[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

areaal ‹-i 21› ‹s›
levila, levikuala. Tamme, toonekure areaal. Laia areaaliga puuliik. Kammkeraamika areaal. Muinasjututüüpide areaalid.

fraas ‹-i 21› ‹s›

1. terviklik kõnelõik, (lühi)lause. Ütles pika fraasi ilma hingetõmbeta. Aeg-ajalt vahetati lühikesi fraase. Õppisime selgeks paar armeeniakeelset fraasi.
2. kindlakskujunenud väljend; kõnekäänd. Konventsionaalne, pidulik, tuntud fraas. Seda fraasi on sageli kasutatud. *Üks [eluhoiak] on see, mida kaunis itaalia keeles väljendatakse fraasiga dolce far niente .. E. Nirk.
3. sisutu ilukõneline väljend, sõnakõlks. Kõlavad, ilusad, tühjad, õõnsad, kulunud, šabloonsed fraasid. *Elulähedus – see oli suuresti vaid fraas, sest puudus maailmavaateline lähedus sellesama elu hindamisel. H. Peep.
▷ Liitsõnad: käibefraas.
4. muus hrl. kahest motiivist koosnev heliteose osa, mis moodustab mõttelise ja väljendusliku terviku. Vilistas tasa, korrates ühtsama fraasi. Mäletan sellest laulust ainult mõnda fraasi.
▷ Liitsõnad: laulufraas.

jõe|aas
jõeäärne aas. Jõeaasad roosatavad pääsusilmadest.

kraas ‹-i 21› ‹s›
‹hrl. pl.› kahest metallhaakidega kaetud lauakesest koosnev tööriist villa kohestamiseks enne ketramist. Kraaside kõverad terasesed piid. *Ema pani korvist valgeid ja musti villu kraasile ja tõmbas teise kraasiga pealt. H. Lepik (tlk).

kuraas ‹-i 21› ‹s›
kõnek (ärplev) julgus, uljus; uhkeldav südikus, uljas ettevõtlikkus. Poistel oli kange, kõva kuraas sees. Purjutajate kuraas aina tõusis. Nüüd kadus mu kuraas sootuks. Ta on täna kuraasi täis. On aga tüdrukul kuraasi vastu vaielda. Mehed said õllest kuraasi juurde. Poisid olid parajas kuraasis. Asusime täie kuraasiga töö juurde. Mehed olid juba pudelist kuraasi võtnud ning hääled olid üsna valjud.

murekas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›
murelik. Mõlgutati murekaid mõtteid. Ta on viimasel ajal sõnakehvem ja murekam kui varem.

oreaad ‹-i 21› ‹s›
müt mäenümf kreeka mütoloogias

raas ‹-u 21› ‹s›

1. väike tükk, väike kild; väheke, natuke midagi, kübeke. Järel on veel raas leiba, rasva. Supi sees oli ka raas liha. Võid polnud raasugi. Ta ei raatsinud pirukast ka kõige väiksemat raasu endale lõigata. Murdis küpsisest raasu ja pistis suhu. Poetab saia ja viskab raasud lindudele. Söö nii, et ükski raas maha ei kukuks! Sõi viimase raasu kalast. Leiba ei ole, eile sõime viimase raasu. Lapsed sõid leiva viimse raasuni ära. Sõi toidu ära, viimse kui raasu 'kõik'. Isu ei olnud, sõi ainult mõne raasu. Haige pole eilsest peale raasugi 'vähimatki' söönud. Tal pole enam raasugi tubakat. Küttematerjal on viimse raasuni otsas. *Mitte raasu kogu kraamist ei olnud nad popsisaunadesse .. peitnud. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: leiva|raas, liha|raas, rasva|raas, saia|raas, suhkru|raas, toidu|raas, võiraas.
2. (hrl. ühenduses abstraktsete mõistetega:) väheke, natuke, veidike. Poisid rabelesid raas aega. Ootame veel üks raas (aega). Anna raas mahti, ma mõtlen järele. Ajame raas juttu. Ütle, kas sul on raasu aru peas? Kadus viimane kahtluse ja kartuse raas. *Ainuski vihmatuhin ei teinud maad õieti märjaks. Õhk ainult muutus raasu leitsesemaks .. U. Masing. || ‹eitavates väljendites, ka adverbilähedaselt› mitte sugugi, mitte kübetki, üldsegi mitte, põrmugi. Lahel polnud tuule raasugi. Tal pole enam mõistuse, aru raasugi. Inimesel pole häbi raasugi! Ei olnud enam kahtluse raasugi. Minus ei ole raasugi halastust. Selles loos pole raasugi tõtt. Temal pole raasugi huumorimeelt. Mul pole raasugi tahtmist teiega vaielda. See teade ei teinud mulle raasugi rõõmu. Sa pole raasugi targemaks läinud. Ta ei hooli oma elust raasugi. Ei andnud raasugi järele. Ma ei saanud täna öösel raasugi magada. Ta polnud raasugi imestunud, üllatunud. See lugu ei meeldi mulle mitte raasugi, mitte üks raas. Te liialdate natuke. – Mitte raasugi. *„Te naerate minu üle, Juta?” – „Mitte üks raas ..” L. Hainsalu.
▷ Liitsõnad: ande|raas, aru|raas, julguse|raas, jõu|raas, kahtluse|raas, lootuse|raas, mõistuse|raas, mõtte|raas, rõõmu|raas, õnneraas.
3. ‹hrl. liitsõna järelosana› (hellitavalt v. haletsevalt väikese inimese vms. kohta)
▷ Liitsõnad: lapse|raas, poisi|raas, õeraas.

reaal ‹-i 21› ‹s›

1. aj Hispaanias ja Portugalis käibinud hõbe-, hiljem vaskmünt
2. Brasiilia rahaühik

udejas ‹-ja, -jat 2› ‹adj›

1. udemetaoline. Udejas karv. Udejad juuksed, suled. Õisikutel ilmusid udejad valged karvatutid. Kerged ja udejad pilved. Udejas lumi sulas peopesal.
2. udemetega kaetud, udemeline. Udejad sääred. Flanelli udejas pind.

ukaas ‹-i 21› ‹s›
Vene riigipea v. riigivõimuorgani seadusandlik akt v. korraldus. Presidendi, tsaari, senati ukaas. Keisrinna kirjutas ukaasile ainult alla. || kõnek käsk, korraldus. Ta ei tahtnud olla kõrgelt ja kaugelt tulnud ukaaside tuim täitja. Tüdruk sai isalt kõva ukaasi: kodus olla hiljemalt kell kümme!

une|raas
Suurest erutusest ei saanud ta uneraasugi silma. Kahtlane hääl viis tal viimase uneraasu silmist.

uraa ‹interj›
kõnek hurraa. Poisid, edasi! Uraa!

uraan ‹-i 21› ‹s›
keem radioaktiivne element, hõbevalge raskmetall (U). Uraani isotoobid. Rikastatud uraan. Uraani kasutatakse plutooniumi saamiseks ja tuumkütusena.
▷ Liitsõnad: transuraan.

urdaaž ‹-i 21› ‹s›
ehit linnuse välismüüril kulgev puidust kaitsekäik, mis võimaldas rünnata müüri jalamil olevat vaenlast. Kiiu tornlinnuse urdaaž.

uretaan ‹-i 21› ‹s›
keem valge kristalne vees hästi lahustuv pulber, etüülester
▷ Liitsõnad: polüuretaan.

urgas ‹urka 19› ‹s›

1. looduslik v. tehislik õõnsus, tühe v. auk (maapinnas), koobas. Urkad, lehtrid, orud jm. karstivormid. Jõekallas oli täis mitmesuguse suurusega urkaid. Peitsime kirjad kiviaia prakku või mõnda muusse urkasse. Sõja eest mindi maa-alustesse urgastesse pakku. || sellelaadne õõnsus looma varju- v. pesapaigana. Vesiroti urgas. Poisid otsisid vähkide urkaid. Saarmas varjub kalda lähedal urgastes. Katusealuses urkas oli mingi linnupesa. Pimeduse saabudes tuleb öökull oma urkast välja. *Lepalinnu pesa võib leida igast õõnekesest ja urkast – puuriidast, müüripraost, puujuurte alt või kuldnoka pesakastist. M. Mäger.
▷ Liitsõnad: peidu|urgas, sala|urgas, vähiurgas.
2. varjuline nurk, sopp vms.; inimese vilets eluase v. asupaik. Tundis majas iga viimast kui urgast. Läbiotsijad tuhnisid kõikides urgastes. Lammutamisel leiti vana elumaja urgastest igasugust kõntsa. Kevadel pühiti õu puhtaks, unustamata vähematki urgast. Lapsehoidja kasutusse anti trepialune kitsas, ilma aknata urgas. Kodutu otsis mõnd soojemat urgast, kus magada. Veetis oma öid ajutistes urgastes. Elasime pimedas ja niiskes keldris, tõelises urkas. Armetud ja räpased agulimajad, lihtsalt urkad. Suflöör istus laval oma urkas. *.. kuni viietoalisest korterist said kahe-, siis ühetoalised ja lõpuks urkad. L. Promet. *Ja nad [= pilvelõhkujad] saavad samuti kehvikute peavarjudeks ning isegi pättide urkaiks .. F. Tuglas. | piltl. *Ainult mõni üksik silmapilk [elust] jääb kusagile hinge salajamasse urkasse pesitsema .. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: keldri|urgas, peidu|urgas, sala|urgas, toaurgas.
3. salajane joomapunker, kõrts, lõbumaja vms. päevavalgust kartev koht. Sadama ümbruskonna kahtlased urkad. Mees pidanud kas mängupõrgut või muud urgast. Alustas napsitamist uhkes restoranis ja lõpetas viimase järgu urkas. Võõrastemaja oli saanud salakaubavedajate urkaks.
▷ Liitsõnad: aguli|urgas, jooma|urgas, kõrtsi|urgas, oopiumi|urgas, patu|urgas, röövli|urgas, salaurgas.
4. kõrvaline ruum v. koht, kolgas. Universumis on palju uurimata urkaid. Pärnu kõrval tundus alevik talle väikese ja räpase urkana. *Siin [= pealinnas] käib elu palju kiiremas tempos kui seal kusagil urkas, näiteks Tartus. O. Luts.

urnjas ‹-ja, -jat 2› ‹adj›
urnikujuline. Urnjad lehed, kuprad.

urraa ‹interj›
kõnek hurraa. *Alguses ikka urraa ja urraa, nüüd ei anna näolegi. O. Tooming.

urvakas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›
paljude urbadega. Urvakad pajud, lepad.