[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aas1 ‹-a 23› ‹s›

1. silmus, (lihtsam v. kokkutõmbamata) sõlm v. selle element. Köie otsa seoti aas. Nöör seoti aasa, aasast pisteti puupulk läbi. Sõlme tegemist alustatakse aasast. Rihm oli seotud aasana väravaposti külge. Liuglev aas 'kinnilibisev aas(sõlm)'. Surnud aas 'kinnilibisematu aas(sõlm)'. Froteepind moodustub väikestest aasadest. Aas lastakse sõrmedelt maha ning tõmmatakse varrastele kinni. *Siin harutasid nad .. hea tüki aega, enne kui said kõik [õngenööri] aasad ja keerud koera jalgade ümbert lahti. R. Sirge. || piltl silmusjas looge, käänak. Põgenedes teeb jänes haake ja aasu. *Suured käänakud ja aasad, mis viivad sõitjad mõnikord otsekui tagasi .. V. Saar.
2. hrl. U-kujuline metallist kinnitusvahend, obadus. Aasa seina lööma, kruvima. Aknahaagid tuleb korralikult aasa panna. Haak on aasas. Värava tabalukk ei tahtnud hästi aasa minna. Uks tõmmati kinni ning raudkramp loksatas aasa. Ehitusplokil on kraanakonksu jaoks aasad.
▷ Liitsõnad: akna-|aas, ukseaas; metall|aas, raud|aas, vaskaas.
3. kaarekujuline niidist, nöörist, riidest, metallist jne. moodustis, hrl. rõiva kinnisel. Jaki, kleidi, pluusi, seeliku, pükste, mantli, kasuka haagid ning aasad. Pükste värvlil on aasad püksirihma hoidmiseks. Vihmavarjul on nöörist aas.
▷ Liitsõnad: niit|aas, nööbi|aas, nöör|aas, rihma-aas.

aeg ‹aja 23› ‹s›

1. lõputu, piiramatu kestus, lõputult voolavad tunnid, päevad, aastad jne. Aja vool. Aeg möödub, kaob, lendab. Aeg ei peatu. Aeg toob juustesse hõbedat. Püramiidid seisavad aega trotsides. Nõnda on see olnud igavesest ajast. Ta elas otsekui väljaspool aega. Aeg parandab haavad. Aeg annab head nõu.
2. (umbmääraselt v. konkreetselt) piiratud kestus, vältus, ajalõik, -vahemik, -järk. Mõni aeg tagasi, hiljem. Mõne, tüki, natukese, veidikese aja pärast. Iga natukese aja tagant. Sind ka näha üle hulga, mitme, pika aja. Lühikese aja jooksul. Kuu aega tagasi, kuu aja eest. Kevadeni on veel palju aega. Peeter töötas teatava aja õpetajana. Olen temaga ammust aega tuttav. Olin pikka aega kodunt ära. Tule ükskõik mis ajal. Nad sõitsid kauemaks ajaks maale. Sellest jätkub mitmeks, hulgaks, pikemaks ajaks. Mis te kogu aeg 'pidevalt, ühtelugu' naerate? Seda annab mitu aega 'kaua' mäletada. Viimasel ajal 'lähemas minevikus' pole sellest midagi kuulda olnud. Lähemal ajal 'lähemas tulevikus' on külalisi oodata. Ta on igal ajal 'alati' valmis appi tulema. Küllap sa aja jooksul 'ajapikku, pikapeale' kõike veel õpid. Head aega! (lahkumistervitusena). || oma eripäraga ajajärk (eriti ajaloos, ühiskonna arengus, rahva elus). Uusim aeg. Purjekate aeg on läbi. C. R. Jakobsoni aegadest peale. Vanal, endisel, iidsel, hallil, muistsel ajal. Kes nüüdsel ajal enam kodus leiba küpsetab! Uuemal ajal see komme kadus. Need ajad on möödas, kus sirbiga rukist lõigati. Vaene, kitsas, karm, raske aeg. Tulid segased, ärevad ajad. Mis teha, parata – aeg on selline! Oodati teisi, paremaid aegu. Möödunud aegu meenutama. Ta oli oma aja haritumaid naisi. Oma aja äraelanud ideed, seisukohad. Te olete ajast maha jäänud. Tuleb ajaga kaasas käia, sammu pidada. Noil ajul polnud teisiti võimalik ära elada. Sõja, rahu ajal. Teoorjuse, Saksa okupatsiooni ajal. || oma eripäraga osa päevast, aastast. Hommikune, õhtune aeg. Kevadine, suvine, sügisene, talvine aeg. Sirelite õitsemise aeg. Värske aedvilja aeg. Noore kuu aeg. Pimedal öisel ajal. Meie Rootsi-reis langes jõulueelsele ajale. Teelagunemise, lumemineku ajaks peavad palgid veetud olema. Koidu, loojangu, esimese kukelaulu ajal. Jaanipäeva, pühade ajal. Päise päeva ajal. || kõnek (ametis olemise perioodi, ajateenistuse, karistusaja jms. ajalõigu kohta). Lennart Meri oli Eesti presidendiks kaks aega järjest. Jakob Liivi näidend „Kolmat aega vallavanem”. Ta istus oma aja ära ning pääses vanglast välja.
▷ Liitsõnad: antiik|aeg, endis|aeg, feodaal|aeg, häda|aeg, jää|aeg, kaas|aeg, kesk|aeg, kivi|aeg, kriisi|aeg, kõrg|aeg, langus|aeg, leina|aeg, muinas|aeg, mure|aeg, nälja|aeg, nüüdis|aeg, okupatsiooni|aeg, ordu|aeg, orja|aeg, paganus|aeg, praegus|aeg, pronksi|aeg, rahu|aeg, raua|aeg, reaktsiooni|aeg, sõja|aeg, tsaari|aeg, uus|aeg, valgustus|aeg, vana|aeg, ärkamis|aeg, ürgaeg; aasta|aeg, heina|aeg, jahi|aeg, jooksu|aeg, kasvu|aeg, kevad|aeg, koidu|aeg, koristus|aeg, korje|aeg, kudemis|aeg, külvi|aeg, künni|aeg, marja|aeg, pesitsemis|aeg, puhte|aeg, põua|aeg, päeva|aeg, püügi|aeg, seene|aeg, suve|aeg, talve|aeg, õie|aeg, õitse(mis)|aeg, ööaeg; karistus|aeg, sund|aeg, valitsusaeg.
3. kasutada olev, millekski ettenähtud, kuluv jne. ajalõik. Aeg on kallis. Eksamiks valmistumise aeg. Mu aeg ei luba praegu maale sõita. Aeg sai täis, läbi. Aeg läks oodates igavaks. Aeg kaob märkamatult käest. Kust ta küll leiab, võtab aja edasiõppimiseks? Aega tuleb otstarbekalt kasutada. Aega ei tohi raisata, kaotada, asjatult kulutada. Ärge viitke lobisemisega aega. Sõitke lennukiga – säästate aega! Ära kiirusta, aega on, aega küll! Polnud aega oodata. Kas sul on minu jaoks aega? Tule mind vaatama, kui aega saad. Ta palus mõtlemiseks aega. Oodake, andke aega! Kaotatud aega on raske tasa teha. Asuti aega viitmata 'viivitamatult, otsekohe' teele. Polnud aega ninagi nuusata 'oli väga kiire'. Mida sa vabal ajal teed? Tuli näpistada aega kodusteks töödeks. Õpingute, ülikooli ajal. Lisatöid tegime omast ajast. Ajaga tulime lahedasti välja, aega jäi ülegi. Aega orjal, aega härjal, aega sunnitud sulasel. Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal. *Aeg antud naerda, aeg antud nutta, / aeg antud pisaraid pühkida. G. Suits. || sport (distantsi läbimiseks kuluva, spordimängu pikkuseks määratud vms. ajalõigu kohta). 100 meetris saavutas, jooksis ta aja 11,2 sekundit. Sai päeva parima aja. Vastutuule tõttu jäid ajad tagasihoidlikeks. Ujus 100 m ajaga alla 52 sekundi.
▷ Liitsõnad: abielu|aeg, armu|aeg, ehitus|aeg, elu|aeg, esinemis|aeg, ettevalmistus|aeg, funktsioneerimis|aeg, garantii|aeg, harjutus|aeg, haude|aeg, hingetõmbe|aeg, inkubatsiooni|aeg, jõude|aeg, kandidaadi|aeg, kasutus|aeg, katse|aeg, kehtivus|aeg, kooli|aeg, käibe|aeg, laagerdus|aeg, lahtioleku|aeg, leeri|aeg, lennu|aeg, lisa|aeg, lõimetus|aeg, lõuna|aeg, magamis|aeg, mõtlemis|aeg, mängu|aeg, oote|aeg, peite|aeg, poolestus|aeg, praktika|aeg, proovi|aeg, puhke|aeg, puhkuse|aeg, põhi|aeg, rasedus|aeg, reageerimis|aeg, ringlus|aeg, saate|aeg, seisu|aeg, selli|aeg, sõidu|aeg, säilimis|aeg, söögi|aeg, sööma|aeg, tiinus|aeg, tipp|aeg, treeningu|aeg, turu|aeg, töö|aeg, une|aeg, vaba|aeg, vahe|aeg, vastuvõtu|aeg, õpi|aeg, õppe|aeg, ülikooliaeg; kolmandik|aeg, lisa|aeg, neljandik|aeg, normaal|aeg, pool|aeg, rekord|aeg, veerand|aeg, võiduaeg.
4. (millekski sobiv, õige, määratud jne.) hetk, (aja)moment. Nüüd on aeg minna, lahkuda, alustada. Aeg on tõusta ning teele asuda. Tal oleks viimane aeg naist võtta. Igaühel tuleb kord aeg siit ilmast lahkuda. No oskasite teie aga õigeks, parajaks ajaks tulla! Õnn, et abi õigel ajal kohale jõudis. Päevauudiste ajaks tahaksime koju jõuda. Rongide saabumise ning väljumise ajad. Ta on mees, kes oskab õigel ajal õige sõna öelda. Kõik tuleb omal ajal.
▷ Liitsõnad: asutamis|aeg, ilmumis|aeg, saabumis|aeg, stardi|aeg, sulgemis|aeg, surma|aeg, sünni|aeg, täht|aeg, väljumisaeg.
5. (ajaarvestuses). Kesk-Euroopa aeg. Kohalik aeg. Aeg lähenes juba keskööle. Mis, kui palju õige aeg praegu on? Aega arvati veel vana kalendri, Päikese ja tähtede järgi. Kas sul on õiget aega – mu kell on seisma jäänud. Vana seinakell näitab ikka veel truult aega. Tõusin kella 7 ajal.
▷ Liitsõnad: dekreedi|aeg, kalendri|aeg, kella|aeg, maailma|aeg, päikese|aeg, tsiviil|aeg, tähe|aeg, vööndiaeg.
6. esineb imestust, üllatust, ehmatust väljendavates hüüatustes. Oh sa armas aeg! Heldene aeg! Oi sa taevane aeg! *„Armuline aeg, Jürka, sul hooned tules, aga kus on laps?” A. H. Tammsaare.
7. keel hrl. verbi grammatiline kategooria, mis väljendab tegevuse v. olukorra suhet mineviku, oleviku v. tulevikuga. Eesti keeles on neli aega: olevik, lihtminevik, täisminevik ja enneminevik. Inglise keele aegade süsteem.
▷ Liitsõnad: liht|aeg, liitaeg.

aru2 ‹11› ‹s›
kuiv rohumaa (hrl. mineraalmuldadel), aruniit, arurohumaa. *.. hulkus tüki aega arus kadakate ja kivide vahel. J. Vorms.
▷ Liitsõnad: loo|aru, nõmmearu.

vastu astuma

1. vastu minema. Peremees ise astus talle trepil vastu. | piltl. Kevadele, eksamitele, tumedale tulevikule vastu astuma. *Vahepeal on õhtu juba hea tüki maad ööle vastu astunud. H. Sergo.
2. vastu hakkama, kellegi v. millegi vastu võitlusse astuma. Vaenlasele, rõhujatele, ikestajatele vastu astuma. Vägivallale tuli vägivallaga vastu astuda.

elu|puu

1. bot meil ilupuuna kasvatatav lamedate soomusjate okastega igihaljas puu v. põõsas (Thuja)
2. van piltl elu (2., 3. täh.) *Ta [= haigus] sammus edasi ja hakkas Jaani elupuud tükk tüki järele ära hävitama. O. Münther. *Ka minu elupuu on maikuul õitsend, / kuid õied, viljad langenud ta päält. Juh. Liiv.

hammustama ‹37›

1. hammastega millestki tükki, pala eraldama ja (söömiseks) suhu haarama; hammastega purustama v. katki lõikama. Hammustab õuna küljest suure tüki, paraja suutäie. Lapsed hammustavad vaheldumisi ühest ja samast saiapätsist. Hammustab redise pooleks, pähkli puruks. Õmblustöö lõpetanud, hammustas neiu niidi katki. Hai võib hammustada inimesel jala, käe otsast. *Hammustavad üks ja teine ja söövadki sedaviisi terve võileiva ära. O. Luts. || (söömise kohta). Poiss hammustas isukalt saia ja vorsti. Ta hammustas pudru juurde, kõrvale ka leiba. *Mehed rüüpasid viina alla, sülitasid ja hammustasid saia peale, naised ja lapsed aga hammustasid saia alla ja rüüpasid viina peale ja ei sülitanud üldse mitte. A. H. Tammsaare.
2. hambaid (ka suiseid, astelt) sisse suruma v. muljudes kokku pigistama. Haukuja koer ei hammusta. Kass küünistas ja hammustas mu kätt. Rott hammustas ta sõrme katki, veriseks. Poiss hammustas kinnihoidjat käest. Uss hammustas teda kanda. Sääsed, kihulased, kärbsed, kirbud, lutikad, sipelgad hammustavad. Huulde hammustama. | piltl. Külm, pakane hammustab ninaotsa ja põsenukke. *Aga elu hammustab valusasti igaüht, kellel kaitsjat ei ole. A. Jakobson.
3. piltl teravas toonis, salvavalt midagi ütlema. Hammustav küsimus, vastus. Hammustav pilge, iroonia. Hammustavad sõnad. *Ja nõnda hammustabki neiu: „Käisin, kus käisin – tegin, mis tegin: on mul vaja sinule sest aru anda!” E. Vilde. *„Näed, agronoom, kuidas meil lookesed on.” – „On nagu vaja,” hammustas Juursalu otsekohe vastu. V. Ilus.

jahtuma ‹37›

1. soojust kaotama, jahedamaks, külmemaks muutuma. Vesi, õhk, maapind jahtub. Piim pandi vette jahtuma. Toit, supp, tee on jahtunud. Lase hobune jahtub veidi. Söed kustusid, kamin jahtus. Udu tekkimiseks peab niiske õhk jahtuma vähemalt kastepunktini. *..keha oleks nagu jahtunud ning peaaegu kange: surm pidi olema saabunud juba tüki aja eest.. A. H. Tammsaare.
2. piltl (tunnete kohta:) intensiivsust, tugevust, jõulisust kaotama. Rõõm, viha jahtub. Armastus, kirg, kiindumus hakkas jahtuma. Esimene vaimustus jahtus kiiresti. Huvi, ind on juba märksa jahtunud. Nende suur sõprus jahtus pikkamööda. Ärritatud meeled jahtusid. *..Julius võis kergesti süttida ja niisama kergesti jahtuda. V. Panso.

jao|pärast ‹adv›
piiratult, piiratud koguses. Leiba ja suppi saime jaopärast. Liha oli jaopärast, igaüks võis võtta ühe tüki. Tuba oli külm, sest puid anti jaopärast. *Oi, oi, oi, armas sugulane, no on sinule seda mõistust jaopärast antud. E. Vaigur.

järgima ‹37›

1. millegi järgi toimima, tegutsemisel midagi arvestama. Seadust, nõuandeid, eeskirju järgima. Uus president järgis oma eelkäija poliitilist kurssi. Kui üks asutas end lahkuma, järgisid teised ta eeskuju. Kolleegide soovitusi järgides asusin edasi õppima. Moejoont järgiv riietus.
2. hrv järgnema. *Talle järgivad tüki maa tagant Marichen ja Mülberg.. R. Roht. *Aina sõdureid kahurisöödaks / kohordile järgis kohort. A. Sang.

järsakas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›
järsk, järsuvõitu. Järsakad mäed. *Keerdtrepp [tornis] lõppes ja tüki maad tõusid rohmakad paepurused astmed õige järsakas otsejoones. J. Kross.

jätkama ‹jätkata 48›

1. midagi edasi tegema; pooleli olevat v. katkestatud tegevust uuesti alustama. Neli tugevamat meeskonda jätkavad võistlust esikohale. Mis ka ei juhtu, me jätkame võitlust. Seda traditsiooni on põlvest põlve jätkatud. On hoiatustest hoolimata jätkanud ulaelu. Ravi tuleb veel kaua jätkata. Jätkas tööd, töötamist ka pensionäripõlves. Raskuste kiuste jätkas õpinguid, õppimist. Poeg jätkas isa pooleli jäänud tööd. Läbirääkimisi, nõupidamist jätkatakse järgmisel päeval. Siin saame oma jutuajamist segamatult jätkata. Jätkati vahepeal katkenud uuringuid, katsetusi, otsinguid. Läksime einet, und jätkama. Pärast lühikest puhkust jätkati matka, teekonda. || (rääkimise kohta, hrl. koos otsese kõnega). Jätkake, ma kuulan teid! *Ta lähenes Hildale ning jätkas poolsosinal: „Sa võiksid talle teesihist rääkida...” O. Tooming.
2. jätku külge panema, jätkuna lisama; (juppidest) kokku liitma. Jätkas nöörile tüki otsa. Tütarlaps jätkas lühikeseks jäänud seelikut, jätkas seeliku vaksa jao pikemaks. Varrukat tuli teise riidega jätkata. Mitu köit jätkati üheks. Juppidest jätkatud toru. Jätkatud lõng. || midagi juurde lisama, et piisaks. *Ka hapupiim paksust sinisest klaasist pudelis oli veega jätkatud. H. Lepik (tlk).
3. aiand pookima nii, et pookoks liidetakse samajämedusele alusele

kaapima ‹kaabin 42›

1. (terava esemega) kraapides midagi millegi küljest eraldama v. midagi puhastama. Kaladelt kaabiti soomused. Kaapis kivi küljest tüki sammalt. Kaapisin kausi pudrust puhtaks. Võttis noa ja hakkas porgandeid, noori kartuleid kaapima. Naine kaapis nõgist potti. Söögilaud oli puhtaks kaabitud ja nühitud. Kaapis žiletiga oma lõua puhtaks. Kaapis juhtmete otsad haljaks. *Ta kaapis luuatöngiga saapaid puhtaks .. O. Tooming. || millegi vastu pühkides, kraapides puhastama. Kaabib uksematil, trepi ees jalgu. Kaapis jalad matil suurest porist puhtaks.
2. kraapimisega uuristama v. esile kraapima. Rebane kaabib endale uru. Koer on kaapinud augu aia alt läbi. Kaapis oma nime koopa seina. Poiss hakkas kätega mulda laiali kaapima. Hobune, täkk hirnub ja kaabib rahutult (jalaga) maad. Põdrad kaapisid lume alt sammalt. *Lakas kaapis Akke enda sügavale poolpehkinud heinapuru sisse .. M. Traat.
3. (pühkides, kraapides) kokku koguma, kokku kraapima. Kaapis mahavalgunud terad uuesti kotti. *Päeval oli ähvardanud äikesepilv, nad olid siis rehadega kõvasti kaapinud ja pooljoostes suuri seljatäisi kandnud. E. Tennov. | piltl. Ta on ahne mees, kes kaabib kõik endale.
4. pinda mööda kraapides tõmbama; kratsima. Kass kaabib käpaga ust. Koer kaapis käppadega valutavat koonu. Kaapis sääsekuplades oleva naha verele. *.. pärnaoksad kahisesid ja kaapisid lakkamatult katust, nagu paluks keegi sisselaskmist. J. Kärner.
5. (korduvalt) kaapama (1. täh.) Teomees kaapis alandlikult paruni, härra kintsu, põlve. Jalga, jalaga kaapima 'kraapjalga tegema (tervitamisel)'. *Ta otsib sahtlist kammipooliku, kaabib sellega pealael siledaid ja õhukesi musti juukseid .. S. Truu.
6. kõnek kiiresti, tormates minema. Poiss pani kodu poole kaapima. *Tema teguviisist oleks võidud nii aru saada, et lõi vedelaks ja kaapis kaebama. L. Hainsalu.

kambrik ‹-riku, -rikku 30› ‹s›
väike kamber; käsikamber. *Kambrik oli vanaemal valmis seatud, puhas kott sängis, uus tekk üle .. A. Haava. *.. läks kambrikku, võttis kuus muna ja tüki pekki. H. Rajamets (tlk).

katse ‹18› ‹s›

1. püüe, üritus midagi teha, sooritada v. saavutada. Ebaõnnestunud, asjatu, õnnestunud, edukas katse. Ei teinud katsetki lahti rabelda, vastu hakata. Vaenlase katsed üle jõe tungida nurjusid, ei andnud tulemusi. Haige tegi katseid istukile tõusta. Tehti katset kauplemisega, lehe väljaandmisega. Asi õnnestus esimesel katsel. Pärast korduvaid katseid läks korda ülikooli pääseda. || sport võistlejale võistlustel antav sooritamisvõimalus. Algkõrgus ületati kohe esimesel katsel. Kuulitõukaja paar esimest katset ebaõnnestusid. Arvesse läheb parem katse. Kolmandaks katseks asetati kangile 205 kg. || katsetus, proov; mingi asjaolu, olukorra, omaduse vms. (järele)proovimine v. kindlakstegemine. Juba varakult teeb nooruk kirjanduslikke katseid. Tõmbab katseks uue kuue selga. Katseks otsustatakse edasi minna. Perenaine tõi katseks suure tüki õunakooki. Katse ja eksituse meetod 'millegi proovimine ilma pikema eeltöö v. teadmisteta'. *Siis avastas Adru Peetri paatkond, kes ühel õhtul oli paar võrgukaltsu niisama katseks abajasse tilgutanud, suured ahvenaparved. A. Uustulnd.
▷ Liitsõnad: abistamis|katse, analüüsi|katse, dessandi|katse, elustamis|katse, enesetapu|katse, kordus|katse, kuriteo|katse, lennu|katse, lisa|katse, lähenemis|katse, mässu|katse, pealetungi|katse, põgenemis|katse, reformi|katse, riigipöörde|katse, röövimis|katse, seletus|katse, sissemurdmis|katse, tapmis|katse, tõestus|katse, uuendus|katse, vallutus|katse, vargus|katse, varjamis|katse, vastuhaku|katse, vastupanu|katse, veenmis|katse, vägistamis|katse, äratus|katse, ülestõusmiskatse.
2. ‹hrl. pl.› võimete v. teadmiste ning oskuste kontroll. Spordikooli astujatel tuleb sooritada kehalised katsed. Seminari lõpus toimusid katsed. Maamõõtjate kursused lõpevad katsetega. Jahipidamisõiguse omandamiseks peab eelnevalt sooritama vastavad katsed.
▷ Liitsõnad: sisseastumis|katse, sobivus|katse, vastuvõtukatse.
3. uurimise eesmärgil mingi nähtuse esilekutsumine v. mõjustamine, eksperiment. Lihtne, keeruline, teaduslik, pedagoogiline katse. Laboratoorsed ja kliinilised katsed. Biokeemias korraldatakse katseid mitmesuguste katseloomadega. Keemiatundi elustasid hästi läbimõeldud katsed. Katsetega tehti kindlaks, et .. Katsed kinnitavad hüpoteesi. See teooria põhineb arvukatel katsetel. Katses, katse all olid roosisordid.
▷ Liitsõnad: bioloogia|katse, füüsika|katse, inim|katse, keemia|katse, kontroll|katse, loom|katse, põld|katse, ristamis|katse, sordivõrdlus|katse, söötmis|katse, väetus|katse, välikatse.

kaup ‹kauba 23› ‹s›

1. ostu-müügi objekt v. objektid; maj töö saadus, mis on määratud mitte valmistaja oma tarbeks, vaid müügiks. Kaupade tootmine, väljalase, ettetellimine, turustamine. Kauba hind, omahind. Defitsiitne, otsitav, hinnaline, allahinnatud, välismaa kaup. Kaup oli odav, kallis. See on minev, nõutav, esimese sordi kaup. Kaupa, kaupu reklaamima, pakkuma. Vahetamine kaup kauba vastu. Laod, kauplused, lauad olid kaupa täis. Tasus, maksis kauba eest kassasse. Poodi toodi uut kaupa. Rändkaupmees laotas oma kauba laiali. Elav kaup 'orjad v. prostituudid'. Kuidas kaup, nõnda hind. Kelle laps, selle nimi, kelle kaup, selle hind.
▷ Liitsõnad: bakaal|kaup, eksport|kaup, galanterii|kaup, gastronoomia|kaup, hooaja|kaup, import|kaup, kaalu|kaup, kangas|kaup, karusnaha|kaup, keemia|kaup, keraamika|kaup, klaas|kaup, kondiitri|kaup, kosmeetika|kaup, kultuuri|kaup, laada|kaup, laiatarbe|kaup, liha|kaup, majapidamis|kaup, metall|kaup, olme|kaup, pakend|kaup, parfümeeria|kaup, poe|kaup, praak|kaup, pudu|kaup, puiste|kaup, puit|kaup, raua|kaup, riide|kaup, rohu|kaup, sala|kaup, sega|kaup, spordi|kaup, tarbe|kaup, toidu|kaup, transiit|kaup, trikoo|kaup, tööstus|kaup, tüki|kaup, uudis|kaup, vahetus|kaup, valmis|kaup, väljaveo|kaup, õmbluskaup.
2. kokkulepe ostu-müügi, vahetuse, teenistuse, töö, teat. ülesande vms. kohta; sellise kokkuleppe tingimus(ed); kauplemine. Kaupa tegema, sobitama. Kaup, kaubad tehti kindlaks, maha. Me ei saanud kaupa, kaubale, kaupu kokku. Maksis rohkem, kui kaubas ette nähtud. Tingiti küll kaua, aga kaup ei sobinud. See kaup on kindel. Joodi kauba kinnituseks. Ta ei pidanud kaubast kinni. Mõlemad olid kaubaga rahul. Tüdruk võeti korterisse niisuguse kaubaga, et ta aitab majapidamistöödel. Sellist kohustust polnud küll kauba sees. Kaup jäi katki 'ei jõutud kokkuleppele'. Marjad sain kaubaks 'ära müüdud'. Müüvad kasuliku kaubaga oma maja maha. Kaup on vanem kui meie. Sugulased omad, aga kaup võõras. *".. Mul on suve peale käed löödud ja mis südamega ma keset kibedat tööaega kaubast lahti ütlen,” vastas nüüd Anu .. J. Peegel. *Kaup on nii, et juba täna õhtul pean linnas tagasi olema. A. Hint. || mingi (kaval) tehing, nõks v. võte, toimimisviis. Ei ta selle kaubaga oma vastastest jagu saa. *Iida minevikust teadsin veel niipalju, et ta oma praeguse mehe oli kosinud kavala kauba ja petise tööga .. A. Kaal.
▷ Liitsõnad: aasta|kaup, karjase|kaup, kihla|kaup, kosja|kaup, lehma|kaup, müügi|kaup, ostu|kaup, pettuse|kaup, päeva|kaup, raha|kaup, rendi|kaup, sohi|kaup, suilise|kaup, sulase|kaup, töökaup.

kaupa
‹postp› [gen]
1. osade, annuste v. üksustena, mingi osa, üksus v. annus korraga, haaval, viisi. Vihma sadas hoogude kaupa. Teos ilmus annete kaupa. Tasus laenu osade kaupa. Kool rivistati klasside kaupa üles. Oskussõnavara korrastatakse erialade kaupa. Rüüpas jooki väikeste lonksude kaupa. Luuletus õpiti salmide kaupa pähe. Pinnas eemaldati kihtide kaupa. Tööl tuli käia vahetuste kaupa.
▷ Liitsõnad: järgu|kaupa, kahe|kaupa, kilo|kaupa, kolme|kaupa, minuti|kaupa, mitme|kaupa, nelja|kaupa, nõksu|kaupa, paari|kaupa, saja|kaupa, salga|kaupa, tera|kaupa, tropi|kaupa, tuhande|kaupa, tüki|kaupa, viie|kaupa, ühekaupa.
2. (pikem) rida teat. võrdseid üksusi järjest (sageli rõhutab rohkust, aja pikkust). Istub tundide kaupa harjutades klaveri taga. Nädalate kaupa ei käinud ühtki võõrast. Päevade kaupa ladistas sadada. Viibis kuude kaupa eemal. Aastate kaupa pole sõbrad kokku saanud. Kilomeetrite kaupa laiuvad mõlemal pool teed metsad. Inimesi oli tööta sadade ja tuhandete kaupa. Hunte oli neis metsades karjade kaupa. Raamatuid oli laudadel virnade kaupa. Sääraseid lugusid teatakse tosinate kaupa. Lehekülgede kaupa leidub raamatus looduskirjeldusi.
▷ Liitsõnad: hulga|kaupa, hunniku|kaupa, karja|kaupa, parve|kaupa, virnakaupa.
3. van abil, teel, kombel. Sain sellest juhtumise kaupa teada. Parem nõu kaupa kui jõu kaupa. *Maailm läheb aegamööda katsumise kaupa igas asjas ja tundmises targemaks .. O. W. Masing.
▷ Liitsõnad: väe|kaupa, õnnekaupa.

kergus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
(< as kerge). a. Eseme, kandami, aganate kergus. Alumiinium on oma kerguse tõttu lennukitööstuses hinnatav materjal. b. Töö, ülesande kergus. Tegi seda üllatava, mängleva kergusega. c. Tundsin imelist kergust südames, hinges. d. Tüki vodevillilik kergus. e. Tema esinemises on elegantsi ja kergust. Sammu, kõnnaku, liigutuste kergus. Astub noorusliku, plikaliku kergusega.

kino ‹11› ‹s›

1. hoone (v. ruum) avalikuks filmide näitamiseks. Uue kino ehitamine. Ootame sind õhtul kino ees. Selles kinos on mitu vaatesaali. || vastav filmide näitamise asutus. Kino administratsioon, direktor, personal. Kino „Kosmos” korraldab kohtumisõhtu uue filmi loojatega.
▷ Liitsõnad: laiekraan|kino, laifilmi|kino, panoraam|kino, stereo|kino, vabaõhu|kino, väärtfilmikino; esietendus|kino, kobar|kino, kordusfilmi|kino, linna|kino, maa|kino, paik|kino, ränd|kino, statsionaar|kino, suvekino.
2. kinematograafia. Kino sünd ja areng. Kino uued arengusuunad. Ta huvitub kinost ja teatrist.
▷ Liitsõnad: heli|kino, tummkino.
3. ‹hrl. sisekohakäänetes› filmi näitamine, kinoetendus, kinoseanss. Ta käib sageli kinos. Lähme kinno, see on põnev film! Rahvas tuli kinost. Klubis on pärast kino tants. *.. ütles tüki aja pärast, et rahvamajas pidada laupäeval maru kino tulema. M. Traat. || kõnek (mingi naljaka, vaatemängulise olukorra vms. kohta). Kui naabrid kaklevad, saab kino terve tänav.

kiskuma ‹kisun impers kistakse, kistud 42›

1. tõmbama, tirima, sikutama. Haaras tüdrukul käest ja kiskus ta tantsima. Poiss kiskus end kinnihoidjate käest lahti. Püüdis portfelli minu käest ära kiskuda. Keegi kiskus teda mantlihõlmast tagasi. Mehed kiskusid köit täiest jõust enda poole. Kiskusin uppuja paati. Palgid kisti jõest kaldale. Ta kiskus nöörist, ohjadest. Kiskus suure vaevaga jala porist. See niit ei lähe kiskudeski katki. Kiskus teist juustest, karvust, habemest. Kiskus magajal teki pealt. Kiskusin ukse jõuga lahti. Kiskus endal pintsaku, särgi seljast, säärikud jalast. Kisub kindad käest, kätte. Kiskus endal maski eest. Kiskusin kiiresti püksid, säärikud jalga, tööriided selga. Kiskus end pesuväele, alasti, endal viimase kui katte ült. Hakkas jahe ja ta kiskus hõlmad koomale. Poisil oli soni silmadele kistud. Kiskus mõõga tupest. Kiskus taskust pungil rahakoti. Laps kiskus endale riiulilt raamatud kaela. Tuul kiskus puud looka, rebis ja kiskus riideid. Vool kiskus paadi keerisesse. | piltl. Raske on koos tegutseda, kui igaüks kisub ise kanti. On kogu võimu enda kätte kiskunud. Rahvad kisti sõtta. Teda kisti tahtmatult sekeldustesse. Kisud oma jutuga endale õnnetust, pahandusi kaela. Ta kisub kõiges enda poole 'on omakasupüüdlik'. Tema naer, vaimukus oli pisut kistud 'tehtud, kunstlik'. *Aegamisi kiskus sügisene hommik merelt pimeduse. A. Mälk. || tugevasti v. hooga midagi kusagilt küljest v. seest ära rebima; kitkuma, katkuma. Kisub tangidega lauajuppidest naelu. Miinikild kiskus käe otsast. Kiskus haava sidumiseks särgihõlmast tüki. Ma ei räägi midagi, kistagu või keel suust. Kiskus plangust paar lauda lahti. Kiskusin pudelil korgi pealt. Peerge kisti kuivast lõmmust. Kaskedelt kisti tohtu, pärnadelt niint. Torm kiskus puid juurtega maast. Laps kiskus liblikal tiivad ära. Lehm kiskus keti katki. Kiskus kirja puruks, pisikesteks tükkideks. Ta riided olid lõhki kistud. Torm kiskus purjed räbalaiks. Käed-jalad nii tööd täis, et kisu ennast või tükkideks. Iga sõna otsekui kisu tal suust (vähese jutuga inimese kohta). Kisu jänestele tee äärest rohtu. Metsa alt kisti sammalt. Kiskus peast paar juuksekarva. Tuul kisub puudelt lehti. || tõmmates tugevasti, energiliselt midagi tegema. Mees kiskus kõigest väest sõuda. Hobused kiskusid koormat vedada. *.. kisub [Kaarli] pilli, nii et maailm mürab, ja laulab vägevast kõrist Kaasa .. R. Roht. || kõnek (tugevasti sisse tõmmates) suitsetama. Piipu, paberossi, sigaretti, sigarit kiskuma. Mehed kiskusid pläru, plotskit, suitsu, mahorkat, „Priimat”. || (tugeva tuuletõmbuse, tõmbetuule kohta). *Leidsid sina ka endale koha – siin kisub hullemini kui korstnas. O. Tooming.
2. (märgib millegi asendi v. olukorra muutmist); tõmbama. a. (aluseks tegija, sooritaja). End kõverasse, küüru, kössi, kühmu, kägarasse, vimma kiskuma. Kiskusin käe rusikase. Mees kiskus pea õlgade vahele ja pani jooksu. Tüdruk kiskus huuled prunti. Poiss kiskus näo mossi, viltu, virilaks, naerule. Kiskusime imestusest silmad pärani. Siil kiskus end kerra. Koer kiskus saba jalgade vahele. Kass kiskus küüru selga. b. (aluseks põhjustaja). Valu kiskus mehe liigendnoana kõverasse. Tal kiskus kramp näo viltu. Jooksvast konksu kistud sõrmed. Ere valgus kisub silmad kissi. Tuul, lahkumiskurbus kiskus vägisi silmad vesiseks. *.. nüüd olid aastad ta kokkupoole kiskunud, ent praegugi oli tal veel pikkust küllalt. A. Hint.
3. (märgib millegi asendi v. olukorra muutumist); tõmbuma. Lauad kiskusid kuivamisel kaardu. Uks on kiiva kiskunud. Kasetoht kisub põledes krussi. Mehe turi kisub juba kühmu. Parem jalg kiskus krampi. Sõrmed hakkasid tööga kronksu kiskuma. Seda nähes kiskusid mul käed rusikasse. Nahk on kätel kipra kiskunud. Ta nägu, suu kiskus muigele. Kulmud kiskusid pahaselt kortsu. Laup kiskus murekortsudesse. Mehe nägu kiskus pilve, murelikuks, vihast tumepunaseks. Silmad kiskusid valguse käes kissi.
4. kippuma mingis suunas arenema, muutuma v. minema; mingile olukorrale lähenema. Taevas kisub pilve. Ilm kisub vihmale, sajule. Hommikutaevas kisub juba heledamaks. Päev kisub juba õhtusse, õhtule. Väljas kisub hämaraks, pimedaks, videvikuks, videvikule, valgeks. Ilmad hakkavad juba kevadele, kevadesse kiskuma. Tänavu kisub varakult külmale. Tuul hakkas loodesse kiskuma. Aeg, suvi kisub sügisesse, sügise poole. Rukkipead hakkasid juba valkjaks kiskuma. Paat kiskus vägisi kaldasse. Lennuk kiskus tugevasti suunast kõrvale. Jutt kisub vägisi poliitika peale. Asi hakkab viltu, kiiva, halva poole kiskuma. Tal kisuvad juuksed varakult halliks. Nende huvid kiskusid lahku. Toredasti alanud päeva lõpp kiskus kurvaks. Aastaid kisub tal juba 60 ligi. Tütarlapse süda kisub noore meremehe poole.
5. vastupandamatult, tugevasti kuhugi v. midagi tegema meelitama, tõmbama. Meri kisub noorukeid vastupandamatu jõuga. Raamat kisub lugema. Valsihelid lausa kisuvad tantsima. Kaunid roosid kiskusid pilgu ligi. Jahimehekirg kiskus teda püssiga metsa. Uudishimu kiskus last tänavale. Süda kisub laste, perekonna, sõprade juurde. Veri kiskus noorukit näitemängu tegema. | ‹impers.› Sellisel kaunil kevadpäeval kisub maale, loodusesse. Tundis, kuidas teda kiskus selle tüdruku poole. Meest kisub vägisi kõrtsi poole. Sain vaevalt mõne päeva linnas olla, kui tundsin, et kisub koju tagasi. Teised läksid suvilasse, kuid mind ei kisu sinna. Tüdrukut kisub hullama.
6. kestvamalt mingis olukorras v. tundes püsima v. vastavat olukorda saavutada püüdma. Mees solvus ja hakkas minu vastu vimma kiskuma. Vanamees kiskus endamisi naeru, naerda. Tüdruk hakkas tasakesi nuttu kiskuma 'nutma'. Hakkas purjuspäi riidu, tüli kiskuma. Pole ma öelnud talle midagi, kisub niisama kiusu. *Pidite ju hirmsat viha kiskuma, üksteisest kauges kaares mööda käima. J. Rannap.
7. kaklema, kisklema, tülitsema. Koerad kiskusid, nii et karvatutid lendasid. Poisid läksid omavahel kiskuma. Väimees kisub äia ja ämmaga. Kui kassid kisuvad, siis hiired hüppavad. *Omavahel ei saa need pisiorganisatsioonid millegipärast läbi ja kisuvad. H. Sergo.
8. katki rebides hammustama, hammaste v. küüntega rebima. Koer kiskus käe, sääre veriseks, püksisääre lõhki. Sai kurja koera käest kiskuda. Hunt, karu kiskus mullikat. Kulli kistud kanast ei saanud enam asja.
9. midagi v. kedagi mitte rahus olla laskma, midagi kätte võtma, puutuma v. käperdama. Lapsed kipuvad kõiki asju kiskuma. Ära kisu, lase olla! *.. ta tõrjus kärsitult kobavad käed tagasi, öeldes: „Anna mulle rahu, ära kisu mind!” A. H. Tammsaare.
10. mingist kohast ülemäära, takistavalt pingul, kitsas olema. Kuub, kleit kisub kaenla alt. Mantel kisub tagant. Püksid on muidu parajad, ainult värvli kohalt kisub veidi.
11. hrv uudismaad algeliste vahenditega rajama. *See oli Koltse Ebe, Koltse metsas uudsepõlde kiskuva lasterikka mehe tütar. A. Mälk. *Kui kisuks kevadel kütist ja teeks tüki uut maad juurde? A. Kitzberg.

kläu ‹14› ‹s›
kõnek hoop, löök käega. *Lõi mind! Andis mulle sihukese kläu, et põsk tüki aega õhetas! E. Vilde.

kobama ‹37›

1. ebakindlalt, ekslevalt, kompides otsima; otsides puudutama. Kobab jalaga, kepiga enda ette. Pime kobab kepiga teed. Kobab heintes, rohus, sängi alt, kapi kallal. Kobas seinalt lülitit. Kobas taskutes, mööda taskuid, aga ei leidnud midagi. Kobasin ahjuservalt tikutoosi. Tõuseb voodist ja kobab riiete järele. Leidis käsikaudu ringi, ümber kobades ukse. Mehe käsi kobas mõõgapära. Vanainimese samm oli lühike ja kobav. *Kosta tõuseb ja kobab pimedas käsikaudu välja minna. H. Kiik. | piltl. Mul ei ole midagi selge, ma alles koban pimeduses. See oli esimene kobav katse midagi uut luua. Kobav mõte. *Uus ilmub kobades ja argsi / ja vaidlust tõstab alati. A. Sang. || käsikaudu liikudes kuhugi minema. Vanamees kobas pimedas kuidagi ukse juurde. *Meie kobasime kottpimeduses tüki aega ühest uulitsakõverikust teise. E. Bornhöhe. || (uurivalt, kontrollivalt) kompima. Kobasin käega haiget kohta, muhku peas. Püüdis tüdrukut, tüdruku rindu kobada. Läbiotsijate käed kobasid ta keha. Kobasin läbi paberi pakis olevat eset. Lihunik kobas looma selga ja kaela. *Ta [= hobune] kobab mu nägu ja käsi oma sametmokkadega .. J. Peegel. | piltl. Helgiheitjate kiired kobasid taevast. Kogu tema jutt oli kuidagi kobav. *Ta pilk kobas Eeva vorme kerge lillelise suvikleidi alt. L. Anvelt. || piltl ebakindlalt, sõnu otsides, takerdudes rääkima. *Kütt alustas visalt, kobades ja kokutades, aga pikkamisi rääkis enda soojaks .. O. Tooming. *".. Sa seda – Saima asja ... tead?” kobas vend kohmetult. A. Sinkel.
2. hrv kobima. *Mees istus pilgu sõnatult. Siis kobas püsti ja pöördus minema. A. Mälk.

koorima ‹42›

1. koort (1. täh.), kesta, pealmist kihti kõrvaldama. Palke, propse koorima. Kooris puuhalult tüki tohtu. Jänesed käisid talvel õunapuid koorimas. Koorisin kartulid, kaalikad, õunad, muna ära. Hakkas sõrmedega apelsini koorima. Kooris vorstilt naha. Kooritud riis, tangud. Kooritud vitstest korv. Kooritud, koorimata puit. | piltl. Kõik mättavahed kooriti vikatiga paljaks. *..jääd kevad nüüd jõgedelt koorib. A. Sang.
2. koort (2. täh.) piimast eraldama. Piima koorima. Vanaema kooris lusikaga piima pealt koort. Kooritud piim ehk lõss.
3. umbrohu hävitamiseks pinnase pealmist kihti purustama v. madalalt kündma. Kõrrepõldu, kõrt, kesa, sööti koorima.
4. kõnek hrl. riideid seljast, ümbert ära võtma. Kooris endal särgi, (märjad) riided seljast. Poisid koorisid end aluspesu väele, supelpüksteni paljaks, peaaegu alasti. Hakkasin endal riideid vähemaks koorima. Lapsed kooriti kasukatest. Koorib ülakeha paljaks. | piltl. *..ning ei kannatanud, kui keegi mind oma pärimistega alasti koorima kippus. O. Tooming.
5. piltl kedagi liiga kõrge hinnaga tüssates vm. teel nöörima, sellise toiminguga raha (v. vara) (ülemäära) endale kiskuma. Liiakasuvõtjad, advokaadid oskasid oma kliente koorida. Jaan kooriti kaardimängus paljaks. Ma ei taha sind koorida, 100 kroonist aitab! Kooris neilt pettusega viimase raha. Hobuseparisnikud olid teda laadal kõvasti koorinud. Kelner üritas mind arvemaksmisel koorida. Sain selle tehinguga, ostuga haledasti koorida. Sõber koorib sõbra püksid. *„Vist tüdrukutega raha läbi löönud. ” – „Linnatüdrukud mõistavad matsi hästi koorida.” M. Metsanurk.

kringel ‹-gli, -glit 2› ‹s›

1. hrl. 8-kujuline keerusai v. -kook (ka seda imiteeriv ese). Pärmitaignast, rosinatega kringel. Kringlit küpsetama, sööma. Võtsin tüki kringlit. Kondiitriäri ukse kohal rippus suur kuldne kringel. | piltl. Ma käänan su kringliks! (ähvardus). Kui vanamees sellest teada saab, siis ta vihastab enese kringliks 'vihastab väga tugevasti'. Siin külmume veel kringliks 'saame väga tugevasti külmetada, külmume üdini läbi'. *.. ainult ühest ei suuda ta aru saada: mispärast arvas köster tarvilikuks sellele igavesele kringlile, Kiirele, „teie” ütelda? O. Luts.
▷ Liitsõnad: suhkru|kringel, sünnipäeva|kringel, vesi|kringel, võikringel.
2. ‹illatiivis ja inessiivis lähedane adverbile› piltl kõveras, kägaras olek. Poiss oli end külma tõttu koikul kringlisse keeranud. *Vanaisa, elupõline kalur, lamas ahju peal, jalad krõnksus ja kringlis.. V. Krimm (tlk). *.. ei saa ma põlvikuid jalga ega patse kõrvade taha kringlisse. V. Luik.

käristama ‹37›

1. katki, lõhki rebima; tükki, riba küljest ära rebima. Käristas naela otsas kasuka, kleidi katki. Käristas särgi, lina ribadeks, et haava siduda. Juku käristas vihikust paar lehte, ajalehe küljest tüki. Käristas kirja, ümbriku lahti, tükkideks. Käristas endale leheservast plärupaberit. *Kiirustades parandab Juulius Reinap lõhevõrku. Viimane torm on seda tublisti käristanud.. R. Vellend. *..miski tohutu jõud käristas kuuskede küljest pikki pinde. A. Beekman. || kiskuma, sikutama, katkuma. Käristab juustest, habemest. *..ning läheb siis, läheb ja käristab oma „vasika” nahklõõtsa, nii et keeled vinguvad.. A. H. Tammsaare. | piltl. Tööd on nii palju, et kärista ennast või lõhki. Tuul käristas pilved, udu laiali. Need sündmused käristasid valusalt tema hinge, tundeid, südant. Äkki käristas vaikust püssipauk. *..kõhulihastes käristas mingi valu.. T. Kallas.
2. kärisevat heli, kärinat (1. täh.) tekitama. Automaadid käristasid raevukalt. Rohus käristas rukkirääk. Käristav lajatus, mürtsatus, kõuemürin. Mehed käristasid ärajoonud häältel laulda. Joosep käristas teiste jutu peale naeru. || kasut. tegevuse (näit. tulistamise, masinatega töötamise jne.) märkimiseks, millega kaasneb kärin, särin, pragin vms. Kärista mootorrattaga otsemaid linna! Käristas püstolist paar pauku õhku. *Hommikul keetis ta kohvi, lõunaks käristas ta panni peal sealiha ja keetis kartuleid või kapsaid. A. Kitzberg.
3. kõnek midagi ägedalt v. käredalt lausuma, kärinal õiendama. Eit muudkui aga käristas taadi kallal. *„Mis aulised saksad soovivad?” – „Sinu lontrus olep!” käristab hull krahv. Juh. Liiv.
4. kõnek midagi rasket tõstma, vinnama, tirima, tassima vms.; rasket tööd tegema. Käristab vilja redelitele, heinu kuhja, viljakotte vankrile. Käristasime päev läbi laudas sõnnikut tõsta. Tule ka, käristame kastid autosse. Käristab sõuda, tööd teha. *„Küll sai seal käristada,” lausus Mart Ristik.. „Nüüd kasvab Kerisemäel rukis..” E. Krusten. || kõnek (tugevasti) trimpama, tinutama, vägijooke pruukima. *Kärista sina [viina], vana Mihkel... Nõndaks! Ja olgu ta terviseks, see magus mahl... A. Jakobson.
5. kõnek välja käristama (2. täh.), välja tegema. *Kuule, Andres, kärista sina õige veel paar potti õlut otsa – mul ei ole praegu raha.. A. Taar.

maha käristama
kõnek (masinaga) maha niitma, maha lõikama, maha raiuma vms. Käristasime talvel tüki metsa maha. *..noor Mark pole enam traktori peal aiamaad kündmas ega lehmaheina maha käristamas. V. Gross.

välja käristama

1. välja rebima, välja kiskuma, välja tõmbama. Käristas vihikust paar lehte välja. Koer kargas mulle püksisäärde kinni ja käristas sealt suure tüki välja. *..tundis end nii tugevana, et oleks suutnud kas või puid juurtega maast välja käristada. O. Jõgi (tlk).
2. kõnek kellelegi enda kulul mingit alkohoolset jooki tellima, kellelegi midagi ostma, välja tegema. Käristas kõrtsis kõvasti välja. Käristas laudkonnale ühe konjaki välja. Kui pooliku välja käristad, siis tulen appi.
3. kõnek välja vedama. Käristas paari päevaga laudast sõnniku välja. Lumeteega käristati palgid langi pealt välja.

küljest
I. ‹adv› millestki lahti, ära, kusagilt lahku; kusagilt eemale. Murdis leival tüki küljest. Võtsin mantlil kapuutsi küljest ära. Raputas endal kinnihoidjad küljest. Käpad küljest!
II. ‹postp› [gen]
1. millestki lahti, eraldatuks, ära. Murdsin, hammustasin võileiva küljest tüki. Lõikas killukese singi küljest. Noppis põõsaste küljest marju. Mees kangutas plangu küljest paar lauda lahti. Nööp tuli saapa küljest ära. Kruvis midagi mootori küljest lahti. Noorem vend sai isatalu küljest tüki maad. Süütas paberossi tuki küljest. *Viimase puhkenädala küljest ma näpistan paar päeva Alamuse jaoks.. O. Luts. || (staatiliselt, koha väljendamisel). Puu küljest viib nöör majaseina külge. *.. üksi hobuse leidsin ma väljaspoolt müüri puu küljest. A. Saal.
2. kusagilt kinnitatuna olekust v. kinnihoidmisest lahti. Päästis hobuse lasipuu küljest lahti. Vabastas paadi kai küljest. Käed väsisid kinnihoidmisest ja läksid palgi küljest lahti. *Henn ei saanud ka silmi tema küljest lahti. A. Kitzberg.

lagestama ‹37›
lagedaks tegema. Tulekahju lagestas suure tüki metsa. *.. tuulehoog neid [= puid] vintsutas / ja nende ladvad lagestas. L. Koidula.

lahastama2 ‹37›
murd raiuma, lõhestama. *Kuidas sa lõikad ära Verihurma maade küljest tüki, see oleks just nagu lahastaksid elusat ihu. J. Mändmets. *Sealsamas oli pikne lahastanud puu .. O. Luts.

laiendus ‹-e 5› ‹s›
laiendamine; laiendatud osa v. koht milleski. Tootmise, sortimendi laiendus. Selle tänava laiendust alustatakse järgmisel aastal. Pean seelikule laienduseks tüki vahele õmblema. Koor laulis ilmekalt, laienduste ja kahandustega. Pingid paigutatakse kõnnitee laiendustesse.

lehik ‹-u 2› ‹s›

1. trük bibl kuni 4-leheküljeline mitteperioodiline trükis. Brošüürid ja lehikud.
2. ‹liitsõna järelosana› esineb mõnedes taimenimedes
▷ Liitsõnad: hammas|lehik, keerd|lehik, palmlehik.
3. hrv lehtmets. *Tüki aega hullanud ja mööda lehikut traavinud .. jäi kari viimaks rohisele arule sööma ja puhkama. A. Annist (tlk).

libisema ‹37›

1. (raskustungi v. inertsi mõjul) mööda siledat, libedat v. veerjat pinda liikuma. Korralikult määritud suusad libisevad hästi. Kaubapakid libisevad kaldpinda mööda keldrikorruse lattu. Koorem libises teepervelt kraavi. Pidurdamisel libiseb auto veel tüki maad edasi. Märg seep libises peost maha. Traksid kippusid üle õlgade alla libisema. Palgivirn libises laiali. Jalg libises ning olingi pikali. Juuksed kipuvad silmadele, silmade ette libisema.
2. kergelt (kiiresti) ning vaikselt liikuma. Libises märkamatult uksest välja, ühe põõsa tagant teise taha. Vari libiseb üle õue – vaatan: suur kull lendab. Hääletult libiseb paat kalda poole. Vaevalt uimi liigutades libiseb haug kõrkjate vahel. Käsi libises taskusse, ümber tüdruku piha, paitades üle lapse juuste. Parketil libisevad tantsupaarid. Sulg libiseb kergelt paberil, üle paberi. Põllud ja metsad libisevad vaguniaknast mööda. Laseb silmadel üle kirjaridade libiseda. Naeruvine libises haige näole. Lapsepõlvemälestused libisesid vaimusilma eest mööda. | piltl. Suust, üle huulte, keelelt libises tahtmatu vandesõna, oie, küsimus. Jutt libises poliitikale, ühelt teemalt teisele. Mees kipub vildakale teele libisema. Ärge laske head võimalust mööda libiseda. *Sõdade ning rahutuste ajal libises ka veski Kadri käest võõrale. A. Gailit.

liuguma ‹37›
(suhteliselt väikese hõõrdetakistusega) libisema; liuglema. Libedal teel võtab pidurdamine auto tagumised rattad liuguma. Kelk vuhises mäest alla, liugus veel tasasel maalgi tüki aega. *.. hobu jooksis, matk edenes, / regi liugus, tee lühenes. A. Annist (tlk). *.. ja peagi liugusid nad taas aeglaselt nähtavale, kaks suurt vaala .. E. Lumet (tlk). || liugu laskma. *Aga meid kästi õue minna kelguga liuguma. Mis sa ikka ühtepuhku liugud? J. Parijõgi.

lont ‹londi 21› ‹s›

1. hrl van köis; takkudest keerutatud jäme nöör. *.. tõi kustki kirstu tagant paraja tüki paklast lonti ning tõmbas selle üle Vidriku kõhu hõlmu hoidvaks vööks. M. Raud. *Laota temale [= hobusele] siis ka riie peale ja seo londiga kinni! A. Kitzberg.
2. zool londiliste pikk lihaseline ning painduv ülahuulega kokku kasvanud nina. Elevandi, mammuti lont. || släng inimese nina. Ära mine õiendama, saad vastu lonti. Lont on umbes 'nina on nohune, kinni'. *Viska parem viieline – ma tahan londi täis tõmmata .. E. Vetemaa.
▷ Liitsõnad: imilont.
3. (painduv) torujuhe millegi teisaldamiseks. Kalapump imeb londi kaudu kalad kalalaevast baaslaevale. Betoonisegu lastakse estakaadilt lontide kaudu alla.
4. hrl van kõnek tulelont, tõrvik. *.. lõi tuld, pistis londi põlema ja hoidis seda nagu küünalt püsti. E. Bornhöhe. *Minus põlevad kättemaksu londid. H. Raudsepp.
▷ Liitsõnad: tõrvalont.
5. murd lott. Kalkuni punane lont.

maa ‹15› ‹s›

1. ‹suure algustähega› (astronoomilise nimena:) Päikesest kauguselt kolmas Päikesesüsteemi planeet, maakera. Planeet Maa. Maa kuju, läbimõõt, mass, tuum, kese. Maa tehiskaaslased. Teooriad Maa ning Päikesesüsteemi tekkest. Kosmosest paistab Maa helendava sinaka kettana. Maa tiirleb ümber Päikese. Kuu on Maa looduslik kaaslane. Kas ainult Maal on elu? || ‹väikese algustähega› hrl kõnek selle planeedi pind kui kõige elusa asupaik vastandina atmosfäärile, taevale v. (usulistest kujutelmadest lähtunud väljendites) taevariigile ja põrgule. Sõda lõppes, jälle on rahu maa peal. Kas siis maa peal enam õigust polegi? Milleks on maa peale loodud igasugused putukad ja mutukad? Ähvardas kogu vaenlaste soo maa pealt hävitada. Kalle on mu kõige parem sõber maa peal 'üleüldse kõige parem sõber'. Tuiskab nii, et ei näe maa ega taeva vahet. Piibel räägib, et alguses loonud jumal taeva ja maa. Kalevipoeg käinud põrgus ja tulnud jälle maa peale tagasi. Kinnitas, et kõneleb tõtt, kutsus taevast ja maad tunnistajaiks. *Kuu paistab, tähed säramas, / öö katab ilma, maad .. E. Enno. || piltl (kaine reaalsuse, tegelikkuse kohta). Unistused kiskusid ta mõtted maast lahti. *Ta võis unistada, kuid sealjuures siiski maa peale jääda .. E. Krusten. *Kuid keemiakombinaadi tegelikkus tõi Georgi [mõtetest] kiiresti ja valusalt maa peale tagasi .. A. Valton.
▷ Liitsõnad: ilmamaa.
2. maismaa (vastandina merele vm. veekogule). Kas tuul on täna maa või mere poolt? Laev, paat lähenes maale. Dessant saadeti maale. Hüppasin esimesena paadist maale. Pärast pikka merereisi oli hea jälle kindlat, kõva maad jalge all tunda. Vahimadrus märkas kaugusest mingit maad. Saarmas elab nii vees kui kuival maal. *Nägemisulatusse ei satu ühtki laeva ega ühtki märki maa lähedusest. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: mais|maa, mannermaa.
3. maismaa pind, maismaa pindmine osa. Mägine, tasane, künklik, lage maa. Madal, kõrge, lausk, soine, vesine maa. Mätlik, kivine, konarlik maa. Maa on märg, kuiv, porine. Metsaalune maa on niiske. Lumine, must, paljas maa. Maad kuivendama, dreenima. Maa on sula, kahutanud, külmunud. Lumi katab maad. Kevadine maa lõi peagi haljendama. Maa väriseb, põrub, kõigub jalge all. Vajutas labida maasse. Siga songib kärsaga maad. Vesi imbub maasse. Nõlvakul immitseb, keeb põhjavesi allikana maa seest välja. Torm rebis puud juurtega maa seest välja. Sõduritel tuli mööda maad roomata. Surub end, liibub vastu maad. Hoidis end roomates maad ligi. Pääsukesed lendavad madalalt maa kohal. Põlevkivi kaevandatakse maa all. Maast kerkis udu. Väeosa kaevus kõrgendikul maasse. Vanad varemed tehti maaga tasa. Plahvatus lausa pühkis hoone maa pealt. Võtsin leivatüki maast üles. Kust sa selle kivi said? – Maast leidsin. Vajugu ma maa alla, kui see tõsi ei ole! (ütlus mingi väite kinnituseks). Hääl kostab summutatult nagu maa alt. Leian su kas või maa alt 'ükskõik kust' üles. Poiss on nagu maa alla kadunud, vajunud 'jäljetult, teadmata kadunud'. Järsku oli ta meie ees, nagu maa alt kerkinud. Ta seisis nagu maa külge naelutatult paigal. || mõnedes ühendites märgib ka põrandat vm. aluseks olevat pinda. Ruum oli maast laeni paksu suitsu täis. Maani 'väga pikk, peaaegu aluseks oleva pinnani ulatuv' kleit, talaar. Seelik on liiga pikk, lohiseb mööda maad. Ta tegi maani 'väga sügava' kummarduse. Põrutas jalga vastu maad. *Pildid seintel, paksud vaibad maas, kardinad akende ees. E. Männik. || viljeldav pinnas. Liivane, kruusane, savine, paene maa. Hea, rammus, lahja, vilets, hästi väetatud maa. Viljakas, viljakandev maa. Põllumajanduslik maa 'põllumaa, heinamaa, karjamaa jm. kasutatav maa'. Maad kündma, väetama. Maad tuleb äestada, kultiveerida. Kaevab aias maad. Metsast, rabast tehti, hariti maad juurde. Kõrgematel maadel alustati kevadtöödega, madalamad maad on veel pehmed. See on meie maade kohta rekordiline viljasaak. Maa nõuab põllumehelt ränka tööd. Põldu hari korralikult, ära narri maad. || (kellegi omandina). Riigi metsafondi maa. Seal algasid juba naabertalu, Oru talu maad. Maade mõõtmine, krundistamine, piiristamine. Mõisnik kihutas talupojad nende maadelt minema. Suurtel taludel oli mitukümmend hektarit maad. Nad ostsid, müüsid, rentisid tüki maad. Maatarahvale anti, jagati maad. Suurtaludelt võõrandati osa maad. Nõukogude Liidus oli maa riigi omand. *Kas neil maad on, ja kui on, siis: kuipalju sellest maast on kapsaaia all? R. Janno. || kõnek (üldisemalt:) ruum, koht, paik, võimalus millekski. Buss on nii täis, et pole jalale maad. Tema hinges polnud halastusele, kaastundele maad. *Kahel jalal seistes jätkus meile maad ikka kõigile, aga pikali heitmiseks oli enam ruumi vaja. A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: aia|maa, ale|maa, aru|maa, ava|maa, heina|maa, juurvilja|maa, jäät|maa, kapsa|maa, karja|maa, kartuli|maa, kruusa|maa, kultuur|maa, kõnnu|maa, kõrve|maa, künni|maa, kütise|maa, liiva|maa, lina|maa, lodu|maa, luha|maa, marja|maa, metsa|maa, mulla|maa, mustmulla|maa, peenra|maa, puustus|maa, põllu|maa, raat|maa, raba|maa, rohu|maa, rukki|maa, savi|maa, soo|maa, sõõru|maa, sööda|maa, turba|maa, uudis|maa, õue-aia|maa, ääremaa; era|maa, hinge|maa, kiriku|maa, kogukonna|maa, kroonu|maa, mõisa|maa, pärus|maa, rendi|maa, reserv|maa, riigi|maa, talu|maa, vaku|maa, ühismaa; jaos|maa, kooli|maa, kuhja|maa, lapimaa; kilt|maa, kuppel|maa, küngas|maa, lausk|maa, lava|maa, mägis|maa, ranniku|maa, vooremaa; hoonestus|maa, jahi|maa, pinu|maa, töömaa; songer|maa, tallermaa; adra|maa, taalri|maa, tündri|maa, vakamaa.
4. ruumiline vahemaa. Sinna on meilt hulk, tükk, palju maad. Natuke, väheke, veidike maad eemal. Käisime ära hulga, hea tüki, jupi maad. Hakkame astuma, pikk maa on minna. Lähen selle lühikese maa jalgsi. Siit mereni on päratu maa. Linna oli maad oma paarkümmend versta. See viis kilomeetrit nüüd mõni maa! Pool maad on käidud, sõidetud. Meil on natuke, tükike maad ühist teed. Kauge maa tagant saabunud külalised. Selle maa pealt sa märki ei taba. Ta hääl kostab kauge maa taha, kostab kus maale, on kust maalt kuulda. Ta astus kärmesti, kuid maa ei edenenud. Ta on nimekirjas tükk maad minust eespool. *Eks sealt Õismäelt „Estonia” teatrisse ole ka pirakas maad .. O. Kruus. *Bret mõõtis sammudega ukse- ja aknavahelist maad: seitse sammu. E. Tegova. || kõnek (hrl. koos sõnaga tükk ka ajalise vahe, teat. määra vm. kohta). Kevadeni on veel tükk maad. Sa oled minust tükk maad noorem. Lund on tükk maad üle põlve. See ader, jalgratas on eelmisest tükk maad parem. Tema juuksed on tükk maad tumedamad kui minul. *Seda kõike võis hulk maad kergemini taluda kui endist läilat ükskõiksust. A. Kaal.
▷ Liitsõnad: edu|maa, vahemaa; kesk|maa, võistlusmaa.
5. ant. linn. (1. täh.) Kas ta elab linnas või maal? Maalt linna, linnast maale elama asuma. Pühadeks, koolivaheajaks sõidame linnast maale. Käisin maal onu juures. Suve veedame maal. Osa noormehi oli maalt pärit. Linna ja maa erinevused.
6. (ka geograafilistes nimedes:) riik v. selle osa; teat. füüsilis-geograafiline piirkond. Maailma maad ja rahvad. Lääne-Euroopa, Kagu-Aasia, Vahemere-äärsed maad. Baffini maa 'teat. saar'. Arnhemi maa 'teat. poolsaar'. Koloniaalikkest vabanenud, kolmanda maailma, blokivälised maad. Demokraatlik, okupeeritud, ikestatud maa. Ihkab näha kaugeid, eksootilisi, troopilisi maid. Elab võõral maal võõra rahva hulgas. India on iidse kultuuriga maa. Norra on ta unelmate, unistuste maa. Ta saadeti ebasoovitava isikuna maalt välja. Rahutusi oli kõikjal üle terve maa. Võõraid maid vallutama, anastama. Iga rahvas armastab oma maad. Vaenlane tungis meie maale. Ta on tuntud üle kogu maa. Ükski prohvet pole kuulus omal maal. Tervitan sind siit maade ja merede tagant. Linnud lendavad sügisel soojale maale. Sünnimaa on igaühele kallim kõigist teistest maadest. Norra on fjordide maa. Tuhande järve maa (Soome kohta). Tõusva päikese maa (Jaapani kohta). Ameerikat on nimetatud piiramatute võimaluste maaks. Tsaarivõimud saatsid vange külmale, tühjale maale 'Siberisse jm. kaugetesse väheasustatud piirkondadesse'. Saarte elanikud käisid suurel maal 'mandril' tööd otsimas. Tal ei ole kindlat elupaika, vaid hulgub mööda maad ringi. Pariis oli kõigile kunstijüngritele omamoodi tõotatud maa 'unistuste, ihalduste paik'. *Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt / käib Läänemere rannale .. M. Veske.
▷ Liitsõnad: agraar|maa, arengu|maa, asu|maa, ema|maa, hommiku|maa, ida|maa, industriaal|maa, isa|maa, kapitali|maa, kapitalismi|maa, krooni|maa, kultuur|maa, liidu|maa, liikmes|maa, lõuna|maa, lääne|maa, mandaat|maa, naaber|maa, piiri|maa, polaar|maa, põhja|maa, põllumajandus|maa, päritolu|maa, sotsialismi|maa, sünni|maa, troopika|maa, tööstus|maa, vasall|maa, välis|maa, õhtumaa; sise|maa, süda|maa, taga|maa, ääremaa; jalgpalli|maa, jäähoki|maa, kergejõustiku|maa, male|maa, olümpia|maa, spordi|maa, suusa|maa, talispordi|maa, tennise|maa, turismimaa; kohvi|maa, kulla|maa, nafta|maa, veinimaa; muinas|maa, muinasjutu|maa, noorus|maa, une|maa, õnnemaa; eikellegimaa.
7. ‹hrl. väliskohakäänetes pl.› teat. maakoht, kant, ümbrus. Sõitsime Palamuse, Vargamäe maile. Olime Mahtra, Pühajärve mail. Tulime just Rõuge, Emajõe mailt. Muusikarahvas käis Hüpassaares – Mart Saare mail. Kui palju looduskauneid maid ja paiku leidub meie väikesel Eestimaalgi! Kauaks sa meie maile jääd? Linda talitas lauda mail. *.. kes see ette teab, kuhu maile elu sind võib viia ... L. Kibuvits. || (üldisemalt hrl. ajaliselt). *Kell võis olla üheksa mail, kui Toomas kohale jõudis. H. Sergo.
8. hrv muld. *.. võttis vaolt peotäie värsket mulda. Maa oli külm ja elutu. M. Traat.

maast ja ilmast, maast ja taevast; maad ja ilmad kokku; maad ja taevad kokku, ilmast ja maast
(rääkimisaine, jututeemade kohta:) sellest ja teisest, väga paljudest asjadest. Rääkisime tüki aega niisama maast ja ilmast. Ta on suure jutuga, seletab, vatrab maad ja ilmad kokku. Luiskas maad ja ilmad kokku. *Me lobisesime maast ja taevast, mängisime neljal käel klaverit .. E. Bornhöhe. *Ise lobas sealjuures maad ja taevad kokku, armastusest ja muust prahist ... E. Rannet.

madistama ‹37›
madinat tegema; möllama, müttama. Lapsed müravad ja madistavad joosta. Rotid madistavad põranda all, lae peal. Läksid kaklema, madistasid tüki aega. Mitu kuud oli juba sõdida madistatud. *„Õpi parem traktoristiks,” andis nõu isa .. Nii Mart tegigi ja varsti madistab ta kodukandi põldudel. J. Sarapuu.

magus ‹-a 2›

1. ‹adj› suhkru, siirupi, mee jms. aine maitsega, sellise ainega maitsestatud, seda sisaldav. Suhkruga, sahhariiniga magusaks tehtud kohv. Jook oli parajalt, liiga, läägelt magus. Kas sa jood magusat või mõru kohvi? Magusad koogid, saiad, küpsised. Magus kohupiim. Magusad kastmed. Sahhariin on suhkrust magusam. Ploomid olid hästi magusad, magusad kui mesi. Magusad ja hapud veinid. Külma(st) näpistatud kartulid on magusa maitsega. Soolase toidu peale kuluks magus suutäis ära. Kompvekist jäi magus maitse suhu. Tahaksin kohvi kõrvale midagi magusat. Tee suu magusaks 'söö, maitse, pane midagi magusat suhu'. | ‹substantiivselt›. Ants armastab magusat. Ma ei või magusat süüa. Tal tekkis isu magusa järele. || (lõhna meeldivuse kohta). Magusa lõhnaga vedelik. Magus heinalõhn, viirukisuits. *.. tundis mahedalt magusaist lõhnadest, et see oli daam, kes oli tulnud tema naabriks. M. Raud.
▷ Liitsõnad: hapu|magus, hapukas|magus, imal|magus, kibe|magus, mage|magus, mesi|magus, mõru|magus, suhkur|magus, tulimagus.
2. ‹s› hrl van mesi. *Kui suur ka meeisu oli, pidas karuott valusat õppetundi meeles ja ei korranud rünnakut. Üksikud magusat näppama kippuvad herilased, kimalased ja sipelgad tõrjuti kerge vaevaga eemale .. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: linnumagus.
3. ‹adj› maitsev, (maitselt, lõhnalt) isuäratav. Kanast saab magusa prae. Kondi ümber on liha kõige magusam. Köögist tuleb magusaid toidulõhnu. See mees juba magusat leiba 'kerget, hõlpsat, mugavat elu' ei otsi. Sügisel suured söömad, kevadel keed magusad. *Suure tüki sooja leiba! / Oh küll maitses magus see! Juh. Liiv. *.. lihapala oli kuum, kuid selle mekk ütlemata magus: liha söödi haruharva. M. Lott (tlk).
4. ‹adj› mõnus, mõnu(tunnet), naudingut pakkuv, seda sisaldav. Kehas oli magus rammestus, roidumus, väsimus, surin. Magab magusat 'rahulikku, sügavat' und. Ta aeti üles kõige magusama une pealt. Magus tukastus tuli peale. Magus saunaleil veel kontides. Värske lõhnav viht on magus väsinud kehale. Magus ringutus, sirutus, haigutus. Magus judin, värin käib kehast läbi. Mõtteid täitis magus ärevus. Tõmbab esimesed magusad mahvid suitsu. Keelatud vili, patt, kättemaks on magus. || ülimalt meeldiv; rahulolu, rõõmu pakkuv. Mehed ajavad, puhuvad magusat juttu. Õnn, kuulsus – oo mis magusad sõnad! Teiste kiitust oli magus kuulda. See on päris magus 'ihaldusväärselt kena ja armas' piiga, naine. Ega see karjase- ja sulasepõli nii magus olnudki! Teda valdas magus õnnetunne, rõõm, rahulolu, igatsus. Unelmate, unistuste magus veetlus. Elab magusas ootuses ja lootuses. Hing oli täis magusat valu. *.. siis alles tuleb puhkeaeg, kallis magus laupäeva-õhtu ... E. Vilde. *Mul on praegu tööl magus minek. M. Seping.
5. ‹adj› (meeldida püüdvalt) lahke ja mahe; ülepakutult ilus ja armas. Oskab magusat nägu teha ja mahedalt rääkida, kui midagi tahab. Ta pöördus minu poole magusa naeratusega. Mehe hääl oli magus ja meelitav. Magusa lahkuse taga pidi küll midagi peituma. Selline magus ülistamine, kiitmine hakkab vastu. Magus muusika, valsiviis. Maastikumaal tundus idülliliselt magusana. Ajakiri avaldas magusaid lookesi. Tema stiil on nõretavalt magus.
▷ Liitsõnad: mesimagus.
6. ‹adj› armas, kallis. *„Mu magus, mu magus Julia,” algas ta [= kiri], „mu öö ja päeva kustumatu janu!” F. Tuglas. *Lapsed olid nagu lapsed kunagi – magusad väikesed võrukaelad, täis ilmsüüta kelmust ja vallatust .. E. Bornhöhe.
7. ‹adj› (aja kohta:) millekski eriti soodus, eriti sobiv. Õhtutunnid on poeedile magusaks tööajaks. Te laisklete kõige magusamal tööajal! *Mees valvas magusa momendi, kus naine parajasti keetis ja küpsetas, ronis katusele ning istus korstna otsa. A. Beekman.

maha ‹adv›

1. maapinnale v. mingile muule aluspinnale (v. selle lähedale). Isa pani lapse sülest maha. Hüppas, kukkus kiigelaualt, põhukuhja otsast maha. Roni koorma otsast, autokastist, hobuse seljast maha! Tuleb, kobib sadulast, vankrilt, jalgrattalt maha. Õled laotati põrandale maha. Paneme uue vaiba maha. Pane puusületäis pliidi ette maha! Laadisime koorma, tõstsime kastid maha. Viskas kivi käest maha. Pillas tassi, kohvikannu, noa maha. Võti libises käest, sõrmede vahelt maha. Õun potsatas puu otsast maha. Ära pillu pabereid, prahti maha! Ettevaatlikult, et sa midagi laua pealt maha ei aja! Kallab, valab vee maha. Natuke kohvi loksus üle tassiääre maha. Leivaraasukesi pudenes maha. Astusime bussist, vagunist maha. Selles peatuses, jaamas ei läinud keegi maha. Vikatid toodi lakast maha. Talv jõudis kätte, lumi tuli maha. Kaste, udu langes maha. Ehitusgeodeedid märgivad rajatavad hooned maha. Saia ei saja taevast maha. || allapoole, madalamale, alla. Marjade kättesaamiseks painutasime pihlaka, oksa maha. Poiss laskis püksid maha. Õmblus triigitakse, pressitakse maha. Ära noruta, ära löö, lase pead maha! Ants ohkas ja vaatas maha. Lööb häbelikult silmad, pilgu maha. *.. ta väljasirutatud käsi langeb lõdvalt maha. E. Vilde. *.. ostis endale punase ning läikiva auto, millel katus maha käis. A. Beekman. || püstiasendist pikali, siruli vms. asendisse. Istusime, kükitasime põrandale, kraavipervele, kuuseheki äärde maha. Tuleb maha istuda 'istet võtta' ja tööle hakata. Paiskas, rabas, tõukas, lõi teise pikali maha. Heitsin, viskusin murule kõhuli maha. Ta kukkus selili maha. Mees prantsatas, vajus täies pikkuses maha. Kogupauk niitis esimesed ründajad maha. Mis sa tormad, jooksed teise jalust maha! Ta joob end lausa käpuli maha. Vedasin õhtul oma kere koiku peale maha. Jooksis, kuni varises jõuetult maha. Viruta talle nii, et maha jääb! Pani jõukatsumisel oma vastase maha. Haigus võtab, murrab tugevadki mehed maha. Kaamelid heitsid maha. Hunt langes lasust surnult maha. Torm murdis mitu puud maha. Auto ajas väravaposti maha. Rohi on maha tallatud. | piltl. *Elu surus maha, kippus tülbistama, ära väsitama. R. Sirge.
2. mullasse, maa sisse (näit. kasvama, peitu). Kartuleid maha panema. Tulbisibulad pannakse maha sügisel. Kapsataimed istutati maha. Kui palju otra, lina maha teete 'külvate'? Rukis sai õigel ajal maha. Koer matab kondi maha. Laip, surnud maeti maha. Majaperemees matnud oma kulla ja väärtasjad sõja ajal aeda maha. *Matusepäeva hommikul pani ta enese riidesse ja sõitis Jussi maha viima. A. H. Tammsaare. | piltl. Mine linna, mis mõtet on sul end sellesse maakolkasse maha matta! *Hea on vahel, kui on raske, / mure maha matta. L. Seppel.
3. küljest, otsast v. pealt ära. Jalg tulevat amputeerida, pealtpoolt põlve maha võtta. Vargal raiuti käsi, tapjal pea maha. Nülgis, võttis rebasel naha maha. Nahk tuli kestendades turjalt maha. Ajab habeme, vuntsid maha. Pea aeti paljaks, juuksed aeti masinaga maha. Hakkas tapetud seal karva maha võtma. Põder, sokk ajab aasta lõpupoole sarved maha. Puu laseb sügisel lehed, okkad maha. Saagisin palgil, latil tüki otsast maha. Viljapuudel tuleb kuivanud oksad maha lõigata. Väejooksikul kisti pagunid maha. Trellid võeti akende eest maha. Traktoril tuli roomik maha. Kruvis aparaadil paar detaili maha. Siit tuleks paari millimeetri jagu maha viilida. Seintelt, laualt on värv kohati maha koorunud, maha tulnud. Hõõru, nühi rooste maha. Pühkis jalanõudelt suurema pori maha. Hakkasin riietelt tolmu maha rapsima. Pesin duši all päevase higi maha. Kustuta tahvlilt need kritseldused maha! Sukasilm jooksis maha 'hargnes'. | piltl. Kes suudab seda häbiplekki enam maha pesta! Oma kõnega rebis ta vastaskandidaatidelt maskid maha. See komme harjuta endast maha! *Meid kujundab kollektiiv, lihvib liigse maha, annab puuduva juurde. J. Smuul. || (riiete v. jalanõude äravõtmise kohta:) ült, seljast, peast, jalast. Võta mantel, pintsak, kampsun, särk (seljast) maha. Ajab püksid jalast maha. Võtsin üleriided, kasuka maha. Koorib endal paksud vammused maha. Müts maha söögilauas! Kisub, sikutab, tirib saapad, säärikud maha.
4. kõnek hulgalt, määralt vähemaks. Peremees võttis palka maha, mitu krooni palgast maha. Tingib, kaupleb hinda maha. Hinnast ei jäetud kopikatki maha. Honorarist arvati maksud maha. Peaksid vähem sööma, et kaalu, kaalust maha võtta. Ma olen haiguse ajal mitu kilo maha võtnud. Hoogu, kiirust, tempot maha võtma. Ära kihuta, võta gaasi maha! Kui õnnestuks endalt kümmekond aastat maha raputada! *Kaheksast kolm maha arvata, üheksa juurde panna ... Palju see on? M. Traat. || (seoses tunnete talitsemisega, nende vaigistamisega). Hirmu, pahameelt, ärevust, erutust, viha, vastikustunnet maha suruma. Püüdis valutunnet, iiveldust, haigutust maha suruda. Surusin endas maha soovi, kiusatuse pikali heita. Lugu tegi talle nalja, ent ta surus muige maha. Mees oli algul äge, kuid rahunes pikkamööda maha. Kähvanud oma pahameele välja, jahtus osakonnajuhataja maha. Püüdsin vihamehi, sõnelejaid maha rahustada. Mehe viha jahtus peagi maha. || mitteväärtuslikuks, kehvaks, kõlbmatuks. Ma laitsin tal selle kavatsuse, plaani, mõtte maha. Arvustus tegi, laitis teose, lavastuse täiesti, maani maha. Ta ei kiitnud ennast ega teinud ka teisi maha. Ettepanek, kandidaat hääletati maha. *Teiste tööd materdab maha, ise ei oska midagi teha. E. Tennov. *Veel sajand-kaks tagasi elasid tõelised mehed – miks ometi on nad meie ajal nii maha käinud? V. Lattik.
5. kellestki v. millestki (sellega mitte kaasa jõudes) tahapoole. a. (ruumiliselt). Ta tuleb koos minuga ega jää sammugi maha. Ta oli juba minust tüki maad maha jäänud. Astu kiiremini, ära jää maha! Voor oli polgust maha jäänud. b. (tegevuses, arengus, võimetes, tasemes vms.). Kippusime põllutöödega, põllutöödes naabritest maha jääma. Poiss jääb õppimises, aritmeetikas teistest maha. Inglise keele oskuses jättis ta klassikaaslased kaugele maha. Meie võistleja jääb turniiri liidrist maha poole punktiga. Sa oled ajast, elust maha jäänud. Ants ei jää sõbrast julguses ja ettevõtlikkuses sugugi maha. Mõned taimed jäid teistest kasvus maha. Hotell ei jää millegi poolest maha suuremate keskuste omadest. *Vallak kui sotsioloog või filosoof jääb tunduvalt maha Vallakust kui psühholoogist. H. Puhvel.
6. osutab rõhutavalt millegi sooritamisele, läbitegemisele, teostamisele; lõpuni, täielikult, ära. Käisime, kõmpisime, vantsisime, marssisime paarkümmend kilomeetrit maha. Autoga sõideti maha üle kahesaja kilomeetri. Kas sa jõuad nii pikka maad maha käia? Magasin tervelt pool päeva maha. Logelesin pühapäeva niisama maha. Peeti maha künnivõistlused, kõnekoosolek. Piim tuleb korralikult maha jahutada. Pidasime maha väikese peo. Keerutasin minagi peol paar tantsu maha. Giid vuristas oma seletuse kiiresti maha. Rääkisime, ajasime temaga pikad jutud maha. Pidasime maha tulise vaidluse. Kell oli maha käinud. || (hrl. hävimisega v. hävitamisega ühenduses). Maja, saun põles maani maha. Aegade jooksul on osa müüri maha varisenud. Vaenlane põletas linna, mitu küla maha. Kuur, ahi lõhuti, kisti maha. Tõmbas, kriipsutas sõna, terve lõigu maha. || (mõnikord osutab kasvavate puude v. taimede langetamisele raiumisega v. lõikamisega). Raius, võttis, saagis mõned puud maha. Mets võeti, raiuti, saeti maha. Võsa, põõsastik tuleb maha raiuda. Niitsin eile osa kaera, heina maha. *Laupäeval oli Maret ristikupõllu masinaga maha niitnud .. R. Sirge. || ‹ka ühendverbi osana› (tapmisega, surmamisega v. suremisega ühenduses). Vaenlane tappis, nottis küla elanikud viimseni maha. Hundid murdsid põdra maha. Ta on nii armetu, et võib tänapäev maha surra. Mitu vangi, kurjategija lasti maha. Laskis, kõmmutas paar ründajat maha. Ähvardas varga nagu marukoera maha lüüa. Röövlid koksasid mehe maha. || ‹ühendverbi osana› ka piltl esineb müümist, ka raiskamist, kulutamist märkivates ühendverbides. Müüs maja, loomad, auto, kõik viimseni maha. Laohoidja äritses, sahkerdas osa kaupa maha. Ta parseldas, äris hobuse laadal maha. Mees jõi, laristas, prassis raha, kogu teenistuse, varanduse maha. Parun mänginud oma mõisa kaartidega maha. Ta on reetur, vaata et müüb veel meid kõiki maha. *Niiviisi mängid maha sellegi usaldusenatukese, mida sinu vastu veel on tuntud! V. Lattik. || osutab aja, mingi olulise momendi v. sündmuse märkamatult, tegutsematult mööduda laskmisele. Passi peale, et sa õiget momenti maha ei maga! Lähme, sellist võimalust, juhust ei tohi maha magada! Väärtuslik aeg jookseb kasutult maha. *Armas jumal, kui elu on antud, kuidas ma ta maha magan! H. Raudsepp.
7. ‹ühendverbi osana› osutab vabatahtlikule v. sunnitud loobumisele millestki v. kellestki. a. (ühenduses ameti v. töökohaga). Kustas pani õpetajaameti, treenerikohustused maha. Ta otsustas vanuse, haiguse tõttu oma ameti maha panna. Kui sa ülemustega vastuollu lähed, võetakse sind (kohalt) maha! Mehed maksti laevalt maha 'vallandati ja neile anti lõpparve'. b. hrl. ühenduses verbiga jätma osutab kellegi v. millegi hülgamisele. Mees jättis oma perekonna, naise ja lapsed maha. Ta olevat leidnud uue kallima ja jätnud vana pruudi maha. Kõik sõbrad on Villemi maha jätnud. Jättis maha oma kodukoha ja läks võõrsile. Üksus jättis oma positsioonid maha. Linn jäeti taganemisel maha. Hoone, veski on ammu maha jäetud ja pooleldi lagunenud. Jätsin suitsetamise, kaardimängu maha. Niisugused mõtted jäta küll maha! Uni jättis mu täna varakult maha. Õnn on mind maha jätnud.
8. osutab kellegi (v. millegi) tegutsemast, toimimast lakkama sundimisele (vahel ka ilma konkreetse tegusõnata). Kõneleja karjuti maha. Maha türannid, okupandid! Maha sõda! Ülestõus, mäss, vandenõu, vastuhakk suruti julmalt maha. Tsaarivalitsusel õnnestus 1905. a. revolutsioon maha suruda. Kõik rahva protestiavaldused suruti maha. Suurtükitulega suruti vaenlase tulepesad maha. „Jama,” suruti seegi oletus maha.
9. ‹hrl. koos verbidega jääma, jätma› kellegi (v. millegi) lahkumisel endisesse paika püsima, sinna alles. Vanemad surid noorelt, neil jäid maha väikesed lapsed. Jättis surres maha korras talu, suure varanduse. Tal jäi perekond kodumaale maha. Lehvitasin veel sõpradele, kes perroonile maha jäid. Miia läks emaga kaasa, ei tahtnud vanaema juurde maha jääda. Põgenemisel jäeti osa asju teele maha. Ma unustasin oma käekella maha. Jäin eile rongist, bussist maha. Teekäänaku taha kaduv buss jättis maha tolmupilve. Lumme jäid jäljed maha.
10. osutab, et midagi tehakse millegi järgi, midagi jäljendades. Poiss kirjutas matemaatikaülesanded pinginaabrilt maha. Kirjutasin valemi tahvlilt maha. Joonistage see pilt raamatust maha! Kust sa selle loo maha vehkisid, viksisid, treisid? Kas ta rääkis peast või luges paberilt maha?
11. arvelt (3. täh.), arvestusest ära, nimistust v. koosseisust välja. Amortiseerunud masinad, lõpnud loomad kanti aktiga maha. Riknenud kaup, puuvili tuli maha kanda. Ma ei tule, tõmmake mind nimekirjast maha! Küsimus tuleb päevakorrast maha võtta. *.. mõis peab mind uppunuks, arvab hingekirjast maha, mina ise kaon aga metsa! A. Hint.
12. ‹hrl. koos verbidega salgama, vaikima› olematuks, mitteesinevaks v. -esinenuks. Juhtunut polnud võimalik maha salata. Ta räägib puhast tõtt, ei salga midagi maha. Parem, kui me selle fakti, loo maha vaikime. Partii lõpul mängisin oma paremuse maha.
13. ‹koos verbiga saama› toime, valmis, midagi sooritanuks. Naine sai lapsega maha 'sünnitas lapse', sai enneaegu maha 'sünnitas enneaegu'. Kirjanik sai maha uue romaaniga, filmistsenaariumiga. Kuidagi saime selle eksamiga maha. Mis tembuga, rumalusega sa nüüd oled maha saanud!
14. kindlaks, otsustatuks, kokkulepituks. Tingimused olid vastuvõetavad ja mehed tegid kaubad maha. Mul oli Antsuga maha tehtud, et lähen tema asemel karja. *.. aga mina tegin endamisi maha, et olgu jonniga, kuidas on, Hansu-Tooma lugemistele ma küll enam ei lähe. J. Rannap.
15. ‹hrl. koos verbiga kuulutama› avalikult teatavaks (eriti abiellu astumise eelteatena). Maali ja Tõnis kuulutati pühapäeval esimest korda (kantslist) maha. *Mäletan veel selgesti, kui alles hiljem kirikust maha öeldi: nüüd olla luba ka ilma mõisakirjata lugema ja laulatusele tulla. A. Kitzberg.
16. ‹hrl. koos verbiga viskama› osutab millelegi, mida on kulutatud asjata, tulemusteta. Ravimitest polnud abi, ainult hulk raha maha visatud. Kui nüüd ka ei õnnestu, siis on meie vaev maha visatud.

mark2 ‹marga 23› ‹s›
(hrl. rahvalauludes:) tükk vahemaad. *Marssis mees marga maada ning tüki teeda .. J. Kunder.

morgan ‹-i, -it 2› ‹s›
kõnek pöörane, meeletu inimene. *.. olete ka vist üks joomamees ja marutaja vend. Viin ajab hulluks, pill aitab veel tagant ja kokku on päris morgan valmis. M. Traat. | ‹adjektiivselt›. *Pistis ikka vaenlase tule all tüki maad ees ja meie takka järel! Oi, on morgan mees ikka küll! A. Kivikas.

mundstükk ‹-tüki 21› ‹s›
van munstükk

munstükk ‹-tüki 21› ‹s›
kõnek
1. puhkpilli suuline, huulik. Pasuna munstükk.
2. piibu-, suitsupits. Merevaigust munstükk.

mõisa|süda
mõisa keskus parimate põllumaadega. Sai asunikutaluks tüki mõisasüdamest. *Mahajäetud mõisasüda metsistunud ja laastatud pargiga, põllukivist talli ja kuivatihoonega. E. Tennov.

mõttetu ‹1› ‹adj›

1. tähenduseta, ilma mõtteta, loogilise seoseta; mõttetühi. Rodu mõttetuid silpe. Joobnu mõttetu sõnamulin. Mõttetu sonimine, unenägu. Aastaarvude mõttetu pähetuupimine. Vaatas mulle vastu nüri, mõttetu pilguga. *Tüki aega istus ta seal täiesti mõttetuna, tundes aina tugevat tülgastust .. A. Kivikas.
2. tarbetu, asjatu, ilmaaegne, aruka mõtteta. See oleks mõttetu ajaraiskamine. Vastupanu oli mõttetu. Mõttetu hulljulgus. Ära tee mõttetut tööd, ära näe mõttetut vaeva. Mõttetu on lühikesele matkale kaasa vedada nii palju söögikraami. Praegune tormijooks oleks mõttetu surmaminek. *Naise peale vihastada on sama mõttetu kui vihma peale vihastada sellepärast, et ta sajab .. K. Süvalep. || kõnek tühine, sisutu. Sai paariliseks täiesti mõttetu mehe.

mäluma ‹37›

1. suus olevat pala närima. Hammustab tüki leiba ning mälub seda hulga aega. Toitu tuleb korralikult mäluda, ei tohi ahmides õgida. Putru ei pruugi palju mäluda. Mäletsedes mälub veis söödud rohu teistkordselt läbi. Noored mäluvad nätsu. Laskis mälutud tubaka suust välja.
2. (jutu kohta:) nämmutama, mäletsema. Tema jutt tüütab ära, mälub ja leierdab ikka üht ja sama asja. Mäluti kuuldu kallal küll omaette, küll teistega koos. *.. ta pidi painava üksikasjalikkusega läbi mäluma viimase nädala sündmused. T. Vint.

mängima ‹42›

1. mänguga (1. täh.) tegelema, mängu harrastama. Lapsed mängivad omaette, hulgakesi õues, liivakastis, pargis. Mängivad nukkudega, klotsidega. Mängivad palli, peitust, kula, kooli, poodi, sõda, isa ja ema, röövleid. Mängime, et meil on külalised. Andis tikud lastele mängida. Rebasekutsikad mängivad koopasuu ees. Kass mängib hiirega, koer kondiga. Mis mängu me nüüd mängime? Ei taha enam mängida, ei mängi enam sinuga. Hakkame keksu, ringmängu, mõnda jooksumängu, „Tagumist paari” mängima. Pulmas mängitakse pruudipärg järgmistele paariminejatele. Võrk-, korv-, jalgpalli, tennist, hokit mängima. Naiskond mängis end kõrgliigasse, esikohale. Mängin kabet, malet. Hasartmänge ma ei mängi. Raha peale kaarte mängima. Mängisin 'tegin hasartmängus panuse' kogu pangale, õigele hobusele. Mängib ruletil niikaua, kuni taskud tühjad, viimane sent läinud, mängib enda võlgadesse. Suurmeistrid mängisid viiki. P. Keres mängis seda partiid mustadega. || midagi nagu mänguasja käsitsema. Mängib rääkides pliiatsiga, sulepeaga. Ära mängi söögilauas toiduga, kahvliga, lusikaga. Kõnnib jalutuskepiga mängides pargiteel. Töö läheb tema käes (nagu) mängides. Tõstab mängides 'kergelt, pingutamata' raskeid kotte.
2. mitte tõsiselt võttes suhtuma, millegagi naljatama; kedagi niimoodi kohtlema. Mängib armastusega, tunnetega, teiste närvidega. Ära mängi oma (noore) eluga! Ei maksa tervisega, hea töökohaga mängida. Ausõnaga ei mängita. Ära lase endaga mängida, pane oma tahtmine maksma. See mees on paljude naistega mänginud, paras, et nüüd tema endaga mängiti. || jändama, hullama. Lase lahti, ära mängi! Mis sa mängid, anna müts kätte! Ära mängi, ma saan vihaseks!
3. kõnek kombineerides, teat. tulemust taotledes tegutsema. Andis mängida, enne kui auto korda sain. Mängisin selle kellaloksu kallal hulga aega. Mängis enda sooja koha peale, sõjaväest vabaks, ministrile väimeheks. Seni sa mängid, kuni trellide taha lähed. Mängis meie plaani konkurendi kätte. Selle kauba pealt endale suurt ei mängi 'suurt kasu ei saa'. || (kellegi vastu). Mängis teisele ninanipsu, vingerpussi, vembu. Vaat, millise tüki mängis koosolek esimehele! Mängis mulle niisuguse seatembu, et seda ma andeks ei anna. *„Mis vigurit sa mängid, et hobust kätte ei anna?” küsis Andres Pearult. A. H. Tammsaare.
4. (loomade kohta:) paarimisajal eriliselt käituma. Isasloomad mängivad omavahel võideldes. Tedrekuked mängivad kudrutades, kõhistades ja sulgi turritades. Jões haug juba mängib.
5. piltl muutlikult, vahelduvalt liikuma v. liigutama. Lihased mängivad naha all. Suu ümber mängib muie, naeruvine. Silmad, pilgud mängivad koketeerivalt. Mängib edvistavalt silmadega, pilkudega. Õrn puna mängib neiu palgeil. Rõõmusära mängib lapse silmis. Noor veri mängib. Jõud mängib lihastes. Tuul mängib põõsastes, sügislehtedes, juustega, seelikuga, purjedega. Lained, veekeerised mängivad paadiga. Lõkke helgid mängivad meeste nägudel. Veepinnal mängib virvendus. Pikad varjud liiguvad mängides seintel. Akna taga mängivad langevad lumehelbed. Halvasti kleebitud linoleum hakkab põrandal mängima 'kohruma, liikuma'. *.. tuul mängib lillelõhnaga .. E. Enno.
6. lava- v. ekraaniteoses osa täitma, esinema; lavateost etendama. Näitleja mängib hästi, kaasakiskuvalt, usutavalt, halvasti, puiselt, rolli sisse elamata. Juba koolitüdrukuna mängis ta näitemängudes. Taidlejad mängisid lastenäidendit. Ta on mänginud teisejärgulisi osi, peaosas pole ta kunagi mänginud. Kes Hamletit mängis? Paljude noorte unistuseks on filmis mängida. Mida täna „Estonias”, draamateatris mängitakse? Viljandi „Ugala” mängib homme Tartus „Vanemuises”. Verdi oopereid on Eestis palju mängitud. || kõnek etenduma. *G. Ormi komöödia „Kevade ja suve vahel” mängib linnas .. E. Nirk. || (seoses sõnadega osa, roll:) etendama. Mis osa Jaan selles segases loos mängis? Juhtivat, olulist, silmapaistvat osa mängima. Ei oska öelda, mis tema valimisel kõige tähtsamat rolli mängis. Raha ei mängi elus sugugi mitte kõrvalist, tähtsusetut rolli. Vahelihas mängib hingamisel märkimisväärset osa.
7. end kellenagi paista laskma; kellenagi, kellegi rollis esinema v. teat. olukorras käituma ja tegutsema. Armastab teisi käsutada ja ülemust, härrat, saksa, kubjast mängida. Poeg mängib majas peremeest. Mängib daamide seltskonnas, naiste ees rüütlit, kaitseinglit, kangelast. Mängib solvunut, kannatajat, kõrvuni armunut, lihtsameelset, süütukest. Ära mängi prohvetit, advokaati, kõiketeadjat. Ära püüa(gi) mängida, et oled väga julge. Poisike tahab ikka täismeest mängida. Koolist koju jäämiseks mängis poiss haiget. Kas ta alati kometit, tola, narri, lolli mängib 'veiderdab'? Emalind mängib vigast, et tulijat pesa lähedalt eemale meelitada. Kui klappimiseks läks, ei mänginud keegi ihnuskoid. Vend pidi õele peol kavaleri mängima 'kavaleriks olema'. Ole hea, mängi postiljoni, too minu post ka ära! Mängisin oma naisperele kutsarit, autojuhti 'olin autojuhiks, kutsariks'. || midagi teesklema. Ma ainult mängisin magamist, vihastamist, kaastunnet, haigust, huvi asja vastu. Mängime, et ei tea asjast midagi. Mängis, nagu oleks temasse kõrvuni armunud. Ta ägedus, vaimustus tundus mängituna.
8. pillil muusikahelisid tekitama, helindit muusikariista(de)l esitama; (pilli, muusikariista kohta:) selliselt tekitatud helidest kõlama. Mängib flööti, klaverit, kannelt, akordioni, torupilli, trombooni. Ta mängib mitut pilli. Kõik nad on musikaalsed – laulavad ja mängivad. Mängib ansamblis, bändis, orkestris, kvartetis. Õpib viiulit mängima. Mängib nauditavalt, meisterlikult, virtuoosselt. Orkester hakkas mängima, mängis marssi, valssi. Kontserdil mängiti Sibeliust ja Griegi, mängiti ka D. Šostakovitši VII sümfooniat. Kas Tubinast, Tubinalt ka midagi mängiti? Mängib noodist, peast, kuulmise järgi. Kusagil mängib lõõtspill. Pill mängib ja tants käib. Viiul mängib lausa nutvalt. || (heli ülekandva v. reprodutseeriva aparaadi kohta). Raadio, teler mängib. Keera raadio mängima, las raadio mängib. Pane grammofon, makk, plaat, lint mängima. Hakkame uusi plaate, linte mängima. See on kauamängiv plaat, mängib üle poole tunni.

nälg ‹nälja 22› ‹s›

1. tugev kõhutühjuse ning süüatahtmise tunne. Nälg näpistab, annab tunda. Kõht koriseb näljast. Mul on nälg, lähme kuhugi sööma. Haige ütles, et ei tunne nälga. Kustutas suurema, esimese nälja võileivaga. Sõin näljaga terve saiapätsi ära. Jäi magama enne, kui toit valmis sai – uni oli näljast tugevam. Katsus marju süües, marjadega nälga petta 'kõhutühjuse tunnet leevendada'. Nälg on kõige parem kokk. *Nälg tõusis maopõhjast ülespoole kõrvetistena. H. Lepik (tlk). *.. saite ju lõunaks igaüks suure tüki leiba ja silku peale – kust see nälg teil siis nii ruttu jälle tuli! E. Vilde.
2. söömataolemise v. alatoitluse seisund, nälgimine; näljahäda. Nälga jääma. Näljas olema. Nälga nägema, kannatama. Arengumaades sureb iga päev inimesi nälga. Näljast nõrk, nõrkenud. Varsti on toidukraam otsas ja nälg varaks, varuks, majas. See töö jätab meid küll nälga. Elavad näljas ja puuduses, ei saa näljast ja puudusest lahti. Näljaga, nälja ajal süüakse kõike, mis vähegi süüa sünnib. Mõni loom võib nälga üsna pikka aega taluda. Vaenlane püüdis sissepiiratud linna näljaga alistuma sundida. Eestis oli raske nälg aastail 1695–1697 (tuntud Suure näljana). Parem pikk ja peenike nälg kui lühike ja jäme. Kes kõik pühad peab, see kõik näljad näeb. Üheksa ametit, kümnes nälg. Nälg näitab, oht õpetab.
3. piltl tugev vajadus v. iha millegi järele. Tunneb, kannatab vaimset, hingelist nälga. Nälg teadmiste, tarkuse järele. Seksuaalne, suguline nälg. Vanatüdrukul tuli mehelemineku nälg peale. *Esko ei teadnud, et istumisetöö otsas tuntakse nälga kehalise pingutuse järele .. K. Saaber.
▷ Liitsõnad: armu|nälg, elu|nälg, hapniku|nälg, hariduse|nälg, ilu|nälg, info(rmatsiooni)|nälg, kuulsuse|nälg, liikumis|nälg, lugemis|nälg, lõbu|nälg, meeste|nälg, naiste|nälg, raha|nälg, seiklus|nälg, sensatsiooni|nälg, suitsu|nälg, tantsu|nälg, une|nälg, viinanälg.

näuhti ‹adv interj›
järsult, kiiresti (ja vihinal). Andis näuhti piitsaga, vitsaga. Tõmbas, haaras näuhti mul kirja peost ära. Ütleb näuhti midagi vaimukalt vastu. Lõikab rihma otsast näuhti tüki ära. Koer lõi mulle hambad näuhti säärde, kätte. Tegi töö (nagu) näuhti valmis. Raamat müüdi kiiresti läbi nagu näuhti.

nüsima ‹37›
(nüri vahendiga) vaevaliselt lõikama. Ära nüri noaga nüsi. Nüsib kääridega habet. Nüsib lihakamaka kallal, liha lõigata. Taskunoaga nüsides tulid leivaviilud paksud ja sakilised. Okslikku puupakku annab viletsa saega kaua nüsida. Nüsis rauasaega toru otsast tüki maha, toru lühemaks. *Ta nüsib pussiga konservipurke lahti nii arutul hulgal .. L. Meri. | piltl. *Vinge ning rõske sügisetuul nüsis nende nina ja kõrvade kallal. E. Vilde. *Äss vaatas lahkujaid nõmeda pilguga ja kahtlus nüsis südant. L. Vaher. || nudima. Hekk tahab lõigata, aga ära liiga madalaks ka nüsi. *.. nüüd tahetakse [maareformiga] aina suuri majapidamisi nüsima hakata. V. Ilus.