[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

väga ‹adv›
(omaduse v. tegevuse tõhusust ja mõju rõhutades:) suurel määral, kangesti, kõvasti, äärmiselt. Väga hea, halb, suur, väike, külm, soe. Väga tark, rumal otsus. Väga mürgine seen. Väga vanad mündid. Perekonnal on täita väga oluline roll. Väga võimalik, et hakkab sadama. Mul on väga kahju. Poiss muutus üpris väga rõõmsaks. Eks ole ilus tüdruk? – Väga. Tahab kooli lõpetada väga headega 'viitega'. Lumi sulas väga kiiresti, aeglaselt. Oskab väga hästi tantsida. Jõudsime pärale väga vara, hilja. Heina on väga vähe järel. Oleme sinust vägagi tihti kuulnud. Tahtis väga süüa. Kui väga oleks tal head sõpra tarvis! Mis sul nii väga 'eriti palju' teha on? || ‹substantiivi laiendina› hrv. *Tümm oli pehmes meeleolus ja oli väga sõber. K. A. Hindrey. || ‹eitusega› kuigivõrd, suuremat. Ega praegu veel nii väga öö olegi. Toidust pole väga häda, lugu. Pildil pole ju väga vigagi 'pilt on päris kena'. *.. Riinu rääkis, et õpetaja neid õpilasi väga ei küsi, kes lugeda oskavad .. Madde Kalda. || (mõnedes tunderõhulistes väljendites). Palun väga, astuge sisse! Sain teie kirja kätte, tänan väga! Väga armas, et tulite. Väga rõõmustav tutvuda. Väga austatud juubilar! *„Palun väga, miks ei võiks ma Haraldit armastada?” küsib Eva haavunult. B. Alver.
▷ Liitsõnad: üliväga.