[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tütar ‹tütre 20› ‹s›

1. naisisik oma vanema(te) suhtes, otsene naissoost järglane. Anu on Mardi ja Tiiu tütar. Õpetaja, kirjaniku tütar. Sündis kaupmehe tütrena. Vanem, noorem, keskmine tütar. Ainus, lihane tütar. Mu tütar Kai on neljane, Triinust tütar kahene. Ta sai, sünnitas tütre. Naine tahtis tütart, mees poega. Talle sündis tütar. Sai möödasõitvalt rännumehelt tütre. Neil on kaks tütart, kaksikud tütred. Mis tütrele nimeks pannakse? Mis tütre nimeks saab? Isa andis tütrele korraliku hariduse. Ühele meeldib ema, teisele tütar (selle kohta, et maitsed erinevad). Ta on täpselt oma ema tütar 'on täpselt oma ema moodi'. Anni on rohkem isa tütar 'on isaga lähedasem v. on rohkem isa moodi'. Murueide tütred. || (hellitav kõnetlussõna). „Tore, et tulid, armas tütar,” ütles ämm miniale.
▷ Liitsõnad: kuninga|tütar, lelle|tütar, onu|tütar, poja|tütar, sõtse|tütar, tädi|tütar, tütretütar; kasu|tütar, lemmik|tütar, pere|tütar, pisi|tütar, risti|tütar, sohi|tütar, talu|tütar, võõrastütar; mamma|tütar, memmetütar.
2. (poeetilisemas pruugis:) naine oma maa, rahva, ajastu, teat. mõtteviisi vms. (väärika) esindajana. Eestimaa pojad ja tütred. Egiptuse tütred. *Ta oli esimeste kodumaa tütarde hulgas, kes läksid ülikooli. K. Ristikivi. || juhendatav (noor) naine, kellegi protežee. Mu akadeemiline tütar.
▷ Liitsõnad: eevatütar; kodutütar.