[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ahoi ‹interj›
tähelepanu tõmbav v. millelegi juhtiv hüüatus (hrl. meremeestel). Ahoi! Mees üle parda! *.. Antsu hääl Silja selja taga hüüdis: „Ahoi! Mis mina leidsin!” S. Truu.

huvitav ‹-a 2› partits
huvipakkuv, huviäratav, endale tähelepanu tõmbav. Huvitav uurimus, lugu, uudis, fakt, seik, sündmus. Huvitav eeskava, programm, ajaviide. Ilmatu, lõpmata, võrdlemisi huvitav tegevus, töö. Huvitav maastik, matk, päev. Väga huvitav inimene, perekond. Asi on huvitav, muutub järjest huvitavamaks. Ennast huvitavaks tegema. Seda oleks eriti huvitav vaadata, kuulda. Räägiti palju huvitavat. Sel riidel on huvitav muster. Uskusin, et meresõit on palju huvitavam. || kõnek mõnedes küsi- ja hüüdlausetes väljendab v. aitab väljendada uskumatust, imestust, etteheidet vms. Huvitav, huvitav! Huvitav, kas ta tuleb tagasi. Huvitav, kes sinu töö peaks ära tegema. *Veel kord kolksatas uks. Huvitav, kas Kollist tuli tagasi? O. Tooming.

karjuv ‹-a 2›

1. (< partits karjuma)
2. ‹adj› (hrl. mingi negatiivse nähtusega ühenduses:) väga suur, tohutu, kohutav, hirmus, terav. Elati karjuvas vaesuses, viletsuses. Toiduainetest oli karjuv puudus. Karjuv ebavõrdsus, ülekohus, ebaõiglus. Vajadus selle järele oli karjuv. *Sealjuures tõi ta esile Porovardja juhtumi kui kõige karjuvama näite .. J. Kärner.
3. ‹adj› hästi kirevates värvitoonides, kriiskav, tähelepanu tõmbav; kõmuline, sensatsiooniline. Karjuvad värvid. Karjuvad reklaamplakatid. Tulekirjades karjuv reklaam. Karjuvate pealkirjadega kriminaalromaanid, sõnumid.

koketne ‹-se 2› ‹adj›
koketeeriv v. koketeerimist väljendav. Koketne daam, naine. Tütarlaps oli pisut koketne. Koketne naeratus, hääletoon. Foto kujutas koketses poosis meest. || piltl (hrl. esemete kohta:) (edvistavalt) enesele tähelepanu tõmbav. Koketne kübar, mütsike peas. Koketne lokike.

külgetõmbe|jõud

1. füüs kehi vastastikku ligi tõmbav jõud. Maa külgetõmbejõud. Päikese ja Kuu külgetõmbejõud põhjustab loodeid.
2. piltl tõmbejõud; ligitõmbavus, veetlus. Suurlinna külgetõmbejõud. Kaunis pakend lisab kauba külgetõmbejõudu.

ligi|tõmbav ‹-a 2› ‹adj›
veetlev, tõmbav. Seksikas ning ligitõmbav tüdruk. Jaan meeldib naistele, temas on midagi ligitõmbavat. Kujutles geoloogi tööd romantilisena ja ligitõmbavana.

lõõtsa|tõmbaja
(sepa)lõõtsa tõmbav isik. Sepp võttis poisi endale abiliseks, lõõtsatõmbajaks.

peksu|trummel
põll viljavarsi masinasse tõmbav ja teri v. seemneid eraldada aitav masina osa (viljapeksumasinal, kombainil)

pilgu|püüdja

1. ‹s› tähelepanu endale tõmbav isik, ese v. selle detail. Kena tüdruk, lausa pilgupüüdja kohe! Vaateaknal peab ikka olema mingi pilgupüüdja. Kleidil oli pilgupüüdjaks lai rullkrae, vööpannal, punane kunstlill. Ajakirja tekstilehekülge liigendavad pilgupüüdjad: suuretähelised pealkirjad, fotod jms.
2. ‹adj› hrv pilku endale tõmbav. *.. koorijuht pidi ikkagi koori välisilmele mõtlema ja pilgupüüdjamaid lauljaid ettepoole tooma. G. Ernesaks.

publiku|magnet
publikut ligi tõmbav film, lavastus vms. Uuest joonisfilmist loodetakse publikumagnetit.

tõmbe|jõud

1. tehn tõmbav, venitav jõud. Ehitustarindites esineb nii surve-, painde- kui ka tõmbejõude. Tõmbejõud põhjustab varda pikenemist, survejõud aga lühenemist. Tarindi alumine osa ei pidanud tõmbejõududele vastu.
2. tehn tõmbav veojõud. Vintsi tõmbejõud. Süstas peab olema kaks nööri, mille tõmbejõud on vähemalt 150–200 kg.
3. füüs gravitatsioonijõud; külgetõmbejõud; ant. tõukejõud. Molekulidevaheline tõmbejõud. Elektriline tõmbejõud. Erinimelise laenguga osakeste vahel toimib tõmbejõud. Suure tõmbejõuga magnetid.
4. ligitõmbavus, veetlus. Ideel on suurt tõmbejõudu. Ansambli peamiseks tõmbejõuks oli atraktiivne solist. Õrnem sugu oli tema jaoks oma tõmbejõu kaotanud.

tõmmik ‹-u 2› ‹s›

1. sõj padrunikesta v. padrunit padrunipesast välja tõmbav seadis
2. teater teat. lavamehhanism

tõmmits ‹-a 2› ‹s›

1. tehn tõmbav seadis. Terasvarrastest tõmmitsad. Haakeseadise tõmmits.
2. sport ekspander