[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vägisi ‹adv›

1. sunniviisil, jõudu kasutades. Anna kirves heaga siia, muidu võtan vägisi! Rahakott tõmmati tal vägisi käest ära. Võõras trügis vägisi uksest sisse. Mees viidi vägisi ülekuulamisele. Rahvast püüti vägisi teise usku pöörata. Ei maksa last vägisi sööma sundida. Vägisi surun halvad mõtted eemale. Temalt kisu sõnu lausa vägisi suust välja. Tundmatu võttis tüdrukut vägisi 'vägistas'. *Siia tallu see surm kipub tänavu vägisi ja väevõimul. P. Vallak.
2. vastutahtmist, tahtmatult; paratamatult. Mõtted läksid vägisi laiali. Uni tükib vägisi peale. Pisarad tungisid vägisi silma. Vägisi ajab higistama. Teeb oma tööd väga vägisi, ilma innuta. Päike veab vägisi õhtusse. Vägisi kisub kevadeks. Õpeta ja õpeta teda, aga vägisi jääb teistest maha. Kui tahad peenralt saaki saada, pead vägisi umbrohtu kitkuma.
▷ Liitsõnad: poolvägisi.