[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

uisk1 ‹uisu 21› ‹s›
alt teravate kantidega jalas, mis jalatsi külge kinnitatuna võimaldab jääl liuelda; see koos uisusaapaga. Puust, metallist uisud. Õhukese teraga uisud. Teravad, nürid uisud. Uiske teritama. Kruvis uisu saapa külge. Paneb uisud alla. Poisid kihutavad uiskudel mööda jõge. Teeb uiskudel uhkeid kaari, ringe. Tunneb end uiskudel ebakindlana. Uiskudega sõitma. Proovisime tiigil uusi uiske. Lapsed läksid liuväljale, uisud õlal. Jäähallis on võimalik uiske laenutada. *„Täna võib Emajõele uisku jooksma minna,” tuli Elgasele mõte. J. Lintrop.
▷ Liitsõnad: puu-uisk; hoki|uisk, ilu|uisk, kiir|uisk, rulluisk.

uisk2 ‹uisu 21› ‹s›
endisaegne suur ühemastiline purjepaat. Uisuga sõideti üle väina. Mandri ning Saare- ja Hiiumaa vahel peeti ühendust uiskudega.