[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tõene ‹-se 4› ‹adj›
tõele, faktidele, tegelikkusele vastav, paikapidav, õige; tõepärane. Tõene tunnetus. Platon väitis, et meeled ei saa anda tõeseid teadmisi asjade olemuse kohta. Vaja on tõest teavet, infot keskkonna seisundi kohta. Loo üksikasjad ei tarvitse olla viimseni tõesed, aga selle üldises usutavuses pole põhjust kahelda. Raske otsustada, kui tõesed ta vastused on. Romaan annab valgustusajastust üsna tõese pildi. Mis on ses loos fantaseeritud ja mis on ajalooliselt tõene? *Sadadele ja tuhandetele sugupõlvedele ja rahvastele oli unenägu kõige tõesem saatusekuulutus. J. Kross (tlk). | loog ant. väär. Tõesed väited, laused. Tõene otsustus. Tõesed eeldused, tuletised.