[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

sulatama ‹37›

1. soojuse mõjul sulama (1. täh.) panema. a. (ilmastikuga seoses). Päike sulatas põldudelt lume. Märtsipäike sulatab jää rabedaks. *Lõkked olid endale jää ja lume sisse sügavad augud sulatanud.. M. Lott (tlk). | ‹impers.› Öösel külmetab, päeval sulatab 'on sula'. b. (tegijaks on inimene). Metalli, malmi, tina sulatama. Sulatab maagist rauda. Vee saamiseks sulatati tulel jäätükke. Joogi- ja keeduvett tuli sulatada lumest. Sulatas jäätunud aknaklaasile hingeõhuga sõõri, et välja vaadata. Vaha sulatati kuumas vees. Või sulatati pannil. Rasv sulatati ja valati savipottidesse. Sulatatud juust 'võidejuust'. || lahustama. Sulatas mee soojas piimas. Enne sissevõtmist sulatage pulber klaasitäies leiges vees.
2. piltl tundeliseks, hellaks tegema, heldima panema. Muusika on nii ilus, et sulatab südame. Ta häälest kostis sulatavat soojust. *Kuid lävelt veel üks sõbralik pealiigutus, üks naeratus, mis sulatab noormehe hinge. O. Luts.
3. millessegi liitma, sujuvalt ühtseks tervikuks ühendama. Helilooja on oma meloodiatesse sulatanud rahvamuusika elemente. Keeled ja kultuurid sulatavad endasse võõraid elemente ja mõjusid. Uutele aladele levides sulatasid soomeugrilased endasse seal varem elanud rahvastiku. Ta ei ole osanud isiklikku elu ja tööd harmooniliseks tervikuks sulatada. Udu sulatas maa, metsa ja taeva üheks. *.. kirjutasin ühe hooga ühe peatüki, kuigi ei tea, kuhu seda paigutada ja kuidas see üldisesse konteksti sulatada. T. Kallas.
4. piltl lahtuma panema, hajutama. Pisarad sulatasid kõik selle, mis hingele vaeva valmistas. Oma hea tujuga oskas ta sõbra meelepaha sulatada.

kokku sulatama

1. sulamiks tegema; sulatades ühendama. Metalle kokku sulatama. Elekterkeevituse korral sulatatakse metallosad kokku elektrivoolu abil. Kile servad sulatatakse triikraua abil kokku.
2. ühtseks tervikuks liitma, ühte sulatama. Arhitekt on osanud hoone hästi kokku sulatada ümbritseva loodusega. Häälerühmad on kooris meisterlikult kokku sulatatud.

välja sulatama

1. sulatades (1.b. täh.) millestki eraldama. Maagist metalli välja sulatama.
2. lund sulatades selle alt nähtavale tooma. *Märtsi lõpul sulatasid soojad ja päikesepaistelised ilmad maakamara välja ning kuivematel põntadel lõi oras kohe heleroheliseks. H. Raudsepp.

ühte sulatama
üheks, ühtseks tervikuks liitma v. ühendama. Autor püüdis romaanis ühte sulatada realismi ja sümbolismi. *.. väsimus hakkas nägusid ta silma ees ühte sulatama. J. Kross. *.. keisri kindel nõu on kohalikud rahvad suurvenelastega ühte sulatada.. M. Traat.

üles sulatama
(üles rõhutab tegevuse lõpetatust:) sulatama (1., 2. täh.) Lühike pilves päev ei jõudnud sügavalt külmunud maad üles sulatada. Kui külmutatud kala õigesti üles sulatada ja õigesti küpsetada, saab maitsva roa. Tinatükid sulatati üles. Seda meest annab üles sulatada, ja ega ta päriselt leebugi.

ümber sulatama
(uuesti) sulatama (1. täh.) Rasv sulatati ümber. Kuldmündid sulatati ümber. Ehete valmistamiseks sulatatakse merevaik ümber.

välja ‹adv›

1. seest, seestpoolt pealispinnale v. millestki ümbritsevast esile; millegi tagant, alt v. vahelt nähtavale; koosseisust, hulgast, seast ära. Maa seest kees välja allikas. Hiir pistis pea urust välja. Siit on vanu münte välja kaevatud. Uppunud tankerist voolas naftat välja. Hinga sügavalt sisse ja välja. Sai peksa, nii et veri tuli välja. Arst tõmbas tarkusehamba välja. Munast koorus välja tibupoeg. Puistas karbi sisu välja. Laps oli teki sisse mähitud, ainult ninaots paistis välja. Juubilar harutas paberist välja hinnalise vaasi. Kui süldiliha pehme, asusin konte välja puhastama. Kuu tuli pilveserva tagant välja. Urgitses kapi alt palli välja. Raamatu vahelt kukkus välja foto. Palun välja! (pöördumine õpetaja poole, kui õpilane tahab tunni ajal käimlasse minna). Ta arvati seltsi liikmeskonnast välja. Kogu Eesti, välja arvatud Tallinn 'peale Tallinna'. Astus parteist välja. Tihedas konkurentsis peab kehvem välja langema. Jätke viimane punkt päevakorrast välja. Okslikud lauad praagiti välja. || siseruumi(de)st, majast vabasse õhku, õue; kodust ära. Viis riided välja tuulduma. Tal õnnestus põleva maja aknast välja hüpata. Teelised jäid välja vihma kätte. Hea peremees ei aja säärase ilmaga koeragi välja. „Välja minu majast!” kähises poodnik. Rahvast vooris sisse ja välja. Karjane laskis loomad välja 'karjamaale'. Ema ja laps said kolmandal päeval haiglast välja. Üürivõlglane tõsteti korterist välja. Lähme täna välja 'näit. restorani' sööma. Sõber kutsus Epu õhtul välja 'jalutama, lõbutsema vms.'. || mingist piirkonnast ära, kaugemale. Seeneline ei osanud enam metsast välja minna. Aadam ja Eeva kihutati paradiisiaiast välja. Väekoondis murdis piiramisrõngast välja. Uus kosmoselaev oli välja saadetud. Peipsist voolab välja Narva jõgi. Sõitsime nädalavahetusel linnast välja 'maale, loodusesse'. Laev sõitis sadamast välja. Riik veab välja 'ekspordib' toiduaineid. Kodumaalt välja rändama 'emigreeruma'.
2. esineb ühendites, mis väljendavad teat. tunde-, iseloomu, harjumuste vms. avaldumisi. Ei oska oma nördimust, meelepaha, kibestumist välja elada. Nuta või silmad peast välja. Viska see poiss peast välja! Süda tahtis suure rõõmu pärast rinnust välja hüpata. Ajab niisama suust välja, mis aga pähe tuleb. Temas lõi välja isa iseloom. Nii kinnine, et iga sõna kanguta suust välja. || koos vastava verbiga osutab mingist hoiakust, harjumusest vabanemisele v. võõrutamisele. Suurtest ideaalidest on ta nüüdseks välja kasvanud. See hilinemise komme harjuta endast välja. Halvad harjumused tuleb välja juurida, rookida. *.. oma lapsest koolitan edevuse kohe alguses välja .. E. Rängel.
3. koos vastava verbiga märgib kellegi v. millegi ilmumist, millegi avalikkuse ette toomist, teadaandmist vms. Õhtul ilmusid välja sääsed. Ülikool pani välja kaks võrkpallinaiskonda. Kirjastus laskis välja kauni fotoalbumi. Millal su uus plaat välja tuleb? Pakuti välja palju uusi ideid. Romaanivõistlus on välja kuulutatud. Püüdis saladust välja uurida. Arst ei andnud ametisaladust välja.
4. esineb ühendites, mis osutavad mingi olukorra, seisundi, oleku muut(u)misele. a. (seoses millegi lõpetamisega v. tegevuse katkestamisega). Auto sõitis vastu puud ja mootor suri välja. Lülitas raadio, televiisori välja. Kirikut välja lööma 'jumalateenistuse lõppemise märgiks kirikukella lööma'. *Orvi püüdis oma kuulmist välja lülitada, see ei õnnestunud. A. Beekman. b. (seoses seisundi, olukorra parandamisega). Kedagi hädast välja päästma. Haige toodi koomast välja. Rabeles kriisist välja. Mõtles, kuidas täbarast olukorrast välja pääseda. Pesupulber võttis plekid välja. c. (seoses seisundi, olukorra halvenemisega). Haiguse tõttu läks sportlane vormist välja. Komistamine viis mehe tasakaalust välja. Kampsun oli välja veninud. d. (kehaosade kohta:) sirgu; laiali. Sirutas jalad mõnusasti välja. Küünitab käe välja ning sihib. Kotkas laotas tiivad välja.
5. koos vastava verbiga märgib, kui kaugele, milleni miski ulatub v. läheb. Kui vaja, lähen kas või kohtuni välja. Kõik olid kohal, poisikestest peale kuni vanade ättideni välja. Teater mängib tragöödiatest alates kuni jantideni välja. *Pisut eemal läheb ta [= meri] rohekaks, siis ikka sinkjamaks ja sinkjamaks kuni kõige tumedamini välja. A. Sisask. || (ruumiliselt). Kuhu see rada välja viib? Siht jooksis välja kenale aasale. Jõudsime suurele teele välja. Ratturid sõitsid puhkamata Põlvani, Põlvasse välja. Haav ulatus kondini välja. || (ajaliselt). Töötas tihti südaööni välja. Põud kestis septembri keskpaigani välja. See taat elab küll saja aastani välja.
6. koos vastava verbiga rõhutab objekti ammendatust, tegevuse, protsessi tulemuslikkust v. lõpetatust. Etendus on täiesti välja müüdud. Selle suvega jõudsin end korralikult välja puhata. Arvutas tulumaksu täpselt välja. Haigus tuleb põhjalikult välja ravida. Suusataja sõitis välja rajarekordi. Riigis on oma rasketööstus veel välja arenemata. Aja jooksul kujunes kauplusel välja oma klientuur. Nüüd on ka pööningukorrus välja ehitatud. Toit jagati välja. Süüdlane jäigi välja selgitamata. Ohustatud liigid võivad kergesti välja surra.
7. ‹ühendverbi osana› näit. välja kasvama, välja kutsuma, välja käima, välja laduma, välja lugema, välja mängima, välja nägema, välja paistma, välja panema, välja pidama, välja rääkima, välja tegema, välja tooma, välja tõmbama, välja töötama, välja venitama, välja õmblema

endast ~ enesest välja minema, endast ~ enesest välja viima vt enese

jalad kõhu alt välja vt jalg

kastaneid tulest välja tooma vt kastan

(kas või ~ lausa) nahast välja pugema ~ ronima vt nahk

(kas või) nahast välja hüppama vt nahk

kivist vett välja pigistama vt vesi

kuradit peltsebuliga välja ajama vt kurat

lapsekingadest välja kasvama vt lapseking

(nagu ~ kui) tuld välja ajama vt tuli

(oma) hinge välja valama vt hing [1]

(oma) silmi peast välja nutma vt silm [-a]

ots otsaga välja tulema vt ots [-a]

pahema jalaga voodist välja astunud ~ tulnud vt voodi

pinde välja ajama vt pind [pinnu]

reast välja lööma ~ viima, reast välja langema vt rida

rivist välja lööma ~ viima, rivist välja langema vt rivi

rööpast välja lööma ~ viima, rööpast välja minema vt rööbas

[kellelgi] silmi välja kratsima vt silm [-a]

suust välja ajama vt suu

sõjakirvest välja kaevama vt sõjakirves

teeb üks ~ ühe välja vt üks

vaime välja kutsuma vt vaim

vaost välja viima vt vagu

vasaku jalaga voodist välja astunud ~ tulnud vt voodi

vedru(t) välja viskama vt vedru

verest välja viima ~ lööma, verest välja minema vt veri

võrku välja heitma vt võrk

õnge välja heitma vt õng

(ühest) kõrvast sisse ja teisest välja laskma, (ühest) kõrvast sisse ja teisest välja minema vt kõrv