[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 26 artiklit

ameeriklane-se 5› ‹s›, ameeriklased pl

1. USA elanikkonna põhiosa moodustav rahvas
2. kõik Ameerika Ühendriikide v. kogu Ameerika elanikud. Eurooplased ja ameeriklased.
▷ Liitsõnad: kesk|ameeriklane, ladina|ameeriklane, lõuna|ameeriklane, põhjaameeriklane.

amerikanist-i 21› ‹s

1. Põhja-Ameerika (eriti USA) kultuuri ja seal kõneldava inglise keele uurija. Anglistid ja amerikanistid.
2. indiaani keelte ja eskimo keele ning nende rahvaste kultuuri uurija

banaani|vabariik
hlv (varem Kesk- ja Lõuna-Ameerika väikeriikide kohta, kelle majandus põhines puuviljakasvatusel ja kes sõltusid majanduslikult USA ettevõtetest, praegu üldse vaese ja korruptiivse riigi kohta)

basuuk-suugi 21› ‹s
sõj reaktiivgranaadiheitja (näit. USA jalaväes)

dakron-i, -it 2› ‹s
tekst lavsaanile vastav USA sünteeskiudaine

dollar-i, -it 2› ‹s
USA, Kanada, Austraalia ja mõnede teiste riikide suurem rahaühik. USA dollari ostujõud. Hind dollarites. Kas teil dollareid on?

džäss-i 21› ‹s
muus USA neegrimuusika pinnal tekkinud pulseeriva põhirütmi ning variatsioonilis-improvisatsioonilise meloodiaga nüüdisaegse muusika liik, džässmuusika. Kuulan meelsasti džässi. Raadiost tuleb džässi.

gospel-pli, -plit 2 või -i, -it 2› ‹s
muus USA neegrite rütmikas vaimulik laul. Gospelit laulma, esitama.

hiid|sekvoia
bot USA lääneosas kasvav hiiglasuur okaspuu, mammutipuu (Sequoiadendron giganteum)

jänki6› ‹s
USA elaniku hüüdnimi. Kanada poksimeeskond oli tugevdatud kolme jänkiga. *..ameeriklased-turistid, esinemise järgi otsustades raskete rahadega jänkid.. E. Rannet.

kauboi14› ‹s
ratsakarjus (eriti USA lääneosas). Metsiku Lääne kauboid. Ekraanil galopeerivad ja paugutavad kauboid. Noormees kihutab hobusega nagu kauboi.

kriikkriigi 21› ‹s
geogr kuival ajal ärakuivav jõeke Austraalias ja USA edelaosas

kukluksklanlane-se 5 või -se 4› ‹s
pol USA rassistliku organisatsiooni Ku-Klux-Klan liige

lendliis-i 21› ‹s
oma liitlastele relvastuse jm. varustuse laenuks v. rendile andmise süsteem, mida rakendas USA Teise maailmasõja ajal

lääne|riik
hrl. pl.(Lääne-Euroopa riikide kohta, vahel ka USA ja Kanada juurde arvatud)

lääslääne, läänt 35› ‹s

1. ilmakaar, kuhu loojub päike (põhjast 90° vastupäeva). Päike tõuseb idast ja loojub läände. Tuul puhub, on läänest, on läände pööranud. Tartust lääne pool. Maakaardil on ida paremat ja lääs vasakut kätt. Alevik jääb Tartust läände, lääne poole.
2. läänepoolne ala; ‹ka suurtäheliseltlääneriigid. Meie kultuur on saanud mõjustusi, impulsse läänest ja idast. Lääne elulaad, kultuur, kunst, muusika. Metsik Lääs 'USA lääneosa koloniseerimisajajärgul'.

metsik-u 2

1.adj(algsel, ürgsel) looduslikul kujul esinev; korrastavast inimtegevusest puutumata. Ihkaksime näha metsikut ürgloodust, inimtühja metsikut taigat. Matkasime metsikuis mägedes. Metsik Lääs 'USA lääneosa koloniseerimisajajärgul'. Metsik kaljune rand. Alaska metsik kõnnumaa. Neid vaimustas looduse metsik ilu. Mahajäetud põldudel lokkas metsik võsa. Harimata maa oli metsikuks muutumas. Hooldamata, metsikuks muutunud, kasvanud park, aed, hekk. || (loomade ja taimede kohta:) kodustamata v. kultuuristamata. Metsikud kaamelid, kitsed. Metssiga on meie kodusea metsik esivanem. Metsik uluklammas muflon. Metsikud õunapuud, kirsid. Metsik porgand, kapsas, punane ristik. Metsikust kullerkupust on aretatud mitmeid aedvorme. Kõik kultuurtaimed lähtuvad, on aretatud metsikuist eellasist. || (inimese mittehoolitsetud, korrastamata välimuse kohta). Merehädalised olid metsiku väljanägemisega – habetunud, räbalais ja räämas. Habe, juuksed on metsikuks kasvanud. Metsikute soengutega poplauljad.
2.adjmadalal tsivilisatsiooniastmel olev v. mahajäänud, tsiviliseerimata, (kommetelt, tavadelt) barbaarne. Metsikud suguharud, hõimud. Metsikud nomaadid, barbarid ümbritsesid Rooma riiki. Peaaegu kiviaja tasemel metsikud pärismaalased. Ristisõjad metsikute paganate vastu. Kombed olid keskajal metsikud.
3.adjohjeldamatu, taltsutamatu, pöörane; julm, toores. Joobnuna läheb ta pööraseks ning metsikuks. Jüri oli oma raevus metsik. Nii metsik poiss, et tuleb käsitsi kallale. Tal on metsik loomus, temperament. Metsiku hobuse taltsutamine. Metsik peksmine, piinamine, tapmine, mõrv. Jälk ja metsik sõda. Okupantide metsikud vägivallateod. Tema pilgus, silmades, näos on midagi julma ja metsikut. Inimeses peitub metsikuid kirgi ja instinkte. *Ta oli nõdrameelsem kui kõige metsikum hull, aga keegi ei saanud sellest aru. M. Pedajas (tlk).
4.adjtohutu, meeletu, pöörane. Metsik hoog, kihutamine, tormamine, rutt. Tormas, sõitis metsiku kiirusega. Algas metsik tagaajamine. Metsik närvipinge, hirm, viha. Metsik himu, iha, kirg, kiivus. Mind valdas metsik rõõm. Metsik nälg, janu. Hommikul ärkasin metsiku peavaluga. Metsik joomine ja prassimine. Vaenlane avaldas kõikjal metsikut vastupanu. Tõusis metsik tuul. Sattusime metsikusse lumetormi. Puhkes maruline metsik aplaus. Mis metsik kisa, karjumine, lärm see on? *Olin tookord kolm ööpäeva metsikus palavikus. Ü. Tuulik.
5.skõnek mingisse organisatsiooni (algselt üliõpilaskorporatsiooni v. -seltsi) mittekuuluv isik; omal käel toimiv, mitteorganiseeritud isik. Korporandid ja metsikud. Suvel on Krimmis nii tuusikutega suvitajaid kui ka metsikuid. *Ülikooli astudes sai Hukost enesestmõistetavalt väärika „Sakala” korporatsiooni rebane, Oskar aga jäi metsikuks .. R. Sirge.
6.sfolkl rituaalne õlgedest nukk (Lääne-Eestis). Metsiku tegemise komme seostub vastlapäevaga.
7.smurd metsatukk. *Meie Andres juhtis üle kraavi sammu metsiku poole, kõndis kaugemale puie alla .. L. Koidula.

onu11› ‹s

1. ema v. isa vend; murd ema vend vrd lell *Onu ikka onu, mõtlesin, vennapojale kohe teenistust muretsemas .. R. Tiitus. *.. sõidame mõneks päevaks maale ühe onu juurde, kes .. on ema vend ja niiviisi minu pärisonu. R. Kaugver.
▷ Liitsõnad: vanaonu.
2. lastek v nlj (vanem) võõras meesisik, külaonu, üldse eakam meesisik. Ära karda, see on hea onu! See must onu pühib korstnaid. Lahke onu jagas mudilastele maiustusi. Võõras onu kutsus poisid sõitma. Onu Andres on kogu maja laste lemmik. || kõnetlussõna lapse viisakal pöördumisel meesisiku poole. Onu, aidake mul uks lahti keerata. Palun öelge, onu, mis kell on? *Kuid Juulius Kilimit ei lugenud ennast veel vanade kilda, kutsutagu teda pealegi onu Juuliuseks. K. Ristikivi. || nlj kõnek. Onu Sam, Ameerika onu 'USA; ameeriklased'. Prooviti läbi segamisraginate onu 'raadiojaama „Ameerika Hääl”' kuulata.
▷ Liitsõnad: kommi|onu, kraana|onu, küla|onu, möldri|onu, raadio|onu, sauna|onu, sepaonu.

pistrik-riku, -rikku 30› ‹s

1. zool (linnujahil kasutatud) pikkade kitsaste tiibade ja ülanokal oleva hambakesega röövlind (Falco). Pistrikud on osavad lendajad. Läks pistrikuga jahile. Ta jälitas vastast kui pistrik oma saaki.
▷ Liitsõnad: jahi|pistrik, lõo|pistrik, punajalg-|pistrik, raba|pistrik, väikepistrik.
2. kõnek sõjaõhutaja (eriti USA kontekstis). Pistrikud ja tuvid.

pueblo6› ‹s

1.pl.mitmesugust päritolu indiaani hõimude rühm USA edelaosas, puebloindiaanlased. New Mexico pueblod.
2. puebloindiaanlaste terrassiliselt kokkuehitatud maja-asula

reserv|valuuta
maj mõni kulla kõrval käibiv üldtuntud valuuta (näit. USA dollar)

sent1sendi 21› ‹s

1. Euroopa rahaliidu liikmesriikide ja mitme muu riigi (näit. USA, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa) väiksem rahaühik; selle väärtusega münt. 5 krooni 30 senti. Kompvekid „Tilk piima” olid sent tükk. Ümbrikke sai sendi eest kaks. Viis senti oli väga väike summa. Kirjale läks kümme senti juurdemaksu. Hoidis kokku mõnikümmend senti. Ema andis poisile soola ostmiseks vajalikud sendid. Mul oli veel mõni sent raha taskus.
2.ka pl.kõnek raha, eriti väiksem summa. Sai vilja müügist ilusa sendi. Ei saanud oma töö eest sentigi. Ja sina mõtlesid oma sentide eest maja osta! Võtke kõik viimse sendini! Arstile maksmiseks kulutas perekond viimase kui sendi. Kogus üüri maksmiseks kokku oma viimased sendid. Mul polnud enam sentigi taskus, hinge taga. Võlg sai sendi pealt 'täpselt, viimaseni, sendilise täpsusega' ära makstud. *Ja nüüd ma seisan siin ilma ühegi sendita nagu kurg keset sood, võlad üle kõrvade. O. Luts. | piltl. Temata ei maksa elu enam sentigi 'pole midagi väärt'. Sent surmaga, surmale võlgu (ütlus vana v. muidu kehaliselt viletsa inimese kohta).
▷ Liitsõnad: nälja|sent, rahasent.

simmondsia1› ‹s
bot USA ja Mehhiko piirialadel kasvav igihaljas lehtpõõsas, mille õlirikkaid seemneid kasut. näit. kosmeetikatoodete valmistamisel (Simmondsia chinensis)

slämm-i 21› ‹s
kõikide tihide võtmine bridžis. Suur slämm 'slämm'. Väike slämm 'slämm ühe tihi äraandmisega'. Trumbita suur slämm. Väike slämm ruutust, ristist. Ta läks slämmi mängides alt. Tsooni läksime slämmiga. || (tennises). Suur slämm 'Austraalia, Prantsusmaa, USA ja Inglismaa lahtiste esivõistluste võitmine ühe aasta jooksul'.

suhkru|mänd [-männi]
bot USA lääneosas kasvav kõrge mänd, mille tardunud magusat mahla on kasutatud suhkru aseainena (Pinus lambertiana)

vastand|kultuur
ühiskonnas kehtivaid sotsiaalseid norme vastustavad hoiakud ja elulaad, eriti USA ja Lääne-Euroopa 1960.–80. aastate kultuurivool, mis vastandub industriaalühiskonnale ja selle tarbimiskultuurile, kontrakultuur, vastukultuur

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur