[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

urn ‹-i 21› ‹s›

1. laia sügava kausi kujuline, hrl. jalaga dekoratiivne anum. Marmorist urnid ja kujud kaunistasid pargiteid. Kiriku välisukse kõrval asetses kivist urn annetuste jaoks. Kõrgel vaskses urnis süttis olümpiatuli.
▷ Liitsõnad: kivi|urn, marmor|urn, metall|urn, pronksurn; olümpiaurn.
2. muu sellelaadne suurem nõu. a. vaasi, kasti vm. anuma kujuline nõu surnu tuha säilitamiseks. Savist, puust, metallist urn. Urn lahkunu põrmuga paigutati kolumbaariumi, sängitati kodumulda. Vana-Kreekas hoiti surnute tuhka kõrgetes urnides. b. (valimiskasti kohta). Laskis oma hääletussedeli urni. c. (prüginõu kohta). Suitsetamisruumis oli mitu urni. Tahtis jäätisepaberi ära visata, kuid ühtki urni ega prügikasti polnud näha.
▷ Liitsõnad: hääletus|urn, matuse|urn, prahi|urn, prügi|urn, tahma|urn, tuha|urn, valimisurn; kivi|urn, metall|urn, puu-|urn, saviurn.