rõõmsama jume. Mõtted olid korraga hoopis teise suuna võtnud. Vanapoiss võtab lõpuks koosi abielusadamasse.
7.ka impers.vajama, nõudma. Suur kast võttis kitsas koridoris palju ruumi. Sõit Helsingisse võtab vaid pool tundi. Võttis aega, et jälle tasakaal tagasi saada. Võttis harjutamist, enne kui poiss lugema õppis. Võtab kõvasti voolu, kui jätad lambi põlema. Uus ahi võtab vähem puid. Rohud võtavad palju raha.
8. kellegi v. millegi suhtes mingisugusel arvamusel olema, suhtuma. Võttis poissi täismehena, täismehe ette. Nad ei võtnud teda kui omasugust. Tema juttu ei maksa tõeks, tõena, tõe pähe võtta. Tüdruk oli võtnud poiste tähelepanu endastmõistetavana. Ära võta seda asja liiga traagiliselt. Kaebust, ettepanekut, arvamust ei võetud tõsiselt. Võtab elu liiga kergelt. Ei maksa seda seletust sõna-sõnalt võtta. Kõik on suhteline, kõik on nii, kuidas võtta. Kui nii võtta, siis polegi seda tegelikult väga vähe. Need märkmed ei ole rangelt võttes novellid. *Ja kui minuga tahetakse läbi käia, siis võetagu mind sellisena, nagu ma olen. K. A. Hindrey.
9. millessegi kinni hakkama. Halud on märjad, ei võta tuld. Purjed hakkasid tuult võtma. Seal järvesopis võttis 'näkkas' eile hästi. Vimb võtab õnge, lanti väga visalt. || (koera hassetamiseks). Ass, Pauka, võta! *„Tondu, Tondu!” hüüdis Priidu .. „Tule siia, võta rebast!” R. Roht.
10. mõju avaldama, toimima; jaksama, suutma. Kastemärga rohtu võtab vikat hästi. Savist maad ei taha labidas hästi võtta. Vares tunneb juba hästi, kui kaugele püss võtab. Sellel poisil pea, mõistus ei võta. Nii peent kirja vanamehe silmad ei võtnud. Kas koera nina (põgenejat) ei võta? Vanad hambad ei võta enam (leivakoorikut). Mees kihutas, mis hobune võttis 'kõigest jõust'. Pead rabama, kuidas jõud võtab. Karjus, nagu kõri võttis. Vesi sätendas, kuhu silm vähegi võttis 'ulatus'.
11. rikkuma, kahjustama; hävitama. Öökülm võttis viljapuude pungad, õied. Halvatus võtnud tal jalad. Karastatud kütti ei võta ei pakane ega tõved. Ükski kuul ei võta teda 'ei tee talle midagi'. Tahtis ise endalt elu võtta 'ennast tappa'. Kus midagi ei ole, sealt ei võta surmgi. Sõda võttis mõlemad pojad. Tuli võttis maja. *.. teravili jäi viletsaks, oma jao võttis kevadel vesi, oma jao põletas põud .. O. Jõgi (tlk).
12. (liikumise vm. tegevuse kohta, sageli mõne teise verbi asemel). Võttis trepil kaks astet korraga. Võtame pikemad sammud, et teised meile järele ei jõuaks. Poiss võtab hoogu ja hüppab. Traktor möiratas ja võttis paigalt. Tramm kriiksus kurvi võttes. Lennuk võtab kõrgust 'tõuseb'. Auto võttis kiirust 'kiirendas' ja kihutas kallurist mööda. Isa võetud 'niidetud' kaared olid kõige laiemad. Ekskavaator võttis 'kaevas' kraavi. Vesi võetakse 'pumbatakse' järvest. Vana koer ei võta enam õppust 'ei õpi enam'. Snaiper oli mehe kirbule võtnud. Võttis sõbraga ühenduse, sõbrale kõne 'helistas sõbrale'. Tenor võttis 'laulis' kõrgemaid noote falsetiga. Pianist võtab 'mängib' esimesed akordid. Võtame 'mängime, laulame' 28. taktist uuesti. Kruvi ei võta hästi vinti. Keskhommikul hakkas päike juba võtma 'nahka pruunistama'. Kas teil valutab pea? – Kõvasti võtab.
13. riidlema. Sai valetamise eest emalt, ema käest võtta. Küll nüüd võtavad tema kallal! Nad on suured kaklejad, ilmast ilma võtavad omavahel. *.. kui aga mõni kirjanik saab ajalehes võtta, sajatab Nonna kriitikuid .. L. Promet.
14. midagi endale haarama, (saada) võimaldama. Võttis endale õiguse, julguse, kohustuse probleemist avalikult rääkida. Naine on võimu majas enda kätte võtnud. Võttis süü, vastutuse enda peale. Võtab uudise ükskõikselt teatavaks, teadmiseks. Võta vanemast vennast eeskuju! Uimastitega kaubitsemine on võtnud hädaohtliku ulatuse. Ma ei oska nii kiiresti seisukohta võtta. Võtab kaaslaste nõuannet kuulda. Tänan teid! – Võtke heaks! (vastuseks tänuavaldusele).
15. kõnek kinnitades teise verbiga väljendatud tegevust. Võtsin ja tegin selle töö ise ära. *Näe, võttis lõikas kambri akna poole suuremaks .. M. Metsanurk. *.. mis oleks, kui keegi võtaks ja puhastaks Vargamäe jõe ära .. A. H. Tammsaare. ||da-infinitiiviga(arhailise varjundiga, sageli ka poetiseerivas stiilis:) midagi teha otsustama. Vaatame, mis ta teha võtab 'mis ta teeb'. *Härra advokaat Teder võttis vaikida. E. Vilde. *Kuis jumal võtnud seada / su elu – nii peab sündima. R. Sepp (tlk). *.. maailma vaikimine kohutab mind ja siis ma võtangi rääkida, võtan ise maailma asemel täita seda vaikust .. E. Tode.
16. kõnek kirumisvormelite osana; harvemini ka positiivse emotsiooni väljendamiseks. Võtku madis kogu seda värki! Et vanatühi teda võtaks! Võtku sind see ja teine! Pagan võtku! Kurat teda võtku! Kurat võtaks, mis siin toimub? Tont võtaks, hästi tehtud! *Mis sa minust siis tahad? Võtaks sind oma naaksumisega. J. Mändmets. *.. hõiskab vaimustusest: „On alles kleit, tont võtaks!” P. Viires (tlk).
17. (mõnedes vananenud ühendites). Ta võib hirmus olla, kui viha võtab 'vihastab'. Rammu, jõudu, jaksu, väge võtma 'kosuma'. *Tänavune mänguaeg võtku sellega algust [= alaku]. E. Vilde.

aega maha võtma vt aeg

aega võtma vt aeg

alla võtma

1. vähendama, allapoole viima. Sõi rasvavaest toitu, et kaalus(t) alla võtta. Poisil võeti käitumishinne alla. Rahusti võttis pinged alla.
2. kaalu vähendama, kergemaks muutuma. Ta on kõvasti alla võtnud. Kes vähe liigub, ei võta ilmaski alla.
3. kasvama minema. Istikud, taimed võtsid kiiresti juured alla.

anda-võtta vt andma

aru peast võtma vt aru [1]

aru pähe võtma vt aru [1]

arvesse võtma vt arve

aset võtma vt ase

end ~ ennast käsile võtma vt käsile

esile võtma

1. midagi tehtavaks võtma. Asi võeti järjekordselt esile.
2. van kedagi tublisti noomima, läbi võtma. Isa võtab lapsed üleannetuse pärast esile. *Aga küll võttis [õpetaja] meid esile ja tegi päris tümaks oma epistliga. O. Luts.

ette võtma

1. tegemise v. käsitluse alla võtma, ära tegema. Kavatses pika reisi ette võtta. Võttis laupäeval õmblemise, koristamise ette. Võta see aruanne lõpuks ette. *Ennemalt parandas ta mitmesuguseid haigusi, kuid nüüd ei võtnud ta enam kedagi ette. J. Mändmets. || peale hakkama. Kui ainult võidaks, rahaga annab paljutki ette võtta. Isa ei tea, mis väänkaelaga peaks ette võtma. Vaat kui võtan ette ja lähengi minema! *Võtsin ette kõvasti kipsi kallale asuda .. K. A. Hindrey.
2. kedagi käsile võtma. *Seekord võtsid nad ta emaga kahekesi ette. Tüdruk sai ema käest paar korda elektrijuhtmetega üle turja .. E. Park.
3. (toitu) ette tõstma. Võtke ette, siin on kartulid, siin kapsad, laske hea maitsta.
4. eelnevat tasu võtma. Peremees võttis ühe kuu üüri ette. Ta oli natuke palka ette võtnud.

[midagi] hamba alla võtma vt hammas

haneks võtma vt hani

heaks võtma vt hea

[midagi] hinge alla võtma vt hing [1]

hoogu võtma vt hoog

härjal sarvist ~ sarvest(kinni) võtma vt sarv

hääli sisse võtma vt hääl

ilmet võtma vt ilme

jalgu alla võtma vt jalg

jalgu selga ~ kaenlasse võtma vt jalg

julgust võtma vt julgus

juurde võtma

1. olemasolevale midagi lisaks võtma, lisama. Supp on nii maitsev, võtan veel pool taldrikut juurde. Kui tuul vaiksemaks jäi, tuli purjesid juurde võtta. Mootor võttis tuure juurde.
2. tüsenema, raskemaks muutuma. Naine oli kaalus kõvasti juurde võtnud. Võttis nii palju (kaalu) juurde, et riided hakkasid kitsaks jääma.

järele võtma

1. kedagi v. midagi liikudes enda taga edasi viima. Võttis hobuse ratsmeidpidi järele ja läks metsa. Manöövrivedur võtab vaguni järele.
2. sama taset saavutama, järele jõudma. Esimesel poolajal juhtis Võru korvpallimeeskond, aga hiljem võttis Tartu järele. Antsul tuleb kõvasti pingutada, et matemaatikas teistele järele võtta.

kinni võtma

1. millessegi klammerduma, midagi haardesse võtma. Võtab trepikäsipuust kõvasti kinni. Käisest, hõlmast, kraest, kuuenööbist kinni võtma. Võta nööri otsast kinni! Võttis tüdrukul õlgadest, õlgade ümbert kinni. Hunt võttis lambal kõrist kinni. | piltl. Sõnast, mõttest, ettepanekust kinni võtma. *Kui kodukatus paigatud, oli vaja kuskil kindlamast tööotsast kinni võtta. V. Saar.
2. (tabamise, kinnipüüdmisega seoses:) kätte saama. Kass võttis hiire kinni. Võtke varas kinni! Põgenik, salakütt võeti kinni. Kurjategija kästi elusalt kinni võtta ja kohtu alla anda. || järele jõudma. Jooksja võttis kinni varem rajale läinud konkurendid.
3. (hingamise takistatuse kohta). Nii tugev suits, hais, et võtab hinge kinni. Tuul kippus ajuti hingamist kinni võtma. || piltl (vaimustuse väljendamiseks). *Ükskord kinkisid Reedike tüdrukud mulle nuku, tibatillukese, kuid nii ilusa, et hinge võttis kinni. A. Kaal.
4. taipama, aru saama. Minu mõistus, aru, taip ei võta kinni, mis siin toimub. *Kust sa seda meie maal üldse kinni võtad, mis rahvusest meie inimesed keegi on. A. Kitzberg. *Silmad naeravad ja sellepärast ei võta keegi kinni, kus naerukortsud lõpevad ja aastate omad algavad. L. Vaher.

kirbule võtma vt kirp

kokku võtma

1. kedagi v. midagi üheks rühmaks v. ühte kohta koguma. Võttis rahva, mehed kokku ja teatas juhtunust. Võeti koosolek kokku. Tal kästi kompsud kokku võtta ja ära kolida. Kudumi järgmises reas tuleb viimased kaks silma kokku võtta. Uurimistulemused võtab kokku juuresolev kaart. | piltl. Püüdis mõtteid kokku võtta. Lõpuks ometi hakkas kõneleja oma jutul otsi kokku võtma. Võttis kogu oma jõu, julguse kokku. *Ta võtab kokku kõik oma pedagoogilised teadmised, et õiglast otsust teha. M. Traat. || loendama, kokku arvutama. Häältelugeja võttis hääled kokku. Igal õhtul pidi poes arved kokku võtma. Võtab kokku kuu väljaminekud ja sissetulekud. *.. ta ohkas ning hakkas kokku võtma aega, mis tal oli veel puhkuseni jäänud. T. Vint.
2. midagi lühidalt, ainult kõige tähtsamat mainides esitama. Muljed võib kokku võtta paari-kolme lausega. Oma seisukohad võttis ta kokku väljendis .. Viimaseks jäänud teoses on kirjanik kokku võtnud kogu oma elutarkuse.
3.koos pronoomeniga end v. ennastraskustest, nõrkustest v. puudustest vabanemiseks end pingutama, koguma. Riigieksamite eel võttis ta end kokku ja lõpetas kooli. Kui ennast tublisti kokku võtta, saab suitsetamisest lahti. Mõtted olid nii hajali, et ta polnud suuteline end kirjutamiseks kokku võtma. Võtsin end kokku, neelasin pisarad alla ja tegin rõõmsa näo pähe.

kuidas ~ nagu ~ mis jalad võtavad vt jalg

kui ~ nagu peoga võtma vt peo

[kellelgi] kõri maha võtma vt kõri

[kellelgi] kõri pihku võtma vt kõri

[kellelgi] kõrvu pihku võtma vt kõrv

[kedagi] käsile võtma vt käsile

kätte võtma

1. midagi pihku, haardesse võtma. Ta pole elu sees püssi kätte võtnud, rääkimata laskmisest. Suvel võttis tüdruk harva raamatu kätte 'luges vähe'. Kirjanikul polnud tuju sulge kätte võtta 'kirjutada'.
2. peale hakkama, midagi tegemiseks võtma. Vaat kus julge mees, võttis kätte ja õppis lenduriks. Kui võtaks õige kätte ja hakkaks maja ehitama. Võttis kätte korraga mitu tööd. *Kae, võtan kätte, sõidan ise Jettale kosja! M. Metsanurk.
3. kokku võtma (3. täh.) Ägestus kergesti, kuid võttis end kohe kätte. Kui ennast korralikult kätte võtta, saab igaüks joomispahest jagu.

külge võtma
millegagi tihedasse seosesse, millessegi kinni hakkama. Juust võtab kergesti võõraid lõhnu külge. Puu on mädaniku külge võtnud. *Kasepuu võib tulle pista isegi pooltoorena, ta võtab ka siis leegi külge. H. Relve.

[midagi] laest võtma vt lagi

lahti võtma

1. millestki katvast vabastama; avama. Hakkas end (riidest) lahti võtma. „Võtke lahti,” aitab peremees külalisel mantli seljast. Võtab jalad lahti, sest kingad on märjaks saanud. Võttis kompveki (paberi seest) lahti. Pärast kolimist on asjad veel lahti võtmata. Sünnipäevalaps ei hakanud kingitust lahti võtma. Võtsin pudeli, karbi, kohvri lahti. Keegi oli kirja lahti võtnud. Kabelis võeti kirst lahti.
2. rakkest, köidikust vabastama. Sulane võttis hobuse (vankri eest) lahti ja viis talli. Härjad võeti ikkest lahti. Võtsin koera ketist lahti.
3. osadeks, detailideks eraldama. Mootorit, masinat lahti võtma. Remondimees oli külviku üksipulgi lahti võtnud. Sõdur võttis automaadi lahti, et seda puhastada. Poisile meeldib vanu raadioid lahti võtta ja korda teha.
4. ametikohalt, töölt lahkuma v. vabaks küsima. Võttis enese esimehe kohalt lahti. Võtan enda töölt päriselt lahti. Soovitas noortel end kontserdipäevaks töölt lahti võtta. *Peeter läheb küll veel talveks Tallinnasse vabrikusse tagasi raha koguma, aga kevadel võtab enese täiesti lahti ja siis algab reis. J. Parijõgi.
5. kõnek millegi eritumist vm. tegevust kiirendama v. soodustama. Lõunamaa toit võttis mul kõhu lahti. Ema lisas palavikuhaigele tekke, et võtaks higi lahti. See jutt võttis tal naeru, pisarad lahti. *Too jõest [joogivett] ... kraavi rabasolk on mul juba hambad lahti võtnud. E. Männik.

leiba võtma vt leib

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur