Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 1 sobiv artikkel.
tüütu ‹1› ‹adj›
tüütav, tüdimust tekitav, häiriv. Tüütu inimene, laps. Kes on see tüütu helistaja? Külalised hakkavad pererahvale pikapeale tüütuks minema. Kõige tüütum kõnepidaja, keda tean. Koolielu oli üksluine ja tüütu. Täna on eriti tüütu päev. Algas pikk tüütu sadu. Tüütu on seda juttu päevast päeva kuulata. Küll on tüütu loba! Tüütud mõtted keerlevad peas. Tüütud kihulased, kärbsed. Sääskede tüütu pinin. *Kanad pidid hirmus tüütud linnud olema, hirmsasti otra tallama .. A. Kaal.
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |