[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 28 sobivat artiklit.

aukaugu 21› ‹s

1. (hrl. ümmargune) ava mingist pinnast, esemest vm. läbi, mulk. Aias, kuuriseinas, põrandas on auk. Kastrulil on auk põhjas. Auke lööma, torkima, puurima. Raiuti auk jäässe. August pistame poldi läbi. Tuli vööd paari augu võrra järele anda. Kahe, nelja auguga nööbid. Sukakannas, saapatallas on suur auk. Põletas sigaretiotsaga laudlinasse augu. Lausa auk augu kõrval, auke täis kui sõelapõhi. Tõmbab augu koomale, nõelub augu kinni. Augud katuses tuleb parandada.
▷ Liitsõnad: aia|auk, akna|auk, hiire|auk, hingamis|auk, jää|auk, kaela|auk, kassi|auk, koi|auk, kuuli|auk, käise|auk, lennu|auk, luku|auk, naela|auk, nööp|auk, oksa|auk, olvi|auk, paja|auk, pea|auk, pliidi|auk, püksi|auk, roti|auk, räpna|auk, suitsu|auk, torke|auk, ukse|auk, võtme|auk, õhuauk; kõrva|auk, nina|auk, suuauk.
2. (küllalt järsk ning sügav) tekkinud v. tehtud süvend milleski, mingis pinnas jne. Tee on auke täis. Auku kaevama, kinni ajama. Väljajuuritud kändude asemele jäid sügavad augud. Kukkusin, komistasin, vajusin auku. Kivisse raiuti, puuriti lõhkelaengu jaoks auk. Hambas on auk. Must auk astr oletatav ülikompaktne keha, mille ümbrusest nende suure gravitatsioonipotentsiaali tõttu ei pääse osakesed (ka valguskiirgus) välja. || (endisaegadel loomade püüdmiseks). Hunt oli auku kukkunud, sattunud. || (loomade pesitsuspaigana) vrd urg, vrd koobas Rebaste, mäkrade augud.
▷ Liitsõnad: ahju|auk, hundi|auk, istutus|auk, kaevu|auk, karu|auk, keldri|auk, kruusa|auk, kulla|auk, liiva|auk, linaleo|auk, lubja|auk, miili|auk, muti|auk, mürsu|auk, pommi|auk, pori|auk, posti|auk, puur|auk, raha|auk, savi|auk, silo|auk, solgi|auk, sopa|auk, turba|auk, tõrva|auk, vee|auk, virtsa|auk, vundamendiauk; hamba|auk, higi|auk, kaenla|auk, kukla|auk, kurgu|auk, nabaauk.
3. piltl tühik, vajak, lünk. Tema teadmistes on auke. Televiisori ost lõi augu perekonna eelarvesse. Tunniplaanis on auk. *Ma ise leian oma esimeses töös rohkem auke, kui neid on märkinud arvustajad. E. Tammlaan. *„Ligidale ei läinud. Ilma aukudeta ausõna!” kinnitas ta nüüd juba tulise tõega. L. Vaher.

auku ajama
ka vulg maha matma (ka inimese kohta). Hea lehm suri ära, pole muud kui aja auku. *.. oleks ka August võidud öösel püssimeeste vahel ära viia ja linnataguses metsas auku ajada .. P. Kuusberg.

[kellelegi] auku kaevama
(kellegi vastu) midagi halba sepitsema. Kes teisele auku kaevab, see ise sisse langeb.

[kellelegi] auku pähe rääkima
(kedagi) rääkimise, jutuga veenma v. veenda püüdma, kedagi oma nõusse meelitama. Rääkisime talle augu pähe ja ta tuligi meie meeskonda üle. Naised oskavad meelitada ja auku pähe rääkida.

k [kaa] ‹part k-d 14
eesti tähestiku täht; vastav häälik. Suur, väike k.

k.

1. kell. Koosoleku algus on k. 15.
2. küla. Pikkjärve k.
3. korter
4. keel

k. a.

1. käesoleval aastal. 4. märtsil k. a.
2. kaasa arvatud. Peaaegu kogu Euroopa (k. a. Briti saared).

kk.
keskkool

lk.
lehekülg

pk.
postkast

tk.
tükki. Kastis olid munad (100 tk.).

tukinterj adv
korduvanaannab edasi tuksumise heli. Süda lõi tuk-tuk, tuk-tuk.

u [uu] ‹part u-d 14
eesti tähestiku täht; vastav häälik. Suur, väike u. Lühike, pikk u.

uhinterj
rõhutab tundetooni lausetes, mis väljendavad:. a. ebameeldivustunnet, vastumeelsust, tülgastust. Uh, küll on külm ilm! Uh, siin on nii vastik hais! Uh, kui kole mees! Tööd kõik tegemata – uh, ei taha mõeldagi! *Uh, ta ei talunud toda tüdrukut! F. Tuglas. b. ehmatust, kartust. Uh, päris ära ehmatavad! *Uh, Käärik, sa ajad päris hirmu peale! O. Luts. c. heaolutunnet, naudingut, imetlust, üllatust. Uh, kui hea soe siin on! Uh, millise mõnuga ta söögi kallale asus! *Äh, on aga leil! Uh! Uh! M. Unt.

uhkuha 22› ‹s
väljahoovav külm vesi v. aur; hoovus, voog. Merest tõuseb jäine uhk. *Vibuna üks kuju ahas / üle lummutava luha, / läbi hõbedase uha / paistab, nägu valuvahas .. M. Under. *Kuid mõnutunnet kehas, vaimus, / meil riivab äkki jahe uhk: – / vaid harva sõnastatav aimus, / et tuhka vaatab homne tuhk. L. Anvelt.

uiinterj
ka korduvanaväljendab ning rõhutab:. a. ehmatust, kohkumist. Ui aeg, su jalg on ju puhta verine! Ui (kurat), see on ju uss! Ui, mis nüüd saab? b. kurtmist, kaebamist, hädaldamist v. meelepaha. Ui-ui, see oleks ju vargus! Ui-ui, küll läheb ilm halvaks! Ui, laps, laps! Sa ei tunne teda üldse! Ui, ui, ui, või jättis oma pere maha. *„Ui, häbi, häbi, Liisa!” noomis emand. E. Särgava. c. imestust, üllatust; imetlust. Ui heldeke, kas see oled sina? Ui, kas te seda veel ei teagi? *„Vaata, kus vareseid! Ui, vaata, kus ikka säält lendavad!” ütles Karl .. R. Janno.

ui14› ‹s
piirits [1], hui. *Ta oskas aga ka ui ja kõladega kududa .. A. Kitzberg. *Katrin istus nurgas võrguhargi taga ja sopsis uiga kalasile ühe silma teise kõrvale. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: võrguui.

ukainterj
teat. vormeli koostisosa mõnes laste peitemängus. Kes hüüdis „Uka, uka, mina prii!”, seda ei tohtinud kinni võtta.

ukj.
uue kalendri järgi. Ta oli sündinud 26. mail (ukj. 7. juunil) 1894. a.

uksukse, ust, uksesse, uste, uksi, ustesse e. uksisse 35› ‹s

1. hoone v. ruumi sisse- ja väljapääsu sulgev tarind; ka ava selle tarindi jaoks. Paneelmaja, elutoa, trepikoja, toidukaupluse, karjalauda uks. Reisivaguni, laeva uksed. Leivaahju, seinakapi uks. Puidust, metallist, klaasist uks. Kõrge, lai, suur, madal, kitsas, väike uks. Kahekordne, soojustatud, vooderdatud, tulekindel uks. Pööratav, lükatav uks. Klaasitud uksega kapp. Kahe poolega uks. Uks avaneb sissepoole, väljapoole. Tema palat on teisel korrusel, paremat kätt esimene uks. See uks on tänava poole, viib tänavale. Meie majal on kolm ust. Uuel hoonel pole veel uksi ega aknaid (ees). Majakarp sai juba uksed-aknad ette. Uks on praokil, (seliti) lahti. Pani ukse lukku, haaki, riivi. Uks on lukus, haagis, riivis. Mine tee uks lahti, ava uks. Tuul tõmbab, pange uks kinni. Ööseks lukustati kõik uksed. Tuul lõi ukse prantsatades kinni. Uks krigiseb, kägiseb, paugub. Raevuhoos kukkus ta uksi paugutama. Uks prahvatas lahti. Ust ei tohi jalaga lahti lüüa. Politsei oli sunnitud ukse maha murdma. Unustas võtme ukse ette. Keegi vist tuli, uks käis 'avanes ja sulgus'. Keegi käis uksest. Astus uksest välja, üle ukse 'üle ukseläve' õue. Hõikas midagi üle ukse, sisse tulemata. Võõras tuli uksest sisse. Kui uksest välja aetakse, roni aknast sisse. Siit uksest, selle ukse kaudu pääseb keldrisse. Paokil uksest tuli pahinal külma (sisse). Restorani uksel rippus silt „Reserveeritud”. Vangikongi uksel oli sees vaateauk. Uksele koputati. Keegi tagus ukse pihta. Mees tuli uksele, ukse peale 'ukselävele'. Seisab uksel, ukse peal 'ukselävel'. Laps käis ukselt, ukse pealt 'ukselävelt' vaatamas, kas külalisi on juba näha. Pidin tund aega arsti ukse taga ootama. Kodunt lahkudes pandi luud ukse taha. Kära oli ukse taha, läbi ukse kuulda. Buss sõidab otse meie ukse alt läbi. Laps jättis sõrmed ukse 'ukse ja piida' vahele. Ema tuli ukse vahele 'ukseavasse'. Vaatas ukse vahelt sisse, välja. *Noormehed tahtsid küll ukse nina eest kinni lüüa, aga vanamees sai jala vahele. A. Valton.
▷ Liitsõnad: ahju|uks, aida|uks, auto|uks, baari|uks, bussi|uks, kabiini|uks, kajuti|uks, kambri|uks, kapi|uks, keldri|uks, kerise|uks, klassi|uks, kohtu|uks, koja|uks, korteri|uks, kuuri|uks, köögi|uks, küüni|uks, lauda|uks, lifti|uks, maja|uks, palati|uks, pliidi|uks, poe|uks, puuri|uks, pööningu|uks, rõdu|uks, talli|uks, tare|uks, telgi|uks, toa|uks, trammi|uks, trolli|uks, tõlla|uks, vaguniuks; koduuks; alt|uks, ees|uks, kõrval|uks, külg|uks, külje|uks, otse|uks, paraad|uks, pea|uks, puhastus|uks, pära|uks, sala|uks, sise|uks, taga(nt)|uks, tahma|uks, turva|uks, vahe|uks, välisuks; klaas|uks, laud|uks, metall|uks, plekk|uks, puu-|uks, raud|uks, tamme|uks, teras|uks, vineeruks; kilp|uks, klapp|uks, lõõts|uks, lükand|uks, mantel|uks, peegel|uks, pendel|uks, pool|uks, pöörd|uks, sang|uks, sile|uks, tahvel|uks, tiib|uks, topeltuks; petikuks.
2. (piltlikes väljendites). Kohtuprotsess toimub kinniste uste taga 'ainult asjaosaliste juuresolekul'. Teatris korraldati lahtiste uste päev 'tutvustuspäev'. Lahtiste uste poliitika (vabakaubandust soosiva poliitika kohta). Oma artikliga on ta murdnud lahtisest uksest sisse 'tõestanud juba teadaolevat'. Meie linnas avas uksed 'alustas tegevust' uus tervisekeskus. Toorainepuudus sundis ettevõtteid oma uksi sulgema 'tegevust lõpetama'. Naistele avanesid ülikooli uksed 'naised pääsesid ülikooli' alles 1918. a. Hea tulemus tähendas, et nüüd on uks meistrivõistlustele avatud. Jäi ülikooli ukse taha 'ei saanud sisse'. Firma on idaturul jala ukse vahele saanud. Peab ennast nii kõvaks meheks, kes lööb vallavalitsuse ukse jalaga lahti. Õpetaja avas meile ukse maailmakirjandusse. Juhuslikult paotus uks naise sisemaailma suletud ruumi. Häda, lähenev sügis, uus ajastu koputab uksele. Lihavõtted olid ukse ette jõudmas 'peagi saabumas'. Tal seisab ukse ees 'on väga lähedal' tähtis juubel. *Nagu hinnalist talismani kandis ta [= pagulane] kaasas varandust [= kodumulda], mille väärtust oskab hinnata ainult see, kelle selja taga on kinni kodumaa uksed. I. Jaks.

uksest ja aknast tulema
rohkesti ja mitmelt poolt tulema. Kui õnnetus tuleb, siis tuleb uksest ja aknast.

uksi ~ ust kulutama
mitmel pool v. korduvalt midagi palumas v. nõudmas käima. Kulutab iga päev tööbörsi uksi. Sponsorite otsingul tuli kulutada paljude firmade uksi. Kus sa sellega, hakka veel kohtumaja ust kulutama! *Kunas tema hakkab teiste uksi kulutama ja raha linutama, et muudkui anna sada krooni .. P. Vallak.

ust näitama
minema kihutama, välja viskama. Kapten näitas korda rikkunud madrusele ust. *Egas sihukesi linnapeigmehi pole varnast võtta, et ühele näitad ust ning teine tuleb väravas kohe vastu. H. Ranna.

uskusu 21› ‹s

1. kindel sisemine arusaam, mis ei vaja põhjendamist, uskumine. Usk on südame ja teadus mõistuse asi. Usk, lootus, armastus – need on kõige ülemad. Rohud üksi ei aita, ka usku peab olema. Usu abil võib imesid teha. Sai pelgalt usu jõul terveks. Haiguste ja õnnetuste läbi katsutakse inimese usu jõudu.
2. veendumus milleski, mida ei saa tõestada. a. veendumus mingi jumaliku vm. üleloomuliku võimu olemasolus, samuti ka sellega kaasnevate mõistete õigsuses ja talituste mõjus. Usk ainujumalasse, Jeesusesse Kristusesse, Allahisse. Usk haldjaisse, headesse ja kurjadesse vaimudesse. Vääramatu usk ülestõusmisse, teispoolsusse. Budistil on kindel usk hingede rändamisse, taassündi. Taaralased ei eita oma usku maagiasse, nõidusesse, loitsudesse. b. kindlustunne kellegi suhtes, veendumus kellegi heatahtlikkuses ja võimekuses. Sportlasel peab olema kõigutamatu usk iseendasse. Miks ta on kaotanud usu inimestesse? Mul kadus lõplikult usk sõbrasse, ta lubadustesse. Laimukampaaniaga tahetakse kõigutada rahva usku valitsusse. Temas tärkas jälle usk kaasinimeste headusse ja aususse. Edust sai ta uut usku oma töövõimesse, andesse. Toimima heas usus 'puhtsüdamlikus veendumuses, et toiming on õige ja aus'. Ostis auto hea usu peale 'usaldades, kontrollimata' ja hiljem selgus, et see oli varastatud. c. veendumus mingi protsessi v. nähtuse olemasolus ja mõjus. Usk elusse, armastusse. Vääramatu usk helgesse homsesse, inimkonna progressi, paremasse tulevikku. Ta on kaotanud usu õiglusse, õigluse olemasolusse. Mehel oli säilinud usku ainult vähestesse asjadesse. See sündmus kõigutas ta usku demokraatiasse. Tõusin üles kindlas usus, et on juba hommik. *Ja kui emal ühtalati olid silmad nutused, siis .. ma olin selles usus, et see kõik on isa pärast. M. Raud. d. veendumus mingi soovi täitumises, lootus. Ei tohi kaotada usku võidusse. Arst kinnitas haige usku paranemisse. Tal oli kindel usk ettevõtmise edusse. Kandis hinges usku, et võib veel õnne leida. Isa suri usus, et laste tulevik on kindlustatud. Võttis kätte ja sõitis lihtsalt hea usu peale 'umbropsu' linna tööd otsima. Läks vanas usus, vana usu peale 'lootuses, et kõik on endine' ikka samal aadressil. *Ja Tõnts on kindlas usus, et ta töö kannab vilja. Gori.
▷ Liitsõnad: elu|usk, enda|usk, enese|usk, lapse|usk, tuleviku|usk, võidu|usk, õnneusk; umbusk.
3. (igapäevakeeles:) usuline maailmakäsitus, religioon. Katoliku, muhamedi, juudi, buda, vene usk. Eestlased on põhiliselt luteri usku 'luteriusulised, luterlased'. Mis usku sa tunnistad? Ta ristiti kreekakatoliku usku. Misjonär tahtis teisi oma usku pöörata. Õigeusklikuga abiellumiseks pidi ta oma usku vahetama, muutma. Noored on usust võõrdunud. *Usk on elamus – igaühe intiimne vahekord Jumalaga. E. Ilbak.
▷ Liitsõnad: eba|usk, lahk|usk, muinas|usk, pagana|usk, rahva|usk, riigi|usk, risti|usk, vaba|usk, väär|usk, õigeusk.

uuinterj

1. kutsuv hüüe. Uu, kus sa oled? Uu! Uu! Tulge siia, ma leidsin hea seenekoha! *Uu-uu, siin on keegi! Võtke kinni! V. Pant.
2. väljendab vastikust, hirmu vm. ebameeldivat tunnet. Uu, kui kole! *.. missugused käed tal olid! Uu-uu! Suured punased käpad – hirmus! B. Alver.
3. ulgumist v. undamist imiteeriv häälitsus. Unine laps nuttis muudkui uu ja uu. Linnast kostis järsku vabrikuvile: uu-uu! *Uu, uu, uu – undab rehepeksumasin nüüd päris ligidal .. I. Saks (tlk).

uukuuga 22 või uugi 21› ‹s
ehit kaldkatusest eenduv iseseisva katusega aken
▷ Liitsõnad: katuseuuk.

õk(k)interj
hõk(k). *Mina teen ettepaneku ... õkk ..., valida ja sisse kutsuda ... Karl Hünners ... õkk ... E. Kindluste.

ökinterj
annab edasi öökimishäälitsust; tülgastust, vastikustunnet väljendav häälitsus. *".. Ja tema [= hunt] sunnik vedeles siin kaevus, kuna meie pidime seda solki jooma!” – „Ök! ... ” tegi Paljassärgi mölder. F. Tuglas.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur