[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tõe|poolest ‹adv›

1. (öeldu paikapidavust kinnitavalt v. ebalust, nõutust rõhutavalt:) (päris) tõesti. Sa saad tööga hakkama, kui sa seda tõepoolest tahad. Olen tõepoolest väsinud. Nii see on: sellest majast tuleb tõepoolest lahkuda. Vajan tõendit selle kohta, et ma tõepoolest neil aastail seal töötasin. Hommik oli tõepoolest külm. Puder on tõepoolest maitsev. Tal on tõepoolest head kaardid käes. Tõepoolest ilus tüdruk. Vett kulub tõepoolest palju. See on tõepoolest nii. Üks võileib? – Ei, tõepoolest mitte! Kas ta tõepoolest suvatseb täna hilineda? Kui tõepoolest võtaks kätte ja läheks reisima? Kas ma siis tõepoolest eksin? Tõepoolest, sul oli jälle õigus! Jäi kuulatama – tõepoolest, keegi kloppis uksele. || (üllatust, äratundmisele jõudmist väljendavates hüüatustes). See oled tõepoolest sina! Tõepoolest – miks siis tema pihta tulistati? Liblik? Nagu oleks tuttav nimi ... Tõepoolest! Nojah, muidugi!
2. tegelikult, tõeliselt, päriselt. Seleta nüüd, kuidas asi tõepoolest oli. Ta näib vanem, kui ta tõepoolest on. *Need kaks ahvi seal küüni lävel teevad endid meelega rumalaks, tõepoolest teavad nad juba kõik. O. Luts.