Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 1 sobiv artikkel.
võõrik ‹-u 2›
1. ‹adj› võõras, võõrastav. Vigane ja võõrik saksa keele hääldamine. Võõrik käitumine, pilk. *Olgu ta [= uus maja] siis võõrik või ka eriti hästi keskkonda sulanduv. P. Sauter.
2. ‹s› hrv võõras. *.. oleks nagu enam oma inimene, sest ega võõrikule naljalt heast asjast viiksatata .. E. Vilde.
3. ‹s›. ‹liitsõna järelosana› taimenimetuses
▷ Liitsõnad: puuvõõrik.
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |