[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 23 sobivat artiklit.

enainterj
ennäe. Ena mul asja. Ena imet! Ena, kus ütles! Ena mul asjamehi! *„Ena, meie Jaan ka kord jälle rõõmus!” naeris Eeva. E. Särgava.

kuna
I.konjaega väljendav sidesõna: samal ajal kui, sel ajal kui, sellal kui
1. alustab hrl. vastandava varjundiga ajalauset, mille tegevus on pealause omaga samaaegne. Ema tõusis hommikul varakult, kuna pere jäi veel magama. Kuna ühed agaralt tegevuses olid, vaatasid teised niisama pealt. *Karl kõverdus koera üle, kuna see end kiunudes seljale heitis ja ta mädaseid käsi lakkus. A. Mälk. *Taneli lõug hakkab äkki vabisema, kuna suu abitult virilaks kooldub. B. Alver.
2. alustab vastandavat kõrvutuslauset. *Linna piiras ühelt poolt hõbedaselt läikiv järv, teiselt poolt tumeroheline mets, kuna mujal laiusid heinamaad ja nurmed. R. Roht. *„Meie elame rahus ainult kristlastega,” lausus nüüd piiskop teravalt, „kuna aga paganatega peame halastamatut sõda!” E. Kippel.
II.konjpõhjendav sidesõna, alustab põhjuslauset a. põhjuslause eelneb pealausele; sün. et. Kuna ta haige oli, (siis) ei saanud ta koosolekust osa võtta. Ja kuna elu juba kord oli viltu kiskunud, (siis) lõi ta kõigele käega. Rühma juht teatas, et kuna aeg on hiline, (siis) tuleb laagrisse jääda. *Kuna talle näis, nagu peaks ta millegi üle põhjalikumalt järele mõtlema, läks ta aidaesikusse ja istus tünniveerele.. A. Jakobson. b. põhjuslause asub pealause järel; sün. sest, sest et, sellepärast et, seepärast et. Ma pean seda tegema, kuna olen lubanud. Ta ei saanud tulla, kuna oli haige. Tootmine tuleb lõpetada, kuna toorainet ei jätku. *Ühe liivlaste muistendi järgi ei tohtivat ka Riia linn kunagi valmis saada, kuna ta muidu maa alla langevat. A. Annist. *Lahing puhkes, kuna see pidi puhkema, nad said haavata, kuna nii oli otsustatud.. I. Sikemäe (tlk).
III.konjhrv möönev sidesõna, alustab mööndlauset, mis toob esile asjaolu, millest hoolimata pealauses märgitud tegevus v. olukord siiski aset leiab; sün. kuigi, ehkki, sellest hoolimata et, sellele vaatamata et, olgugi et. *Lible lasti parve pärast lahti, kuna ta ometi süüdlane ei olnud. O. Luts. *Suurt süüdlast Taavetitki nuheldi ainult ühe lapsukese surmaga, kuna tal neid küllalt ja küllalt oli. E. Vilde.
IV.advkõnek kunas, millal a. *„Ja kuna ma siis kosja tulen?” küsis Jaan. A. Kitzberg. b. *Kõige selle närvelduse keskel ma ei märganudki, kuna kõledad talvetuuled olid lakanud.. F. Tuglas. c. *Kuna kuulutavad [kaardimoorid] blondi, kuna brünetti, aga ei tule kumbagi! M. Metsanurk.

kuna11 või 6› ‹s
Horvaatia rahaühik

luna11› ‹s

1. lunastamisel, hrl. lahti- v. vabaksostmisel makstav summa, lunaraha v. esemed. Vaenlase kätte vangi langenud sõdalasi saadi tagasi luna eest, tuli maksta nõutav luna. Palju hõbedat, vara läks lunaks. Vanasti tuli ka pruudi, mõrsja eest luna maksta. || van tasu. *.. kuidas meremees Hindrek Orbi Liverpoolis ühe rikka proua lapse kukkumissurmast päästnud ja selle teo eest suure luna saanud .. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: pruudiluna.
2. lunamaks. Tellisin raamatu Riiast lunaga.

muna9› ‹s

1. valminud munarakk (ka sellest arenev loode) koos teda ümbritsevate kestadega. Viljastamata, viljastatud muna. Roomajate, putukate, liblika, soolenugiliste, parasiitusside munad. Linnupesa täpiliste munadega. Emalind haub mune. Äsja munadest koorunud linnupojad. Kuduna, kookonisse munetud munad. Putukad arenevad harilikult munast.
▷ Liitsõnad: jaanalinnu|muna, kajaka|muna, kilpkonna|muna, linnu|muna, sipelga|muna, täimuna.
2. kodulindude muna (1. täh.), hrl. kanamuna kui linnukasvatussaadus, kui toiduaine. Värsked, konserveeritud munad. Suured tugeva koorega munad. Toores, keedetud, praetud muna. Mune vahustama, kloppima. Kas sa armastad kõvaks keedetud või pehmet muna? Sõin hommikul paar muna. Võileib kilu ja munaga. Praetud singile löödi muna peale. Täidetud munad 'munapoolikud, mis on täidetud lisanditega (kilu, või, majonees vm.) maitsestatud munakollasega'. Sai määriti enne ahju panemist munaga. Mahlajoogile lisati muna. Kevadpühadeks värvitakse mune. Perenaine kogus müügiks mune. Korjasin kanapesadest mune. Kalkun muneb aastas sadakond muna. Muna toiteväärtus on suur. Muna on targem kui kana. Parem pool muna kui tühi koor.
▷ Liitsõnad: faasani|muna, hane|muna, kalkuni|muna, kana|muna, pardi|muna, tuvimuna; dieet|muna, haude|muna, konserv|muna, lihavõtte|muna, mäda|muna, nahk|muna, pesa|muna, prae|muna, pühademuna.
3. piltl miski munajas, linnumunataoline, ovaalne, ümmargune v. kerajas. Šokolaadist munad. Kirikutorni tipus on kullatud muna ristiga. Sai paraja vopsu kulmu pihta ja kohe muna otsaees. *Näe, mul taskudki igaks juhuks kive täis. .. Kõik parajad munad – nagu vormi järgi valatud. E. Raud. *Kartul oli ammu ära õitsenud, varte küljes rippusid rohelised munad, kartuli marjad. V. Luik.
▷ Liitsõnad: kastani|muna, klaas|muna, maa|muna, muru|muna, puu|muna, raud|muna, silma|muna, šokolaadimuna.
4. lastek laste teat. pallimäng; viga, mittetabamine selles mängus. Lapsed hüppasid keksu ja mängisid muna. Muna, mööda viskasid!
5. kõnek munand. Täku munad. Põrsastel lõigati mune 'kastreeriti'. Võtan sul munad maha! (ähvardus).
6. kõnek (saamatu inimese kohta). Oled ikka igavene muna!

nagu (~ kui) munas kana vt kana

naadv

1. kõnek (rõhutus asendis:) nii, nõnda; (just) nagu. Pea on hommikust peale na uimane, imelik. Ilm on täna na rõske. Läki koju, aeg na hiline juba. Ega ma na väga kaasa kipugi. Inimesed olid kõik na elevil. Ta on na kehva kuulmisega, töntsi astumisega, napi aruga. See na kahtlane ettepanek, kaup. Pakud na vähe, et sellega ma ei müü. Sundis, ajas na poolvägisi peale. Rääkis na ilusti nagu oma lapsega. *Su kraavid na kuivad kõik, vaevalt kassil juua .. A. H. Tammsaare. || (nii) umbes, nii. Päris suured poisid – na üheksa- või kümneaastased. *Eks see juhtund Ähme mõisas, / mehi oli koos na kümmekond .. V. Sõelsepp. *Rõhub [sapikivi] nagu malakaga maadligi .. – Sul siis na puudane kivi kohe? R. Aller.
2. no. *„Na, servus, iludused!” viskas Voldi käe kiivri äärde [vastu tulnud naisi tervitades] .. R. Kaugver.

puna11› ‹s

1. punane värvus. Pihlamarjade, maasikate, tulpide puna. Sügiseste vahtrate, haabade puna. Tule, vere puna. Suisleppõun on peaaegu üleni kaetud roosaka punaga. Loojuva päikese puna. Õhtutaeva puna kustus aegamisi. Pilved kumasid päikesetõusu punas. *Puna laskub pihlapuule, / kulda kaselatva poeb. D. Vaarandi. || (näo punase värvuse, õhetuse kohta). Õrn, kerge puna. Tüdruku palgeid kattis tihe puna. Sügav puna värvis ta näo tõmmuks. Tal tõusis puna palge. Memme põskedele ilmus nooruslik puna. Näkku kerkis pingutuse puna. Puna valgus kõrvadelt kaelani. Puna kadus ta huultelt. Punast lõkendavad põsed. Ärevus tõi, tõstis poisile lõõskava puna näkku. Vähimatki puna ei ilmunud ta kahvatutele põskedele. Nägu õhetas tervise punast. Põsed kattusid heleda punaga. Ega iluga elu elata ega punaga putru keedeta. *Üle ema koltunud põskede valgus puna. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: ao|puna, eha|puna, koidu|puna, loode|puna, loojaku|puna, lõkke|puna, mooni|puna, pihla|puna, puhte|puna, purpur|puna, päikese|puna, roosi|puna, sarlak(i)|puna, tellise|puna, telliskivi|puna, tule|puna, valgus|puna, vase|puna, õhtupuna; infrapuna; häbi|puna, kohkumis|puna, kohmetus|puna, näo|puna, ootus|puna, pahameele|puna, põse|puna, rõõmu|puna, tervise|puna, tõve|puna, une|puna, viha|puna, ärrituspuna; maarja|puna, naistepuna.
2. kosmeetiline punane näo- v. huulevärv. Puhastasin näo punast ja puudrist. Panin huultele, põskedele puna. Toonitas punaga huuli.
▷ Liitsõnad: huule|puna, põsepuna.
3. kõnek veri. *Näe, see rohelise kaabuga ... see oligi mitu lutakat saanud, puna välja löödud. M. Traat.

tunaadv
van toona. *Kui keiser nii meid parun rõhus, / saaks – rõhuks täna veel kui tunagi. J. Kärner.

ubaoa 24› ‹s

1. ovaalse v. neerukujulise seemnega liblikõieline kultuurtaim, meil põld- v. aeduba. Uba kasvatama. Uba õitseb. Mullu kasvas ilus kõrge uba. Türgi uba 'aeduba'. || maa-ala koos selle kultuuriga; oapõld. Oas kasvas ka maltsa. Katkus ubadest umbrohtu.
▷ Liitsõnad: lill|uba, suhkru|uba, õisuba; sojauba; hundiuba.
2.hrl. pl.selle taime seeme; aedoa kaun koos seemnetega. Valged, pruunid oad. Peotäis ube. Ube külvama, mulda tippima. Ube leotama. Soolaga keedetud oad. Oad seajalgadega. Roheline uba. || piltl (oatera meenutavate moodustiste v. esemete kohta). Soldatid andsid oma püssidest tuliseid, siniseid ube. *Loom [= oinas] rapsib jalgadega, siputab sabaga, laseb mollipõhjale musti ube .. M. Traat.
▷ Liitsõnad: soolauba; sojauba; tinauba.
3. kohviuba vrd kakaouba Ube röstima. Võttis kapist oad ja kohviveski. *Elmar läks kööki kohvivett kuumaks ajama ning vanaema väntveskil ube jahvatama. J. Kross.
4. piltl mõte, iva, tera. Sinu jutul on uba sees. Mingi uba ta jutus ju on.

uha11› ‹s

1. uhamine, uhe. *Kaua kestab kaljugi tormide uha all? R. Tamm.
2. rutt. *Sel silmapilgul .. pistsin ma jooksu. Niisuguse uhaga, et tagantjärele isegi imestan. R. Parve.

ukainterj
teat. vormeli koostisosa mõnes laste peitemängus. Kes hüüdis „Uka, uka, mina prii!”, seda ei tohtinud kinni võtta.

ulaadv
vabalt, jõude; omapead, järelevalveta; lohakil(e), unarul(e). Tänane töö on tehtud, homseni võid üsna ula olla. Loodab läbi ajada päris ula, midagi tegemata. Noored sälud jooksevad karjamaal niisama ula. Paat oli ula keset jõge voolu kanda. Maitsetaim pole malts, et kasvab ula. Ema hulkus teab kus, jätnud lapsed ula. Põõsa alla ula jäetud labidas läks rooste. Raha vedeleb tal ula küll laua peal, küll riiulil. *.. kelmid ei jookse meil ula ümber, need on kõik üleval linnas türmis. A. Kitzberg.

ula111

1.s› ‹hrl. adverbilaadselt(lõdvalt) vaba, omapead, lohakil olek. Sõjavange ei lastud ulale, ula peale. Täisjõus mehed puha ula peal – tööd ei ole. Mõtted tikkusid ulale uitama. Inimesed põgenesid rinde eest, jättes oma elamise ula peale. *Hommikuti värav ristseliti lahti, loomad ula peal. I. Sikemäe. || ringiaelemine, kõlvatu elu. Ema valvas, et tüdruk ula peale, ulale ei läheks. Poiss on täitsa hukas, eks ta ole jälle kuskil ula peal. *Ja ta võib selgeid näiteid tuua kas Kõverjalg-Katast, kes noores põlves rasket ula elas .. A. Valton.
2.adjvaba, jõude olev; omapead, järelevalveta olev. Olen parajasti päris ula inimene, otsin just tööd. *Igaüks võis näha, et siin pole enam ula mets, vaid keegi asub elama ja piirab oma maatükki. M. Metsanurk. *Oma või võõras ula loom pääsis vilja, sead kartulisse. A. H. Tammsaare. || ringiaelev, kõlvatu. Ta käis mööda kasiinosid ja oli üldse üks ula mees. *Ohvitserid annavad halba eeskuju. Prassivad, joovad, elavad ula elu. J. Pert.

ula211› ‹s
murd (lai) räästas. Aida ula all kuivatati kala. *.. ta oli ula alt varnast kirve võtnud .. J. Peegel.

ula311› ‹s
murd mütsinokk. Ulaga müts. *Peas aga [oli hobuseajajal] riidest müts, millel läikiv ula ees. H. Sergo.

undunna 22› ‹s
kal elussöödaga varustatud haruline õng. Unnaga käiakse talvel haugi püüdmas. *Unnad paneme õhtul jõekäärudesse, hommikuks purikad otsas nagu va volaskid. A. Sepp.
▷ Liitsõnad: havi|und, ketasund.

ung-i 21› ‹s›, ungid pl
zool rohketest mürginäärmetest krobelise naha ja eredavärvilise kõhuga kahepaikne (Bombina)

uniune, und 13› ‹s

1. perioodiline füsioloogiline puhkeseisund, mille ajal organismi aktiivne seos keskkonnaga on katkenud, magamine; magamisaeg; unine-olek, vajadus magada. Hea, magus, kosutav uni. Ta on kerge, raske, erksa, rahutu unega. Hüpnootiline, letargiline uni. Unenägusid nähakse paradoksaalse ehk kiire une ajal. Pärastlõunane, koidueelne uni. Okasroosikese saja-aastane (nõiutud) uni. Tänaöine uni jäi liiga lühikeseks. Laps vajab rohkem und kui täiskasvanu. Tee mis tahad – uni ei tule 'ei saa uinuda'. Tal ei tulnud niipea und. Terve öö ei saanud keegi und silma. „Mul ei ole üldse und,” väitis tüdruk. Talle tuli uni peale 'ta jäi uniseks; ta jäi magama'. Suikus, vajus, langes sügavasse unne. Laps suigutati unele. Magab rahulikku tööinimese und. Reisivintsutustest väsinuna magas ta öösel vägilase, õiglase, õndsa und 'rahulikult, sügavasti'. Mõned vähkresid, oigasid, nutsid unes 'magades'. Kõrge palavikuga haige võib unes sonida. Kuutõbine käib unes ringi. Unes õppimine. Kuulis läbi une 'pooleldi magades' teiste juttu. Nagu läbi une 'ähmaselt' meenusid talle ema manitsused. Sääsed häirisid matkajate und. Karjane ei saanud kunagi und täis magada. Vanainimesel läheb uni hommikul vara (pealt) ära. Mis su une keset ööd ära ajas? Kellatirina peale ärkas, virgus ta unest. Mind aeti, äratati (üles) kõige magusamast unest, otse une pealt. Silmad olid veel unest rasked, segased, und täis. Kähku hüppas poiss voodist ja hõõrus une silmist. Ärevus peletab une silmist 'ei lase uinuda; äratab üles'. Uneta öö. Otsitav tabati une pealt 'magavana'. Tuupis loo nii raudselt pähe, et võis selle kas või une pealt 'ükskõik mis seisundis' ette vuristada. Soovin teile head, magusat und! Te viite ju meie (laste) une ära (külalis(t)ele, kes ei taha istet võtta). Magas ainult une petmiseks 'väga vähe'. Nii igav film, et ajab une peale 'teeb uniseks'. Uni kippus, tikkus, tükkis vägisi peale. Mul on nii kange, kohutav, hirmus uni 'tahan väga magada'. Mida pikemaks ootamine venis, seda enam hakkas teda uni vaevama, kiusama. Kella kaheksasel loengul võitles nii mõnigi tudeng unega. Äkki oli uni kui peoga pühitud. Käib, ajab peale nagu uni 'tungivalt'. Ehmunult, otsekui unest ärgates vaatas ta ümberringi. Tal on uni nagu metsalinnul, kuuleb väiksematki krõbinat. Püssipauk ehmatas hakiparve unest. Mõned kõrbeloomad jäävad unne suvel nagu meie karu talvel. Uni on magusam kui mesi. Uni ei anna uuta kuube, magamine maani särki. *Talupere ei tundnud vaba aega. Töö täitis päevi unest uneni. A. Aarelaid. || piltl (millegi kohta:) täieliku rahu ja liikumatuse seisund. Pimeduse saabudes võttis metsas võimust sügav uni. Järv vaob une hõlma. Puud tukkusid kevade-eelset und. Loodus on talvel raskes unes. Vulkaan ärkas mitusada aastat kestnud unest. Põhjamaa valgetel öödel ei saa und ei taevas ega maa. *Unised puud raputavad maha oma une ja hakkavad avama hiirekõrvu. K. Põldmaa. *Koit metsa latvu teretab, / kõik hooned unest virguvad .. A. Sang. || piltl (surma kohta). Magab, puhkab viimast und. Sulges silmad igavesele unele. *.. su rüppe heidan unele, / mu püha Eestimaa! L. Koidula.
▷ Liitsõnad: hommiku|uni, hüpnoosi|uni, karu|uni, koidu|uni, kunst|uni, lapse|uni, linnu|uni, lõuna|uni, nõidus|uni, patu|uni, pool|uni, surma|uni, suve|uni, talve|uni, tard|uni, vägimehe|uni, ööuni.
2. unenägu. Imelik, õudne, kole, kohutav uni. Mida see veider uni tähendada võiks? Nägi öösel halba und. Ta oli kunagisest sõbrast und näinud. Näen unes sageli oma ema. Poisike nägi unes, et ta on juba suur. Kadunud isa oli talle ennast unes näidanud. Oli see unes või ilmsi? Tegutses nagu unes 'automaatselt, enesele teadvustamata'. Niisugust imet poleks keegi võinud uneski arvata, näha (millegi võimatuna tunduva kohta). Säärane kättemaks poleks talle uneski pähe, mõttesse tulnud. *Sa võid kindlasti kujutleda, milliseks kiusatuseks on siin ühele vangile kilo pekki, siin, kus rasvainest ainult und võib näha [= unistada]. R. Kaugver.

mitte kurja undki nägema
mitte ette aimama v. ennustama v. kujutlema. Sattus sekeldustesse, millest ta polnud mitte kurja undki näinud.

unta6› ‹s
karusnahkne säärik. Põdranahksed, koeranahast untad. Evengid kannavad untasid.

upa6› ‹s
lastek opa. *Ja memm teeb äiu / ja taat teeb upa. A. Sang.

ura11› ‹s
madal põrisev heli v. hääl, urin. Auto kihutas suure uraga meist mööda. Kuuldus öösorri ura ja naksatusi.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur