[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

mono|teism
relig ainujumalasse uskumine

usk ‹usu 21› ‹s›

1. kindel sisemine arusaam, mis ei vaja põhjendamist, uskumine. Usk on südame ja teadus mõistuse asi. Usk, lootus, armastus – need on kõige ülemad. Rohud üksi ei aita, ka usku peab olema. Usu abil võib imesid teha. Sai pelgalt usu jõul terveks. Haiguste ja õnnetuste läbi katsutakse inimese usu jõudu.
2. veendumus milleski, mida ei saa tõestada. a. veendumus mingi jumaliku vm. üleloomuliku võimu olemasolus, samuti ka sellega kaasnevate mõistete õigsuses ja talituste mõjus. Usk ainujumalasse, Jeesusesse Kristusesse, Allahisse. Usk haldjaisse, headesse ja kurjadesse vaimudesse. Vääramatu usk ülestõusmisse, teispoolsusse. Budistil on kindel usk hingede rändamisse, taassündi. Taaralased ei eita oma usku maagiasse, nõidusesse, loitsudesse. b. kindlustunne kellegi suhtes, veendumus kellegi heatahtlikkuses ja võimekuses. Sportlasel peab olema kõigutamatu usk iseendasse. Miks ta on kaotanud usu inimestesse? Mul kadus lõplikult usk sõbrasse, ta lubadustesse. Laimukampaaniaga tahetakse kõigutada rahva usku valitsusse. Temas tärkas jälle usk kaasinimeste headusse ja aususse. Edust sai ta uut usku oma töövõimesse, andesse. Toimima heas usus 'puhtsüdamlikus veendumuses, et toiming on õige ja aus'. Ostis auto hea usu peale 'usaldades, kontrollimata' ja hiljem selgus, et see oli varastatud. c. veendumus mingi protsessi v. nähtuse olemasolus ja mõjus. Usk elusse, armastusse. Vääramatu usk helgesse homsesse, inimkonna progressi, paremasse tulevikku. Ta on kaotanud usu õiglusse, õigluse olemasolusse. Mehel oli säilinud usku ainult vähestesse asjadesse. See sündmus kõigutas ta usku demokraatiasse. Tõusin üles kindlas usus, et on juba hommik. *Ja kui emal ühtalati olid silmad nutused, siis .. ma olin selles usus, et see kõik on isa pärast. M. Raud. d. veendumus mingi soovi täitumises, lootus. Ei tohi kaotada usku võidusse. Arst kinnitas haige usku paranemisse. Tal oli kindel usk ettevõtmise edusse. Kandis hinges usku, et võib veel õnne leida. Isa suri usus, et laste tulevik on kindlustatud. Võttis kätte ja sõitis lihtsalt hea usu peale 'umbropsu' linna tööd otsima. Läks vanas usus, vana usu peale 'lootuses, et kõik on endine' ikka samal aadressil. *Ja Tõnts on kindlas usus, et ta töö kannab vilja. Gori.
▷ Liitsõnad: elu|usk, enda|usk, enese|usk, lapse|usk, tuleviku|usk, võidu|usk, õnneusk; umbusk.
3. (igapäevakeeles:) usuline maailmakäsitus, religioon. Katoliku, muhamedi, juudi, buda, vene usk. Eestlased on põhiliselt luteri usku 'luteriusulised, luterlased'. Mis usku sa tunnistad? Ta ristiti kreekakatoliku usku. Misjonär tahtis teisi oma usku pöörata. Õigeusklikuga abiellumiseks pidi ta oma usku vahetama, muutma. Noored on usust võõrdunud. *Usk on elamus – igaühe intiimne vahekord Jumalaga. E. Ilbak.
▷ Liitsõnad: eba|usk, lahk|usk, muinas|usk, pagana|usk, rahva|usk, riigi|usk, risti|usk, vaba|usk, väär|usk, õigeusk.

utopism ‹-i 21› ‹s›
utoopial rajanev maailmanägemine, utoopiasse uskumine. Terve, haiglane utopism. Utopismil põhineb kogu muinasjutu- ja ulmekirjandus.

väär|usk
ebaõige usk(umine); ebausk. Levis väärusk turu kõikvõimsusse. Muslim peab kristlust väärusuks. Ebajumalate kummardamist on loetud väärusuks.