[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

kaaluma42

1. teat. kaalu (2. täh.) omama. Haug kaalus neli kilo. Kiri ei kaalu kümmet grammigi. Koorem kaalus mitu tonni. Kui palju sa kaalud? || piltl olulist tähtsust, väärtust omama, väärt olema; tähendama, lugema. Tema sõna kaalub siin vähe. Need põhjused ei kaalunud kuigi palju. Kaaluv argument, sõna. Õige sõber kaalub enam kui kuld. *Ka on Lindal meeles ema õpetus, et kena näolapp ei kaalu seda, mis hea süda .. M. Nurme.
2. kaalu (2. täh.) mõõtmisega kindlaks määrama. Vastuvõtmisel vili kaalutakse. Kaalus end pärast sauna. Kaalu mulle kotti 5 kg jahu! Hakkas margapuuga võid kaaluma. Kaalus vasetükki peopesal. || piltl väärtust kindlaks määrama, hindama. *Alles hiljuti kaaluti mind nimelt välispidise sileduse poolest. Kaaluti ja leiti kerge olevat! M. Raud.
3. järele mõtlema, vaagima, aru pidama, kaalutlema. Ma kaalusin juba seda võimalust, kujunenud olukorda, kõiki asjaolusid. Ettepanekut, seda mõtet peab kaaluma. Kaaluti isegi koosoleku ärajätmist. Kaalub hoolikalt iga oma sõna, lauset. Kaalusime eelnevalt iga kandidatuuri. Kaalusime, mis teha, kuhu minna, kas minna või mitte. Ants kaalus, kuidas teatada juhtunust isale. Nad mõtlesid ja kaalusid, kuhu peita varandus. Tegi seda pikemalt kaalumata. Kaalu hoolega, enne kui midagi otsustad! Mis seal enam nii palju kaaluda, muudkui lähme! Rahaasjus oli ta äärmiselt kokkuhoidlik ja kaaluv. *.. viimastes klassides isegi juba kaalus edasi õppima minna õigusteadust .. E. Siirak. | kaalutud läbimõeldud; taotletult väärikas. Tema esinemine oli alati äärmiselt kaalutud. Astub kaalutud sammul. Tegi seda kaalutud liigutustega. *Meil kõik on kaalutud ja kaine, / meil süda harva üle keeb .. K. Merilaas. || (rahaliselt) arvestama, kalkuleerima. Seda ostu kaaluti enne kümmet kanti. Koonerdati ja hoiti kokku, kaaluti iga suutäit. *Pidi igat marka, igat penni lugema, pidi iga asja, iga riidehilbu hinda kaaluma, kas osta või mitte. A. H. Tammsaare.
4. kangiga midagi maa seest välja kangutama v. kuhugi üles kergitama. Kände, kive kaaluma. *Arvas, et küllap ta poomi abil jäksab tüve töllakile kännule kaaluda .. M. Raud.
5. (oma raskusega) vajutama. *Kõige esiteks puutus silma lauda looka kaaluv raamatukuhi. L. Vaher.
6. van kalduma. *Regi kaalub – kraavi, / läheb küljeli .. Juh. Liiv. *.. võib-olla ehk kaalub õnn meie poole, võib aga ka olla, et homme juba viimne võitlus käes on. E. Bornhöhe.
7. folkl mingi rippuva eseme (näit. võtme, sõela) abil arbuma

lugemaloen 42

1. kirjutatut häälikulises kõnes enda v. kuulaja(te) tarbeks taastekitama; ka päheõpituna esitama. Lapsed õpivad tähti, seejärel veerima ja lugema. Oskab lugeda ja kirjutada. Loeb valju häälega, vaikselt, pominal, sosinal, endamisi, silmadega, mõttes. Loeb soravalt, ilmekalt, üksluiselt, takerdudes. Ta käekirja on raske lugeda. Õppetükk anti lugeda ja küsimustele vastata. Saksa keelt loen, aga vesteldes jään jänni. Loeb neljas keeles vabalt ilma sõnaraamatuta. Viidalt on lugeda, et Tartuni jääb veel 39 km. Armastab (ilukirjandust) lugeda, loeb väga palju. Loeb kirja, kuulutust, ajalehte, raamatut, artiklit, luuletust, romaani, pealkirju, kaupade hindu. Loe mulle ka, mida ta kirjutab. Lugesin lehest, et tuleb uus pensioniseadus. Ma olen sellest kusagilt lugenud. Loeb õhtuti lastele muinasjutte. On sul midagi head, põnevat lugeda? Tänasest lehest polegi midagi lugeda 'pole midagi huvitavat'. Jaan Krossi (romaane) loen ma alati naudinguga. Korrektuuri lugema 'korrektuurpoognaid v. -veerge (trüki)vigade leidmiseks ning parandamiseks lugema'. Lemmikraamat sai lausa pähe loetud. Narmendama, kapsaks loetud kriminull. Diktor loeb päevauudiseid. Noored näitlejad lugesid kirjaniku mälestusõhtul tema luuletusi. Issameiet, söögipalvet, loitse, nõiasõnu lugema. Lapsed loevad jõuluvanale salme. || (kõrgkoolis) loengut pidama. Professor Kivi loeb ülikoolis filosoofia ajalugu, seda loetakse neljandale kursusele. Keskaegses ülikoolis loeti ladina keeles. *Kord olime Aavikuga Viljandis õpetajate kursustel lektoriteks, mina lugesin keelt, tema kirjandust. J. V. Veski. || pühakirjakohta ette lugema v. vaimulikku kõnet pidama. *.. õpetaja luges ilusasti nii kodust ärasaatmisel kui ka surnuaial. P. Vallak. || hääldama, välja lugema. Kes pole prantsuse keelt õppinud, ei oska prantsuse nimesid lugeda. Kuidas seda sõna, nime loetakse? Perrault' (loe: perroo) muinasjutt. || (üllatava v. uskumatu rõhutamiseks). *Ent kas teate, mäherdusel eksemplaride arvul trükiti [Oscar Wilde'i] teoste andeid? Ütle ja loe: tuhat tükki. E. Vilde. ||hrl. väljendites: lugemas käima, lugema minemavan leeris käima, leeri minema; kirikuõpetaja juures abiellumisluba hankimas ning sellega seoses lugemisoskuse kontrollil käima. *Vaevalt oli ta leeris, peakoolis või lugemas .. ära käinud, kui talle ta ilu pärast kosilasi hakkas käima. Chr. Kannike. *.. tihti näen noori, õhetavate nägudega poisse ja tüdrukuid väljumas praosti kirjutustoast .. need käisid lugemas, et pühade ajal heita paari .. O. Luts.
2. mingeid muid märke, muud märgisüsteemi lahti mõtestada oskama, sellistest märkidest v. süsteemist aru saama. Nooti lugema. Matkaja peab oskama kaarti lugeda. Võhik ei oska lugeda tööjooniseid, skeeme. || looduslike moodustiste põhjal midagi teada saama. Aastarõngastest võib üht-teist lugeda puu kasvutingimuste kohta. Ennustaja loeb käejoontest inimese minevikku ja tulevikku. *Kui geoloogi ees on kivimipaljand, loeb ta sealt nagu avatud raamatust. I. Murdmaa.
3. välisilmingute järgi midagi varjatut, sisimat aimamisi taipama, mõistma. Oskab armastatu soove ta silmist lugeda. Luges mu pilgust, ilmest etteheidet, nõustumist. Ta taipab kõik ära, just nagu loeks teise mõtteid. *Ta võis juba selle [= ema] näost lugeda, kuidas haigega lugu oli. O. Luts. *Õpetaja silm jälgis seejuures järjest meeste nägusid, et nende pealt oma kõne mõju lugeda. E. Vilde.
4. loendama. a. (arve järjekorras nimetades). Laps oskab juba sajani lugeda. Ringikohtunik loeb kümneni: nokaut! Opereeritav ei saanud kahekümnenigi loetud, kui narkoos juba mõjus. „Üks-kaks-kolm, kaks-kaks-kolm,” loeb tantsuõpetaja takti. b. (hulka, kogust arvuliselt kindlaks tehes). Loeb raha. Loe (ära), kui palju meid on. Kes neid lugeda jõuab, neid on nii palju. Luges mulle kümme kümnelist peo peale. Töö on tehtud, loe palk lauale. Loeb sõrmedel, sõrmede peal, keda tuttavatest külla kutsuda. Luges kompvekid kahe lapse jaoks pooleks. Loeb puhkuseni jäänud päevi. Kellaosuti loeb minuteid, logi loeb miile. Loeb keskendunud ilmel pulssi. Perenaine istub laua otsas just nagu sööjate suutäisi lugedes. c. (rivikäsklused võimlemistunnis). Järjest loe! Paariks, kolmeks loe!
5.impers.arvestama. Maakera vanuseks loetakse rohkem kui kolm ja pool miljardit aastat. *Ülepea loeti terves külas seitse korralikku noort tüdrukut .. O. Truu. *Puulaeva iga hea hoidmise juures loetakse üldse viisteist aastat. H. Sergo. || millestki, mingist momendist arvestust alustama v. algust arvestama. Tööstaaži loetakse tööle asumise momendist. Meie ajaarvamist loetakse Kristuse sünnist. Eesti teatri algust loetakse 24. juunist 1870, „Saaremaa onupoja” etendusest. *.. ja kui sa ise ära ei ütle, hakkab palk homsest lugema. M. Raud.
6. arvesse minema. a. arvestamisele kuuluma. Kergejõustikus rekordit ei loeta, kui tuule kiirus on lubatust suurem. Hüpe, tõuge loeb, ei loe. Pühapäevi puhkuse sisse ei loeta. *Sai tööd tapetud – kaks päeva luges kolme ette ja nõnda lastigi ennem tulema .. A. Hint. b. väärtust, tähtsust omama, väärt olema, midagi tähendama. Aega on vähe, iga minut loeb. Ärge jääge tulemata, talgul loeb iga inimene. Ilm ei loe, väljasõit tuleb igal juhul. Asjaajamises loevad tutvused palju. Teiste arvamused, seisukohad ei loe talle midagi. Mis loeb mehele paar muhku või kriimustust! *Ma mõtlesin, et meie ja meie poja tulevik ka sulle midagi loeb. R. Kaugver.
7. pidama, arvama. Midagi oma ülesandeks, kohuseks, saavutuseks, teeneks lugema. Seda loetakse talle süüks, veaks. Virisemist loetakse häbiasjaks. Küsimus loeti otsustatuks. Loeb end asja eest vastutavaks, oma hinnangut eksimatuks. Möödunud aastat võib tulemusrikkaks lugeda. Loeb ennast luuletajaks, kuigi trükis pole midagi ilmunud. Ma pole end veel kaotanuks, lööduks lugenud. Orja ei loetudki inimeseks. Ta ei taha end veel raukade hulka lugeda. Teda loetakse pugejate kilda. *Inimesteks loete ennast, aga olete hullemad kui kiskjad loomad! A. Kitzberg.

maksmamaksta, maksan 44

1. millegi eest, midagi (hrl. rahas) tasuma. Sularahas, pangaülekandega maksma. Maksis mantli eest 2000 krooni. Toidu, ülalpidamise, korteri, ravimite, teenuste eest tuleb maksta. Korraliku töö eest makstakse hästi. Maksis viis krooni tunnist, tükist. Kui palju sa sellest mootorrattast maksid? Mida see ehitamine, turismireis sul maksma läks? Laste koolitamine maksis palju. Maksan sulle tööga. Kõige eest tuleb maksta kallist raha, hingehinda. Makske kassasse! Homme makstakse palka, pensioni, avanssi, preemiat, stipendiumi, honorari. Üüri, makse, tolli, renti, kümnist, trahvi, võlga, kahjutasu maksma. Liikmemaks on maksmata. Maksime arve ja väljusime kohvikust. Küsid liiga palju, seda ma maksta ei jõua. Maksin nõutud summa. Las mina maksan (arvest) poole! Kas ravituusik tuli omast taskust maksta või maksis ametiühing? Ma pole selle eest krossigi, sentigi maksnud. *.. peale selle tuli veel iga aasta mõisale maksta rukkeid ja otri, kaeru ja kanepit, humalaid, linast lõnga ja noodaniiti .. A. Kitzberg. | piltl. Elu õppetundide eest tuleb ränka kooliraha maksta. Mõned mehed maksid vastuhakkamise eest oma eluga. Vabaduse eest maksti verehinda. Selle eest tuleb sul veel kallilt maksta! Autor on maksnud lõivu keskpärasele maitsele 'seda arvestanud'. *Kõige eest pidin maksma. Mitte rahaga, ei. Vaid isikliku õnnega. F. Tuglas.
2. (ostmisel, müümisel) mingit hinda omama, (teenusena) teat. rahasummat väärt olema. Ajaleht maksab 17 krooni. Need saapad maksid omal ajal 60 rubla. Mis tomatid maksavad? Kui palju auto tol ajal võis maksta? Karusnahad maksavad kõva hinda. || piltl väärt olema, hinnatav olema; kaalu omama, tähendama, lugema. Rahamehe silmis ei maksa vaene mees midagi. Ah, mis maksavad need teised Volli kõrval! Maadleja peab tehnikat valdama, toores jõud üksi ei maksa tühjagi. Hea suuvärk, sõnaosavus maksab palju. Juba see kõlav nimetus maksab midagi! Mis maksab vaese mehe tere! Minu arvamus, tahtmine ei maksa otsustamisel midagi. Paljas lubadus ei maksa midagi. Kodus minu sõna veel maksab. *.. ega hoolinud sellest, et kevadine minut kulda maksab. V. Saar. *.. sest suured mõtted ei maksa / nii palju kui väikesed teod. A. Sang.
3. millegi minetamist tähendama; midagi nõudma. Selline eksitus, lohakus võib ta töökoha ja karjääri maksta. See julgustükk võib sul tervise, elu maksta. Sõda maksis miljoneid inimelusid. See töö, sekeldus, mure maksis tal(le) mitme öö unerahu. Maksis palju, suurt vaeva kõike korda saada. Maksis kenakesti pingutust, et end rahulikuks sundida. Mis see sulle maksaks, kui sa vähe järeleandlikum oleksid! *Aga kas ta kurdab või kaebab? Ikka lõbus ja rõõmus – kas me teame, mis see temale maksab? V. Saar.
4.hrl. da-infinitiivigatasuma, mõtet olema; vaja olema, pruukima. Selle saab ära parandada, ei maksa uut osta. Ei maksa rutata, küll me jõuame. Ei maksa asjatult riskida. Ta ei nõustu, ei maksa mitte rääkidagi, küsidagi. Ei maksa enam salata, kõik teavad nagunii. Ei maksa enneaegu muretseda. Ei maksa uskuda kõike, mida räägitakse. Ega selle asjaga maksa enam viivitada. Seesuguse ilmaga poleks maksnud minna. Seda ei oleks maksnud teha, öelda. Niimoodi rassida tal küll ei maksaks. (Kas) maksis selle tühja asja pärast nii palju lärmi lüüa! Siin maksaks veel üht asjaolu silmas pidada. Seda filmi maksab vaadata. Vabaduse eest maksab võidelda, kannatada, surra. Kas keedan sulle kohvi? – Aitäh, ei maksa. *„No näete,” nentis konstaabel. „Siis teil ikka on, mida koeralgi valvata maksab ..” R. Roht. || (millegi järgnemist eeldavalt:) tarvitsema, pruukima. *Maksab üks asi ära keelata, kui ta otsemaid ihaldusväärseks muutub. V. Beekman. *Kuid maksis näha vaid profiilis ta nina ja energilist lõuga, et veenduda ta isekas tahtekindluses. B. Alver.
5. kehtima, jõus olema. Millal määrus, korraldus, uus seadus maksma hakkab? Ilma allkirja ja pitsatita ei ole dokument maksev. Siin maksavad oma kindlad reeglid. Ta on kõva, range korra maksma pannud. See nõue on maksev kõigi kohta. Maksis põhimõte: kes ees, see mees. *Korteri ülesütlemise korral maksavad mu õigused veel vähemalt kaks nädalat .. A. Antson. ||hrl. koos verbiga panemaarvestatav v. ülekaalus olema, valitsema. Ta on ülemus ja tema käsk maksab. Püüab oma tahet, mõju, autoriteeti maksma panna. Mis sa ootad, pane oma õigused, sõna maksma! Partii jätkamisel pani suurmeister oma ülekaalu maksma 'võitis'. See naine oskab end maksma panna. Õpetaja peab end klassis maksma panema. Püüab end ärimaailmas maksma panna. *Usuti, et õilsad aated end ise maksma panevad .. A. Sang.

ära maksma

1. täielikult tasuma, kinni maksma. Üür, kindlustusmaks tuleb ära maksta. Maksin võla, trahvi ära. Ta on alati korralikult ära maksnud, mis ta on laenanud.
2. kõnek maksma minema, väärt olema. Ei tea, mis selline masin siis ka ära maksab? *Pumbaga vee kättesaamine [kaevust] on mõistagi hõlpsam ja ega ta teab mis ära maksa. E. Nirk.

tähendama37

1. teat. tähendust, sisu, mõtet kandma, millelegi osutama, viitama, millegi märgiks olema. a. (sümbolite, tähiste jms. kohta). Üks lühike vile tähendab: muudan kurssi paremale. Punane tuli fooris tähendab liikumiskeeldu. Punane roos tähendab armastust. R tähendab 'tähistab' silindri põhja raadiust. b. (sõna, lühendi, lause, teksti vms. kohta:) teat. mõistet väljendama; teadet, (varjatud) mõtet, ideed vms. edasi andma. Nurm tähendab siinmail põldu. „Mardus” tähendas algselt surnut. „Maja” tähendab sama mis soome sõna „talo”. Mida tähendab „lokku lööma”? IT tähendab infotehnoloogiat. Need kaks lauset tähendavad üht ja sama. Seleta ära, mida see luuletus, vanasõna tähendab. Mida tähendab pealkiri „Parim päev banaanikala püügiks”? Nüüd saan aru, mida see ähvardus tähendas. c. (üldisemalt:) millegi ilminguks, tõenduseks olema, millestki märku, tunnistust andma. Vaikimine tähendas nõusolekut. Naeratus tähendas, et ta on vastusega rahul. Lehtede kolletumine tähendab, et sügis on käes. Rahulolu tähendav muie. Tolmurullid tähendavad, et perenaine on laisk olnud. Ei tea, kas ta punastab niisama või tähendab see midagi. Kogelus tähendab sageli ärritust. || (väljendab, et miski järeldub millestki:) järelikult. Pileteid pole. Tähendab, me ei sõida. Kui ta ei tulnud, siis tähendab, ei saanud tulla. d. millegi endeks olema, midagi ennustama. See uni tähendab õnne, raha, surma. Õhtune päikesepuna tähendab tuult. Rotid ja rongad öeldakse õnnetust tähendavat. Silma sügelemine tähendab nuttu. e. (esineb imestust, halvakspanu märkivates väljendites). Mis see tähendab? Miks sa koolis pole? Seal karjub keegi appi! Mis see peab tähendama? *Mis see siis tähendab! .. Poiss sõidab heinahunniku otsas allavett! J. Parijõgi.
2. midagi endast kujutama, midagi endaga kaasa tooma. Kas mõistad, mida tähendab 15 aastat vangistust! Ühele tähendab abielu kannatusi, teisele õnne. Kukkumine tähendas sportlasele kaotust. See töö tähendab tõsist lisakoormust. Nende abiellumine tähendaks kahe talu ühendamist. Tormipäevad tähendavad kaldale toomata kalatonne. Lubadus ei tähendanud ta jaoks kohustust. Suvelaager tähendas päikest, suplusi ja uusi tutvusi. Puudulik tunnistusel tähendas järeleksamit sügisel. *.. mina arvan, et armastus tähendab lapsi, aga naised arvavad, et armastus tähendab autot. A. H. Tammsaare. || tähtsust, väärtust omama, väärt olema, lugema. Pere tähendab talle palju. See väike pingutus ei tähenda noorele inimesele midagi. Natuke nälga, mis see tähendab! Tüdruk tähendab talle väga palju. Kogemused tähendavad ka midagi. Teiste jutt ei tähenda, tuleb ise minna ja vaadata.
3.oleviku sg. 3. pöördes(täpsustust märkivana). Siis kui me abiellusime, (see) tähendab pool sajandit tagasi, oli siin vägev talu. Ma näen siitki, see tähendab aia tagant, kuidas nad tulevad. || kõnek (taunitava täitesõnana). Tähendab, läksin joonelt koju.
4. ütlema, mainima, märkima (3. täh.) Tähendas naisele, et hakkab nüüd minema. Tähendab rõõmsalt, endamisi, teiste jutu vahele, kui hästi kõik on. Lubage tähendada, te olete kaotanud. Olgu tähendatud, et .. Tähendatud ajajärku on palju uuritud. || kirja panema, (üles) märkima, üles tähendama. Tähendas aadressi oma märkmikku. Tähenda oma soovid paberile. Raba on kaardile tähendatud.
5. millegi v. kellegi suunas v. peale näitama, osutama. Laps tähendab sõrmega suhu. Tähendas käega üle tänava, vasakule. Tähendas pilguga toolile. Kõik tähendasid uustulnuka peale. „Lähen sinna,” tähendab mees kõrtsi poole. Mindi tähendatud suunas. Sellele asjaolule ei saa tähendamata jätta.

vaagimavaen 42 või kõnek vaagin 42

1. kaalu, raskust kindlaks määrama, kaaluma (2. täh.) Otsis välja kaalud ja vaagis neil lihakäntsakat. Vaagis käes paki raskust. Hüpitas ja vaagis eset peopesal. *Kui ta veskil käies pärast viljakotti ka ennast vaagida laskis, siis näitasid vihid ligemale neli ja pool puuda .. H. Sergo. *On raskust, mida kaaluga ei vaeta, / ja koormat, mida eeselgi ei vea. J. Kaidla. || piltl väärtust kindlaks määrama, hindama. „Tubli töömees,” vaagis ta endamisi sulast. Komisjon vaagis mind põhjalikult ja pidas ebasobivaks. Tosin silmapaari vaagis võõrast. Vaeb mind pika uuriva pilguga. *Tema [= jumala] käes on kaalud, milledel vaetakse iga meie tegu. K. Rumor.
2. millegi üle aru pidama, järele mõtlema, kaalutlema, kaaluma (3. täh.) Küsimust, argumente, probleemi, juhtunut, sündmusi, tulemusi vaagima. Seda asja(olu) peab veel vaagima. Iga kavatsust tuleb enne otsustamist põhjalikult vaagida. Vaeme kujunenud olukorra häid ja halbu külgi. Ei ole mõtet hakata vaagima tema puudusi ja väärtusi. Seda võimalust on vaetud juba pikemat aega. Ärimehena vaeb alati üksipulgi kauba väärtusi. Käsikirja vaeti toimetuses nii- ja naapidi. Vaeti igakülgselt, kes kandidaatidest võiks olla kõige sobivam linnapea kohale. Nõupidamisel vaeti, vaagiti erakonna tegevust. Vaagis, mida ettepaneku peale öelda. Vaagis mõttes, kuidas põgenikku aidata. Siin pole enam midagi vaagida: asi on otsustatud. Vae mis vaed, otustada ikka ei suuda. Kõneles rahulikult – iga sõna ja lauset otsekui vaagides. Elektronarvuti aitab vaagida probleemi erinevaid lahendusvariante. *.. kuid seda nad ei teadnud veel, / mis mõtteid vaagis tütre meel. R. Sepp (tlk).
3. van piltl teat. kaalu (1. täh.) omama, väärt olema. *Ega linnamehel enam seda kihku ole [mis külainimesel], et ükstapuha palju väi vaeb, kui aga tütrehing mõisa alt lahti saab .. J. Kross.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur