[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

värv ‹-i 21› ‹s›

1. silmaga tajutav keha vm. omadus, mille määrab sellelt kehalt hajunud v. seda keha läbinud valgus; värvus (üldkeeles värvi ja värvuse kasutust ei eristata). Silmade, õite värv. Kevadise looduse värsked värvid. Raske oli määrata ta juuste värvi. Koolivorm oli värvilt pruun. Selle putuka värv sulab kokku puutüve värviga. Kameeleon vahetab värvi. Puulehed võtavad värvi 'muutuvad kirjuks'. Kohkus nii, et värv kadus näost 'jume muutus kahvatuks'. Minestanul tuli pikapeale värv näkku tagasi. Lisas kohupiimale värviks pisut moosi. Imetleme värvide mängu õhtutaevas. Kollane, sinine, lilla jm. värvid. Hele, tume värv. Soojad, külmad värvid. Puhtad, määrdunud värvid. | piltl. Avaldatud saladus on oma õige värvi kaotanud. Üksteise järel venisid värvita päevad. *.. ta ei leidnud sobivat sõna, mis .. omaks mõjutamiseks vajalikku värvi ja kaalu. O. Tooming. || piltl (tunnust, sümbolit, meelsust märkivana). Rohelist peetakse lootuse värviks. Igal korporatsioonil on oma värvid. Võistlusdressid olid Eesti lipu värvides. Kannab võistlustel taanlaste värve. Pärast riigipööret vahetas mõnigi kiiresti värvi. *.. mõistis üliosavasti värvi muuta ja ka uue valitsuse ajal heas kirjas seista. L. Vaher. | värvi ‹adjektiivse v. genitiivse täiendiga›. Tumehalli värvi kleit, ülikond. Suvise mere värvi sinine taevas. Linnumunad olid ümbrusega ühte värvi. Naisel on valged kingad, sama värvi käekott. Igal sõrmusel oli ise värvi kivi. Mis värvi silmad tal on? *Vana tõmbunud näost mustaks nagu pajapõhi. Päris põrgulise värvi kohe. A. Kalmus.
▷ Liitsõnad: ihu|värv, naha|värv, näo|värv, kontrast|värv, lemmik|värv, moe|värv, põhi|värv, spektrivärv; eraldus|värv, kaitse|värv, taustavärv; leina|värv, lipu|värv, olümpia|värv, rahvus|värv, riigivärv; kanarbiku|värv, khaki|värv, kirsi|värv, kulu|värv, liiva|värv, loojangu|värv, mee|värv, mere|värv, nisu|värv, pastell|värv, rooste|värv, sügis|värv, šokolaadi|värv, tina|värv, vaarika|värv, vabarna|värv, vase|värv, viker(kaare)värvi.
2. sideainet ja pigmenti sisaldav vedel, tainataoline v. tahke aine esemete ja pindade värvimiseks (ka maalimisel). Looduslik, sünteetiline värv. Pesukindel värv ei karda pesemist. Värv ei ole veel kuivanud. Lõng võtab hästi värvi peale. Magamistoa seinad said värske värvi. Aknaraamide värvimiseks kasutati sinist värvi. Lisas värvisegule punast värvi. Peab minema remondi jaoks värve ostma. Pluus andis värvi (välja), kaotas päikese käes värvi. Sajud ja tuuled on majade värvi ära söönud, ära kulutanud. Aknaluukide värv 'värvikiht' oli suurte tükkidena maha pudenenud. Kunstnik segab värve, maalib värvidega. Võttis pintsliga paletilt värvi. Portree värvid on tuhmunud, hästi säilinud. || (kosmeetikavahendi kohta). Tualettlaud puudrite, kreemide ja värvidega. Paneb laugudele, huultele ja põskedele paksult värvi. || piltl (kunstiliste väljendusvahendite kohta). Luuletaja armastab tugevaid värve. Jahist rääkides ei hoidnud ta värve kokku. Impressionism tõi kirjandusse uusi värve. Kujutas tulevikku ette meeldivais heledais värvides. Kirjeldas olukorda liiga mustades värvides 'süngena, lootusetuna'. Kirjanik on liialdanud kohati musta, kohati roosa värviga. *Eeva enese valu ja õnnetus on [salmikutes] niisama paksu värvi saanud. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: akvarell|värv, alumiinium|värv, alus|värv, aniliin|värv, email|värv, emulsioon|värv, guašš|värv, kahja|värv, kaseiin|värv, katte|värv, klaasi|värv, kroom|värv, krunt|värv, küüp|värv, lakk|värv, lasuur|värv, lateks|värv, liim|värv, lubi|värv, maali|värv, maalri|värv, metsa|värv, mineraal|värv, mürk|värv, naha|värv, nitro|värv, ooker|värv, otse|värv, pastell|värv, peits|värv, pentaftaal|värv, pinna|värv, poe|värv, pronks|värv, purpur|värv, põranda|värv, riide|värv, sambliku|värv, silikaat|värv, taime|värv, tempera|värv, templi|värv, termo|värv, toidu|värv, trüki, vesi|värv, õlivärv; pasta|värv, pulber|värv, muldvärv; huule|värv, jumestus|värv, juukse|värv, kulmu|värv, lau|värv, minkimis|värv, ripsmevärv.
3. tämber. Kontrabassi toonil on tume värv. Orelil on palju registreid ja värve. Laulja oskas kasutada hääle eri värve. Tal on eriti ilusa värviga hääl. *Mingi eriline värv on koovitaja häälel, kurvameelne ja hõiskav ühtaegu. M. Mäger.
▷ Liitsõnad: heli|värv, hääle|värv, kõlavärv.