[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 19 sobivat artiklit.

ameti|redel
ametikohtade, -astmete tõusev v. langev järjestus. Ametiredelil tõusma.

astmeline-se 5› ‹adj

1. astmetest koosnev, astmeid omav; astmetena tõusev v. langev. Astmeline lava, püramiid. Astmeline esi. Astmeline ratas, renn.
▷ Liitsõnad: kahe|astmeline, kolme|astmeline, mitmeastmeline; nõrga|astmeline, tugevaastmeline.
2. järkjärguline. Astmeline karastamine, pidurdus. Valkude astmeline hüdrolüüs. Astmeline polümerisatsioon. Gradatsioon ehk astmeline tõus (v. langus).

astmik|püramiid
astmeline püramiid, astmeliselt tõusev püramiid. Vaaraode, maajade astmikpüramiidid.

järskjärsu 21 komp järsem e. järsum superl kõige järsem e. kõige järsum e. järsim› ‹adj

1. püstsuunas tõusev v. langev, rõhtsuunast tugevasti erinev, tugeva kallakuga; ant. lauge. Järsk tõus, lang(us). Järsk kallas, perv, rannik, nõlv, mägi. Järsk tee, rada, trepp. Rändrahnu üks külg on järsk, teine lauge. Mäe järsemast küljest on võimatu üles ronida. Haubitsa mürsul on järsk lennujoon. Lühike järsk laine peksis vastu laevakülge.
2. tugevasti suunda muutev, suure nurga all pöörduv. Jõgi, tee, rada teeb järsu pööraku, käänaku, looke, käänu. Järsud kurvid.
3. äkiline. Järsk hüpe, haare, tõuge, tõmme, liigutus. Auto liikus paigast järsu nõksatusega. Kehatemperatuuri järsk tõus. Järsk tuuleiil. Järsk raksatus. Järsk raevu-, valuhoog. Tuli järsk sula, pakane. Lühike järsk käepigistus. Kõnnib järsul sõjaväelaslikul sammul. Tegi loole lühikese ja järsu lõpu. Saabus järsk ootamatu vaikus. *Küsimus oli nii järsk ja sissejuhatuseta, et poiss tundis enese võitlusvõimetuna. H. Raudsepp.
4. terav, tugev; ilmne, tunduv. Järsud kontrastid. Järsk vahe, erinevus värvitoonis. Puude järsud mustad varjud. Leht- ja okasmetsa vahel ei ole siin järsku piiri. Toodangu järsk tõus, langus, suurenemine, vähenemine. Järsk murrang loomingus. Ta sõnad ja teod on järsus vastuolus.
5. talitsematu, äkiline; (hoolimatult) range, karm, lahkusetu. Järsk iseloom, käitumine. Järsu sõnaga, ütlemisega mees. Vastas küsimusele järsul toonil. Kostsid järsud käsklused. Taat oli sõnades, väljendustes järsk. Oma naisega, oma naise vastu oli ta eriti järsk. Ta oli järsk ja nõudlik õpetaja. „Ei!” kõlas lühike järsk vastus. Ühe järsk tõrjuv hoiak jahutas ka teiste indu.

kliimaks-i 2› ‹s

1. kirj tõusev astendus, tõusev gradatsioon
2. biol keskkonnategurite, eriti kliima toimel tasakaalustunud taimkate v. ökosüsteem
3. füsiol klimakteerium

kromaatiline-se 5› ‹adj

1. füüs värvuselisel erinevusel põhinev, värvuseline, värviline. Kromaatiline aberratsioon. Kromaatilised värvused 'kõik värvused, välja arvatud musta-valge skaalasse kuuluvad'.
2. muus pooltoonide kaupa tõusev v. langev. Kromaatiline heliredel, helisüsteem. Kromaatiline akord, intervall.

köis|raudtee

1. järsult tõusev lühiraudtee, mille vaguneid veetakse trossiga, funikulöör. Mäe otsa viib köisraudtee. Sõitis köisraudteel alla, üles.
2. köistee, ripptee, trosstee. Üle jõe viis köisraudtee.

küünal|sirge
otsejoones tõusev, õige sirge. Küünalsirged kuused, elupuud, küpressid.

laulu|lava
kõrge tagaseina v. häält suunava varikatusega astmeliselt tõusev tribüünitaoline rajatis suurte laulukooride esinemiseks vabas õhus

lausklausa 23› ‹adj

1. lauge, pikkamööda tõusev v. langev, mitte järsk. Jõe üks kallas on järsk, teine lausk. Tee läheb lausast nõlvast alla, üles. Pärnu lausk liivarand.
2. tasane ja madal. Lausk järveäärne heinamaa. Lääne-Eesti on reljeefilt lausk.

redel-i 2› ‹s

1. kahest tugevast külgpuust ning neid ühendavatest pulkadest koosnev (teisaldatav) ronimisvahend. Pikk redel. Redelit mööda (pulkhaaval) üles, alla ronima. Läks mööda redelit lakka, ahju peale. Ronis laudile ja tõmbas redeli üles. Pööningule viib redel. Korstna juurde pääseb katusele kinnitatud redeliga. Redelilt kukkuma. Seadis, toetas redeli seina najale. Redelit püsti ajama, tõstma. Redel ei ulata katuseni. Tooge redel, viime kuldnokapuuri puu otsa! Redelil on üks pulk murdunud, ära. Redeliga tuletõrjeauto. *Vaata, et [mõisahärra] laseb redelile tõmmata ja keretäie kätte anda! J. Kross. || seina külge kinnitatud võimlemisriist rippe ja ronimisharjutuste sooritamiseks. Harjutused rööbaspuudel, rõngastel ja redelil.
▷ Liitsõnad: aia|redel, konks|redel, köis|redel, laka|redel, nöör|redel, roni(mis)|redel, ründe|redel, trepp|redel, tuletõrje|redel, võimlemisredel; puu|redel, raudredel.
2. samalaadne muuks otstarbeks kasutatav riist. a. vankriredel. Vankril on kaks redelit, pole redeleid peal. Hüppas vankrile ja istus redeli servale. Sõidab vankris, jalg üle redeli rippu. *Enamasti kõik perepojad-tütred sõitsid [leeripäeval] kirikuõue vedruvankris, ainult tema heinakarsil puutelgedega vankri kolisevate redelite vahel. M. Metsanurk. *Lahtist põhku oli vankris, kõrsi ulatus üle redelite .. P. Viiding. b. rõuguredel. Vili pandi redelitele. Hein kuivab redelitel. Pärastlõunal tõstan ristiku redelitele. Kolm paari redeleid pandi otsakuti kokku, et saaks pikk rõuk. Niidetud põllul seisid tühjad redelid. *Kahe käega hoidis Linda kaerasületäit, panemata seda redelile. V. Saar. c. selline riist poolviltu seina külge sõimeks kinnitatuna. Pani lammastele redelisse ristikut. *Isa .. kraapis heinu kokku, et käputäit läbi augu hobustele redelisse visata. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: viljaredel; lumeredel.
3. piltl mingi tõusev v. langev järjestus v. rida; hierarhia. Kiire tõus sotsiaalsel, seltskondlikul redelil. Olen riigiteenistuse redeli kõige madalamal pulgal. Aeglaselt, kuid kindlalt tõusis ta teaduse redelil kõrgemale. *Tänasest peale olete erikomando ülem ja meie vana redeli järgi vanemallohvitser. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: ameti|redel, karjääri|redel, palga|redel, seisuse|redel, teenistus|redel, võimu|redel, ühiskonnaredel; heliredel.

rehe|tolm
rehepeksust tõusev tolm. Rehelistel olid suud-silmad rehetolmu täis.

reljeefne-se 2› ‹adj

1. pinnast kõrgemale tõusev, esileulatuv; reljeefi omav. Reljeefne kaunistus, tikand, koekiri, muster, ornament. Templi seinu kaunistasid reljeefsed kivimosaiigid. Reljeefsete pikitriipudega kampsun.
2. piltl ilmekas, kujukas, selge. Värvikad ja reljeefsed tegelaskujud. Romaanist jäid meelde mitmed reljeefse karakteriga kõrvaltegelased. Meenus üks reljeefne näide. *.. nii oli temalgi videvikus kergem vestelda – sõnad näivad õhtu taustal reljeefsemad. N. Baturin.

suitsu|keel

1. keeljana tõusev suits. Üksikud hallid suitsukeeled tõusid korstnast. Leek viskas terava suitsukeele õhku.
2. suitsutatud keel (lihasaadus)

suitsu|keerd
keerduvana tõusev suits; suitsurõngas. Korstnast kerkisid paksud mustad suitsukeerud. *Ta suitsetas, vaadates üksisilmi, kuidas hall suitsukeerd hõljub ülespoole. L. Remmelgas (tlk).

torni|kiiver
ehit järsult tõusev tornikatus. Kiriku kõrge koonusjas tornikiiver. Raekoja tornikiiver taastati selle ajaloolisel kujul.

tõuke|jalg
sport kõndimisel v. jooksmisel haarde ajal maas olev jalg; ühelt jalalt hüpetel viimasena aluspinnalt tõusev jalg. Tõukejala sirutus äratõukel.

tõus-u 21› ‹s

1. ülespoole, kõrgemale tõusmine; tõusnud olek. a. ülespoole liikumine. Algas tõus Everestile, liustikule. Alpinistid alustasid tõusu. Tõus üle karniisi on laskumisest ohtlikum. || astr tähe v. taevakeha ketta ülaserva ilmumine silmapiirile. Tähtede tõus ja loojang. Päikese, Kuu tõus ja loojang. || sport (võimlemises:) üleminek madalamast asendist kõrgemasse; üleminek rippest toengusse. Tõus päkkadele, varvastele. Tõus põlvedele. Tõus sooritatakse jõuga, hooga või sirutusega. b. (taseme, nivoo, astme vms. kohta:) kõrgenemine. Veetaseme tõus Emajões. Põhjavee tõusu tagajärjel on vanale asulakohale turvas peale kasvanud. Õhu-, vererõhu tõus. Temperatuuri, palaviku tõus. || geogr veetaseme perioodiline tõusmine; sellega iseloomustuv (mere)loodete faas. Tõus ja mõõn 'looded'. Mõõn lõppes, algab tõus. Tõus kestab kuus tundi. || (abstraktsemalt). Elatus-, haridus-, teenindustaseme tõus. c. suurenemine, lisandumine; kasvamine. Hindade, palkade, pensionide tõus. Elukalliduse tõus. Kehakaalu, kudedesisese pinge tõus. Talurahva rahulolematuse järsk tõus. Rahva heaolu tõus. d. paranemine, ülenemine. Meeleolu tõus. Enesetunde tõus andis kõvasti julgust juurde. e. piltl edenemine, edasiminek. Majandus elas läbi tõuse ja langusi. Majanduslik, tööstuslik tõus. Ühiskondliku mõtte suur tõus. Hoogne tõus kirjanduses. Elavnemine ja tõus eesti raamatugraafikas. Kultuuride teke, tõus, õitseng, allakäik ja hävi. Linnade tõus ja kaubanduse jätkuv kasv. Elus käivad tõusud ja langused vaheldumisi. Kiire tõus ametiredelil. Maletaja tõus maailmaklassi. *Tema tõus lihtsõdurist keisriks vältas kakskümmend aastat .. L. Metsar. || levimine. Isolatsionistlike meeleolude seninägematu tõus.
▷ Liitsõnad: esile|tõus, lendu|tõus, mäkke|tõus, püsti|tõus, tipputõus; maa|tõus, mere|tõus, päeva|tõus, päik(e)se|tõus, veetõus; äkktõus; hoog|tõus, käär|tõus, siksak|tõus, siru|tõus, tirel|tõus, trepptõus; hinna|tõus, palgatõus; meeleolutõus; ülestõus.
2. tõusev koht. a. kallak ülespoole. Tee tõusud ja langud. Suusarajal on parajalt palju tõuse ja langusi. Teest paremale jääb järsk, lauge tõus. Org suundub kaugusse laugja tõusuna. b. kirj arsis
▷ Liitsõnad: teetõus.
3. mat tasandil antud sirge tõusunurga tangens. Sirge tõus.

tõusu|vool [-u]
tõusev õhuvool

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur