[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

võllas ‹võlla 19› ‹s›
keskajast pärinev ühest v. kahest postist ja nende peale toetuvast põikpuust koosnev rajatis, mille külge poodi surmamõistetud. Hirmuäratav võllas. Puusepad ehitasid võllast. Mees mõisteti võlla. Isegi varguse eest võidi inimene võllasse tõmmata, puua. Läbi külade sõites nägime võllais kõlkuvaid pooduid. Väiksed vargad ripuvad võllas, suured sõidavad tõllas.