[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

unustama ‹37›

1. mäletamast lakkama, midagi v. kedagi mälus mitte säilitama, meelest v. tundemaailmast kaduda laskma. Laps unustab kiiresti, kergesti. Kuidas ma küll viimasel ajal unustan! Sellist solvangut ei suuda ta iial unustada. Tuli meelde üks ammuilma unustatud lugu. Pagulased olid oma emakeele täiesti, sootumaks unustanud. Unustas vajaliku nime, aadressi, aastaarvu. Märgin numbri kohe üles, muidu unustan (ära). Õpitu unustatakse suurelt jaolt ära. Olen unustanud, kuidas seda täpselt tehti. Ära unusta, et kella kümneks pead tagasi olema. Kõik, mis meie vahel on juhtunud, on andestatud ja unustatud. Küll ta vanemaks saades oma vembud unustab. Meelelahutused tuleb mõneks ajaks unustada. Ehitajad olid hoone juba lõpetada ja unustadagi jõudnud. Ühiskond kipub puuetega inimesi ära unustama. Vanamees oli peaaegu kõigist unustatud. Võttis uue naise, et endist kallimat kiiremini unustada.
2. hajameelsusest, kogemata midagi tegemata jätma, midagi v. kedagi kuhugi v. mingisse seisundisse (maha) jätma. Unustas kirja posti viia, teate edasi ütelda. Ära siis unusta võlga õigel ajal tagasi maksta. Olime unustanud ukse lukustamata. Ahjaa, oleksin peaaegu unustanud: isa poolt palju terviseid. Tolmu pühkides ära ka pildiraame unusta. Suure kiiruga unustas ta prillid koju, kindad esikusse. Nii kui toidu lauale unustad, on kass kohe jaol. Neiu oli seina äärde üksi istuma unustatud. Unustas imestusest suu lahti. Kas jätsid akna meelega lahti või unustasid? Ühe päeva vajadusi silmas pidades ei tohi unustada tulevikku. *„Väimeespoeg!” ei unustanud Kati ema poisikesele kunagi ütlemast. E. Krusten.
3. (tugeva tunde, haarava tegevuse vms. tõttu) ajutiselt kõike muud märkamata jätma, muust mitte hoolima. Jahikire pärast võis mees oma pere sootuks unustada. Ta oli nii armunud, et unustas söögi, joogi ja une. Õnnetuhinas unustas nooruk kõik maailmas. Hirmunud vaenlased tormasid igasugust korda unustades külma jõkke. Teiste naljad panid Reedagi oma kaotusvalu unustama. Joonistades unustab Anu, kus ta viibib. Oleksin end unustanudki lugema, kui kell poleks helisenud. „Käi kuradile!” käratas ta ennast unustades 'enesevalitsust kaotades'. || kedagi v. midagi hooletusse jätma. Ta sõi ise hästi ega unustanud teenijatki. Jõuluõhtul ei unustatud loomigi. Talve saabudes unustas ta jalgratta ja hakkas liuväljal käima. *Võsa on sama kärme ja visa nagu umbrohi: unustad mõne põllunurga, ja juba ta tärkab seal tihedana nagu oras. O. Tooming.

maha unustama
kogemata kaasa võtmata jätma. Võileib võib lauale jääda, aga suitsupakki ta maha ei unusta. Patsutas taskuid, kontrollides, kas ta pole ehk midagi maha unustanud.