[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

uuesti ‹adv›
uut puhku, jälle, taas. a. (millegi jätkuna v. kordusena teat. aja tagant:) veel kord. Elab toimunu mõttes uuesti läbi. Hakkas uuesti sadama. Rein valiti uuesti esimeheks. Kohtasin teda uuesti alles mitme aasta pärast. Ootas pisut, koputas siis uuesti. Kui keegi ei vasta, helista hiljem uuesti. Ikka ja uuesti pöördus ta selle teema juurde tagasi. Ta luges sama palvet üha uuesti ja uuesti 'palju kordi'. *.. nad kohtusid õhtusel puiesteel ja järgmisel õhtul uuesti ja uuel õhtul veel ja veel. E. Ilbak. b. algusest peale, kuid teisiti. Kirjutas kogu artikli uuesti. Mahapõlenud maja ehitati uuesti üles veel uhkemana kui enne. Vihmajärgne loodus oli nagu uuesti sündinud.