[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

konkreetne ‹-se 2› ‹adj›

1. tegelikult olemasolev, meeltega tajutav; teat. kindel olemasolev v. esinenud; üksikjuhuline, mitteüldistatud; ant. abstraktne. Meid ümbritsev konkreetne tegelikkus, maailm. Tegemist on konkreetse isikuga. Alati tuleb arvestada konkreetset olukorda. Kõneleja tõi konkreetseid näiteid igapäevasest elust. Mulle tuleb meelde üks konkreetne juht. Uurimus on kirjutatud konkreetse faktilise materjali alusel. Konkreetne muusika 'muusikaliik, kus muusikariistade helide asemel esinevad looduslikud ja tehismürad ning -helid'.
2. selgepiiriline, täpsemalt piiritletud, täpne. Konkreetne nõuanne, ettepanek, kohustus. Ülesanne, eesmärk oli üsna konkreetne. Võeti tarvitusele konkreetsed abinõud väärnähtuste kõrvaldamiseks. Püüdis asjast saada konkreetsemat ülevaadet. See oli juba päris konkreetne jutt. Midagi konkreetset ma ei tea. Kui olla päris konkreetne, siis ..

kuskil ‹adv›

1. ‹hrl. jaatavas lauses› mingis täpsemalt määratlemata kohas (v. suunas), täpselt teadmata kus, kusagil. Kuskil lähedal, kaugel, eemal, ees, kauguses. Kuskil äärelinnas, külakolkas. Kuskil Aafrikas. See juhtus vist kuskil mujal. Kuskil haugatas koer, mängis raadio. Ma olen teda kuskil näinud. Ehk leidub tallegi kuskil tööd. Evald tuli väljast, ta vist käis kuskil. Koolivennad olid laiali, kes kuskil. Kas sellest ei ole juba kuskil kirjutatud? Kas sul valutab kuskil? Kuskil saja lähedal läks arvestus segi.
2. ‹eitavas lauses› mitte mingis kohas (v. suunas), mitte üheski kohas, (mitte) kusagil. Teda pole (mitte) kuskil näha. Ta ei käi kodunt (mitte) kuskil. Ta ei leia kuskil rahu. Vaikus – kuskil pole kuulda ainsatki heli. Saalis polnud kuskil enam vaba tooli. *..ümberringi on avameri, kõle kui kõrb, tuulevarju ei kuskil. Ü. Tuulik.
3. mingil täpsemalt määratlemata ajal. See oli kuskil 50-ndate aastate esimesel poolel. *Kuskil teises või kolmandas klassis hakati teda Neeguseks hüüdma.. A. Liives.
4. hrv (jaotuvalt:) selles v. teises teat. paigas. *Näiteks kirjeldati selles [käsikirjas], kuidas kvartett kontserte andis Soomes, Riias ja Eestis. Räägiti, kuidas neid kuskil vastu võeti.. J. V. Veski.

kuskile ‹adv›

1. ‹hrl. jaatavas lauses› mingisse täpsemalt määratlemata kohta (v. suunda), täpselt teadmata kuhu, kusagile, kuhugi. Lähme siit kuskile veidi kaugemale! Ta läheb siit kuskile mujale. Aino on kuskile suvitama sõitnud. Mis sa seisad, istu ometi kuskile! Ega sa ei kavatse kuskile minna?
2. ‹eitavas lauses› mitte mingisse kohta (v. suunda), mitte ühtegi kohta, (mitte) kusagile. Ta ei lähe siit kuskile. Seda pole kuskile panna. Põgeneda polnud (mitte) kuskile. Mine otse, ära kuskile keera! Tal pole kuskile kiiret. See ei kõlba (mitte) kuskile 'üldsegi mitte, mitte sugugi'.
3. mingile täpsemalt määratlemata ajale. Teose sündmustik on viidud kuskile möödunud sajandi lõppu.
4. hrv (jaotuvalt:) sellesse v. teise teat. paika. Ei ole täpselt teada, kuipalju neid kuskile põgenes.

kuskilt ‹adv›

1. ‹hrl. jaatavas lauses› mingist täpsemalt määratlemata kohast (v. suunast), täpselt teadmata kust, kusagilt. Ta tuli vist kuskilt kaugemalt. Kuskilt kostab hääli, laulu. Ta on pärit kuskilt Peipsi äärest. Teda tuleb otsida kuskilt mujalt, mitte siit. Vaata ehk saad kuskilt mõne lille! Ma lugesin seda kuskilt. Kas mu nägu ei ole kuskilt must?
2. ‹eitavas lauses› mitte mingist kohast (v. suunast), mitte ühestki kohast, (mitte) kusagilt. Eerik ei leidnud kuskilt korterit. (Mitte) kuskilt küljest ei paistnud maad. Seda ei saa kuskilt teada. Mul ei valuta kuskilt.
3. mingist täpsemalt määratlemata ajast. See komme on pärit kuskilt isaisade aegadest.
4. hrv (jaotuvalt:) sellest v. teisest teat. paigast. *Vana kombe kohaselt oleks tulnud sõjasaak jagada vastavalt meeste arvule, kuipalju neid kuskilt sõjakäigule läks.. E. Kippel.

mingi ‹1› ‹pron›
‹umbmäärane adjektiivselt kasutatav asesõna› selline, mis v. kes on lähemalt määratlemata, täpsemalt teadmata vms., mingisugune. a. ‹jaatavas lauses›. Mingi suur elukas. Mingi orava moodi loom. Mingi mürgine taim see oli. Arvutuses on ilmselt mingi viga. Tal olevat tööl mingi pahandus, arusaamatus olnud. Poiss on vist mingi tembuga hakkama saanud. Elavad mingis kasarmu moodi majas. Lehitsesin mingeid ajakirju. Saalis on mingi nõupidamine. Mingi lootus peab ikka olema. Otsib mingit tööd ja teenistust, ükskõik millist. Kirjutab mingit aruannet. Temas on mingi muutus toimunud. Mingil moel peab siit ikkagi välja pääsema. Mingil määral ma teda ju tunnen. See oli nagu mingi ime, et ma kohale juhtusin. *Istume sõiduautosse mingite meeste vahele, kelle nägusid ma ei näe. M. Unt. *Tuba oli täis mingit kummalist rahu, puhtust ja valgust .. L. Promet. b. ‹eitavas lauses› (teeb hrl. eituse kategoorilisemaks). Mehel polnud kaasas mingit isikut tõendavat dokumenti. Tal pole sellest mingit aimu. Selles pole mingit kahtlust. Ta ei nõustu (mitte) mingil juhul, tingimusel. Polnud mingit mõtet vastu puigelda. Läheb elus omal jõul edasi, ilma mingi eestkosteta. Ta ei püüdnud end mingil moel, mingil kombel välja vabandada. Ähvardused ei avaldanud talle mingit mõju. *.. mingu parem kohvivabrikusse, seal on head palgad ja muret ei mingit. T. Vint.

riista|puu

1. mingi riist (1. täh.); asjandus (on kõnekeelsem, kasut. sageli asja kohta, mille nimetust, otstarvet v. tööpõhimõtet täpsemalt ei teata). a. Sepp võttis haamri ja andis samasuguse riistapuu ka sellile. Kas meil saagimiseks mingit riistapuud leidub? Töökojas on õige iseäralikud riistapuud. Ma ei oska neid riistapuid kasutada. Naabritel oli kõver vändaga käi, meie peres seda riistapuud polnud. Spinning paistab lihtne riistapuu olevat. Tal on trukkide panemise riistapuu. Sulg on kirjutamiseks tülikas riistapuu. *.. hane söödi nende neetud riistapuudega, mis olid nagu väikesed hõbedast sõnnikuhargid või Neptuunuse kolmpiid.. J. Kross. b. Mõõk on sõjamehe riistapuu, mitte lapse mänguasi. Kas selle riistapuuga pauku ka saab teha? Tal on hea kuulipilduja, lihtne ja kerge riistapuu. Põrgulik, tuldsülgav riistapuu. c. Poom on kapriisne riistapuu. Kuhu ketas lendas? – Siin on see riistapuu. d. Selle riistapuu nimi on turbapress. Too imelik riistapuu annab voolu. Ei tea, kuidas niisuguse riistapuuga kohvi jahvatada. Telefon on memme arvates kardetav riistapuu. Seda riistapuud peab reguleerima. *.. laeva kell on püha riistapuu! Ei tõuse minu sõrm selle kruttimiseks. H. Sergo. e. Nii lagunenud riistapuul on narr sõita. Mööda veeres isevärki riistapuu. Mu auto on tujukas riistapuu. *Enn tõi kuurist kelgu. Rohmakas riistapuu külasepa taotud jalastega. J. Kello.f. *.. urgitseb palitu taskus, võtab viimaks ühe imeliku riistapuu, paneb suu juurde ja ...mängib. Uia-uia, tuia-tuia. O. Luts. g. *Seesama riistapuu, mida kutsutakse ka telekaks ja vusseriks, kuid need teised sõnad pole meie külas nõnda läbi löönud kui „viisor”. A. Kaal. h. *„Antti. Näita õige, mihuke riistapuu mehel on.” Pilgu aja pärast kostis koridorist naerurõkatus. H. Lepik (tlk). i. Istus mingis tugitooli moodi riistapuus. Portfell on tülikas riistapuu. Huntide peletamiseks oli tal kaasas imelik riistapuu. Mis riistapuud need on, mida sa jalas kannad? *Jälle poetab end apteeki – enne üks nina, siis alles selle riistapuu seaduslik omanik, Kadri Vemmal. O. Luts.
2. riist (2. täh.), nõu, anum. Tooks vett, aga riistapuud pole. Mis riistapuu seest me siis sööme? Kuidas sa selle riistapuu vett pidama said?
3. kõnek (inimese kohta.). See mees pole suurem (asi) riistapuu. Mis riistapuu su kooliõpetaja on? Teie poiss on päris vahva riistapuu.
4. puunõude valmistamiseks sobiv puu, nõupuu. Vahtrapuu kõlbab riistapuuks küll.

rooja|kärbes
zool sõnnikusse ja roojasse munev kollakas kärbes, (täpsemalt:) harilik roojakärbes (Scatophaga stercoraria)

siia ‹adv›

1. osutab lähemal, kõneleja ligidal olevale kohale, kuhu keegi v. miski suundub; ant. sinna. Tule siia! Otsustasime siia jääda. Kompsud jätame siia. Puhas pesu pane siia, must sinna. Tee siia ei paista. Anna pall siia 'mulle, minu kätte'! *„Näita siia,” käskis isa poja paremat kätt lähendades. A. H. Tammsaare. | järelasendis on kohta täpsemalt märkiv sõna v. väljend. Kalla muld siia puu alla. Mul on siia majasse asja. Võib-olla me ei juhtu enam kunagi siia kanti.
2. osutab koos sõnaga sinna kellegi v. millegi (juhuslikumale) eri kohtadesse suundumisele vrd siia-sinna Tuul pillub lehti siia ja sinna. Poiss jookseb koera otsides siia ja sinna. Korraldab ja õpetab, jookseb küll siia, küll sinna. Lapsed peitsid end üks siia, teine sinna. Mõtles asja siia ja sinna 'nii ja teisiti, mitutpidi'. Üks räägib siia, teine sinna 'üks räägib ühest, teine teisest asjast' ja midagi ei saa aru. *Näpud kobasid niisama sinna ja siia, ilma et püksirihm oleks avanenud. R. Sirge.
3. osutab eelnevast ilmnevale v. kohe mainitavale olukorrale v. asjade seisule (kohatähendus tuhmunud). Mis see siia puutub? Mis ma siia ikka teha saan, kui ta ära minna ei taha.

siin ‹adv›

1. osutab kohale, mis on lähemal, kõneleja ligidal; ant. seal. Seisa siin. Olge siin, tuleme varsti tagasi. Üks mossitab siin, teine seal. Tee seda, siin ja nüüdsama! Lähen koju, siin olen teile tüliks. Teie koht on kusagil mujal, mitte siin. Ta ei ela üldse siin. Näe, siin on üks imelik putukas! Kus sinu vihik on? – Siin. | järelasendis on kohta täpsemalt märkiv sõna v. väljend. Siin metsas kasvab palju marju. Siin linnas olen ma sündinud. Tervis on kõige kallim vara siin (maa)ilmas, maa peal. Sellist looma pole siin kandis varem nähtud. Siin paigus mees püssita metsa ei lähe. *.. sest ussid ja kassid olid Muska [= koera] eriala siin ajalikus elus. A. H. Tammsaare. || kasut. kedagi esitledes, midagi andes v. pakkudes vms. juhul. Siin on minu abikaasa. Hallo, siin räägib Marika. Siin on sulle kingitus. Siin on teile ülesanne, lahendage.
2. osutab eespool mainitud, teada olevale kohale v. olukorrale, kus midagi toimub, esineb jne. (ja mis on kõnelejaga lähemalt seotud). Linn on suur, siin elab palju inimesi. Apteekrimäele paigaldatud kunstkate võimaldab siin treenida ka suvel. Tehase põhitoodanguks on olnud tellised, kuid siin on toodetud ka katusekive. Astusin ruumi, mille uksesilt näitas, et siin õpitakse kirjakunsti. *Talu heinamail aga tehti ka heina nagu mõisaski ja vihm võis siingi kahju teha.. E. Aspe. || osutab asjaolule, asjade seisule vms., mille puhul midagi toimub, esineb jne. (kohatähendus tuhmunud). Sul tuleb minna, siin ei aita pisarad ega palved. Siin ei aita muud, kui peab ise endale naise kasvatama. Poiste asi, siin pole midagi imestada.
3. osutab koos sõnaga seal millegi juhuslikumale, eri kohtades esinemusele, tegevusele vms. vrd siin-seal Siin ja seal on põllud alles kündmata. Ta käib siin ja seal hooajatöödel. Siin ja seal hakkas tekkima harrastusteatreid. Siin ja seal põõsaste all säras jaaniusse. Tema teab, mida siin või seal osta saab. *.. mulluseid tuhaasemeid mustas nii siin kui seal. A. Jakobson.
4. ‹sageli koos pronoomeniga mis› väljendab modaalseid suhteid, hrl. möönvates, nõustuvates vms. ütlustes (kohatähendus tuhmunud). Mis siin kahetseda. Mis siin salata, olen jah arg. Mis siin ikka, eks hakkan astuma. Mis siin siis nii teada on! Mis siin muud, kui magama!
5. ‹asendatav sõnadega nüüd, siis› esineb ajalises ühenduses, märkides mineviku sündmustest rääkides ajahetke, milleni parajasti on jõutud. *Siin oligi silmapilk, kus Kulno sõna palus. A. H. Tammsaare. *Nende jutt läks koolitööle. Siin kuulis Madaras, et teine abiline Jürisson olevat siit-kihelkonna mees.. E. Särgava.

sinna ‹adv›

1. osutab kaugemal, kõnelejast eemal olevale kohale v. suunda, kuhu keegi v. miski suundub, on suunatud, ulatub; ant. siia. Ära jäta kirvest siia, pane sinna. Siit sinna on kümmekond meetrit. Sinna ja tagasi (siia) on paari tunni tee. Pööra, mine sinna! Jänes pages kuhugi sinna. | järelasendis on kohta täpsemalt märkiv sõna või väljend. Ära mine sinna lõkke ligidale, mere äärde! Nihuta kott sinna pingi otsale.
2. osutab eelnevas tekstis märgitud kohale, kuhu keegi v. miski suundub v. suunatakse. Kuidas ma pääsen Haabneeme? – Sinna sõidab buss. Lubas sauna minna ja sinna ta lonkiski. Sina juba tuled töölt, mina alles lähen sinna. Poiss läks tüdruku juurde ja sinna ta jäi. Lähen randa, ei mäletagi, millal mu jalg sinna viimati sai. Lähme Manni juurde. – Mis me sinna otsime? Paat lükati vette ja sinna see jäi. See on hea kool, sinna ma tahan oma lapse õppima panna. Võta suurem kott, sinna peaks kõik asjad ära mahtuma. Võtab paberi ja kirjutab sinna paar rida. | korrelatsioonis eelneva v. järgneva sõnaga kuhu, kus. Kus on, sinna tuleb juurde. Lähen sinna, kus mu koht on. Kõik asjad jäid sinna, kuhu kukkusid. *Kuhu obaduse annab, sinna habe ei kasva. E. Männik.
3. osutab koos sõnadega siia ja tänna kellegi või millegi kaootilisele, eri suundadesse (kohtadesse) liikumisele. Tuul pillub lehti siia ja sinna. Loomad jooksid sinna ja siia laiali. Torm virutas paati sinna ja tänna. Vaatab küll siia, küll sinna. Pallid veeresid laiali, üks siia, teine sinna, üks sinna, teine tänna. Kõik lahkusid, kes sinna, kes tänna. Mõtles seda asja sinna ja tänna 'nii ja teisiti'. Üks räägib siia, teine sinna 'üks räägib ühest, teine teisest asjast'.
4. mõnedes ühendustes on lähedane asesõna see kasutusele; kohatähendus on nõrgenenud v. puudub. a. esineb täpsustavana, rõhutavana kohamääruse ees: (just, nimelt) sellesse. Sinna erakonda ma ei astu. Sinna klubisse ei tohi sa nii hilja minna. b. osutab eelnevas tekstis märgitud olu- v. seisukorrale: sellele, selle peale, selle jaoks. Ei taha maja ehitada, sinna läheb väga palju raha. Aknad tahavad pesta – sinna läheb mitu tundi. c. ühendis sinna juurde osutab millelegi, millele miski lisandub: selle juurde. Pakuti kala ja sinna juurde valget veini. Vilistab ja lööb sinna juurde jalaga takti. d. ajalises ühenduses osutab mingile eelnevas (v. järgnevas) tekstis märgitud asjaolule v. sündmusele, milleni mõõdetakse aega: selleni, selle ajani. Olin siis kahekümne aastane – sinna saab juba pool sajandit. Millal on jõulud? – Sinna on veel kaks kuud. *.. üks öö ja poolteist päeva on sinna tagasi, kui me viimast korda sõime. F. Tuglas (tlk).
5. esineb mitmesugustes paratamatust väljendavates lausungites. Sinna pole midagi parata. Ta ei saanud sinna midagi teha. Sinna see jutt jäigi. *Pererahva asi, kes sinna midagi võib. A. H. Tammsaare.

tegema ‹teha, teen, tegin, tegi, tehku, tegev, teinud, tehakse, tehtud 42›
üsna üldise tähendussisuga verb (vahel võib selle asendada mingi konkreetsema verbiga), kasut. sageli ka perifrastilistes ühendites
1. midagi valmistama, tekitama, looma. a. (toidu kohta). Ema hakkas kooki tegema. Lõunaks teen suppi, seapraadi. Kas teen kohvi või teed? Piimaga tehtud puder. Mulle meeldib süüa teha 'toitu valmistada'. Kodupoolist, era tegema. Kes teie peres õlled teeb? 'pruulib'. Tegin talveks moosi ja kompotti. Vanaema oskas head leiba teha 'küpsetada'. Oskad sa verivorste teha? Käis veskil tangu tegemas 'vilja tanguks jahvatamas'. b. (õmblustööga, meisterdades, ehitades vms.). Lasksin endale uue kostüümi teha. Teen 'koon' sulle sünnipäevaks kampsuni. Kingsepp tegi poisile uhked saapad. Isa õpetas, kuidas tuleb vibu teha. Nokitsesin lastele tõukeratast teha. Poiss tegi endale tuulelohe. Ega iga mees osanudki pisuhända teha. Lapsed teevad lumememme. Pääsuke tegi räästa alla pesa. Kiriku juurde tehti kellatorn. Suvel tehti majale uus katus peale. Siia tuleks sild teha. Mehed tegid sohu uut teed. Seisab nagu puust tehtud (millegi ootamatu, rabavaga seoses). Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi. c. tootma. Puitparketti tehakse tammest ja saarest. Selles tsehhis tehakse kalakonserve. Tallinnas tehakse ka dieetjogurtit. d. seades, sättides, kujundades vms. tegevusega midagi tekitama; teat. töödega seotud väljendites. Tegin aseme diivanile, lakka. Lasksin uued lokid teha. Õhtuks teen soengu pähe. Vaja uued passipildid teha (lasta). Käsikirjast tehti mikrofilm. Poisid läksid lepikusse hagu tegema 'raiuma'. Saunaahi tuleb kütte panna, kes läheb puid tegema? 'saagima ja lõhkuma'. Heina tegema 'niitma ja koristama'. Tegime lammastele lehiseid. Ma ei oska koormat teha. Olen meister peenraid tegema. Tegime aia taha suure tule, lõkke. Tegin ahju tule. *Ta kaevas kraavi, juuris puid, raius mättaid, lõhkus ja rükkis kive, tegi uut põldu .. A. H. Tammsaare. || kõnek (külvamise vms. kohta). On õige aeg kaera, otra teha. Rukis on meil juba tehtud. Põld seisab tegemata. Künna see maatükk üles ja tee midagi peale. e. (seoses vaimse tegevusega:) kirjutama (3. täh.), koostama vms. Reporter läks lugu tegema. Tee temast üks lugu lehte! Kirjastuses tehakse entsüklopeedia viimast köidet. Poeg teeb Tallinnas ajalehte. Noorpõlves tegin ma ka luuletusi. Romaanist on tehtud palju tõlkeid. Sina kirjuta sõnad, mina teen viisi. Kes on selle pildi teinud? On sul testament tehtud? Aastaaruanne palun teha homseks. Eelarve on veel tegemata. Seadusi, lepinguid tegema. || (märkmeid, parandusi, täiendusi jm.) kirja panema. Pliiatsiga tehtud märkmed, märkused. Parandused tehke lehe servale. Tööraamatusse tehti sissekanne töövahekorra lõpetamise kohta. f. (abstraktsemalt). Koos tegime tulevikuplaane. Otsust teha ei olnud kerge. Tegin juhtunust omad järeldused. g. sigitama. Poiss tegi tüdrukule lapse, tite. Tehke sugu ja saagu teid palju! *Veart eit oli sul! Niisukest änam ei tehta! A. H. Tammsaare. *.. [Viiu] tegi paari aasta möödudes kellegi laevamehega lapse ja suri sünnitusel. A. Uustulnd. h. van (endast) kasvatama, looma. *Siin paremat kätt põllul oli rukis päid tegemas .. F. R. Faehlmann. *„Sa kõneled kui laps – kui virin laps, kes hambaid teeb,” naeratas Madli .. E. Vilde.
2. (kusemise, roojamise kohta:) laskma. Kits tegi põrandale pabulaid. Laps on veel nii väike, et teeb püksi. Koer tegi mulle jala peale. Tuppa teinud kass sai naha peale. *.. kus lehmade asemed nii puhtad, nagu ei oskakski need lehmad mustust teha .. M. Mõtslane.
3. (hääle, häälitsuse kuuldavale laskmise v. helide, müra vms. tekitamise kohta). Koolmeister tegi kurja, kõva häält. Mu hääl oli nii ära, et ma ei saanud piiksugi, piuksugi teha. Imik hakkas häält tegema. Panin sõrme huultele ja tegin: „Psst!” Tihane teeb tii-tii-tüü, tii-tii-tüü. Loomake tegi peenikest häält. Mardisandid tegid ukse taga kisa ja kära. Ärge tehke lärmi! Poisid, teeme laulu 'hakkame laulma'! Nende pillidega ilusat muusikat ei tee. Tantsuõhtutel tegi muusikat orkester. Bänd tegi poodiumil kõva mürtsu. Keegi teeb pööningul kolinat. Mootor ei teinud piuksugi. Traktor tegi kõrvulukustavat müra. Sellest püssist pole veel pauku tehtud. *Ei tea, kas see vana leierkast on kunagi üldse häält teinud? V. Pant. || (ütlemise, rääkimise kohta). Tuli vastu ja tegi tere 'teretas'. Astusin meestele juurde ja tegin juttu. Rahast juttu ei tehtud. Talle see teema ei meeldinud, tegi kohe teist juttu 'vahetas kõneainet'. Ära tee 'levita' tühje jutte. Toonist ei saanud aru, kas ta teeb nalja või räägib tõsist juttu. *Aga need [= mehed] tegid ainult soh et, noh et, jah et ning läksid oma töö juurde tagasi. A. H. Tammsaare.
4. (hrl. lühemate (suuliste) väljendusvormide kohta:) esitama, jagama vms. Korrarikkujatele tehti märkus. Tegin Annele abieluettepaneku. Ma ei tee sulle mingeid etteheiteid. Maadlejale tehti hoiatus. Tee pakkumine! Vahepeal on tehtud mitmeid korraldusi. Mulle tehti ülesandeks lõkkel silm peal hoida. Ta on meister naistele komplimente tegema.
5. midagi korraldama, organiseerima. Neile tehti ekskursioon Saaremaale. Kartulid tuleb üles võtta, teeme talgud. Lubasin talgulistele teha vägeva peo. Tegin endale tööl vaba pärastlõuna ja läksin randa. Vanemad lubasid pojale teha pulmad, mis pulmad on. Millal te pulmad teete 'abiellute'? Jõulupuud, jõulupidu tehti ikka koolimajas. || rajama, asutama, looma. See oli siis, kui kolhoose tegema hakati. Teeme päris oma võrkpallimeeskonna. *.. kui nad .. nii buurid kui ka inglased maalt välja kihutaksid ja siis ise oma riigi teeksid! A. Hint.
6. põhjustama, esile kutsuma, tekitama. a. (mingit tunnet, tundmust, aistingut, seisundit). Mulle teeb homne eksam tõsist muret. Tahaksin sulle millegagi rõõmu teha. Talle teeb lõbu oravaid kividega pilduda. Joodik poeg tegi emale palju südamevalu, meelehärmi. Õnneks kuul ainult riivas kätt ja ei teinud tõsisemat häda. Ta tegi raske tööga endale viga, oma tervisele kahju. Haav, selg teeb valu. Tegin endale kukkudes haiget. Küll teeb tuska, et televiisor rikki läks. Tormiilm hakkas juba hirmu tegema. Lausa viha teeb, kui mõistmatu sa oled! Talle teeb nalja, kui õnnestub teisi ninapidi vedada. Hüppasin jalalt jalale, et endale sooja teha. Ära tee paanikat! Ta tegi kõigile hea tuju. Tahtsin sulle üllatust teha. Kuum tee meega teeb sulle head. Käitu nii, et oma vanematele häbi ei tee. Temasugune ei tee kärbselegi kurja. Pole ta mulle teinud ei head ega halba. Luuletajale tegi aineline külg raskusi. Ei teeks paha 'poleks paha, oleks hea', kui harjutaksid rohkem. || (pidulikumas väljenduslaadis v. viisakusvormelites). Tehke mulle seda heameelt, head meelt ja tulge õhtul meile. Istuge meie lauda, tehke meile seda au! Selline teos teeks au iga rahva kirjandusele. Ma loodan, et ei tee teile öömajale jäämisega palju tüli. Ärge tehke endale söögitegemisega tüli! b. (nähtuste kohta). Föön teeb sooja tuult. Mesilassülemi kättesaamiseks tuleb vihma teha. Kaater tegi lahingu ajal teistele suitsukatet. Põhjas teevad valgust virmalised. | ‹impers.› (ilmastikunähtuste kohta). Vastu õhtut hakkas tuult tegema. *Enne jõulusid tegi külma ja andis siis hulk värsket lund juurde, nii et talv oli täielik. A. H. Tammsaare. c. nõidumisega, lausumisega midagi esile kutsuma. *Väikesele kolmeaastasele Lindale teinud ta täiad selga .. M. Mõtslane. *Aga titt karjus päeval ja öösel ja nänn ütles: see on tehtud asi. A. Schmuul. d. (täpsemalt määratlemata toime v. mõju kohta). Vaata, mis armastus temaga tegi. Oleme näinud, mis sõda teeb. Kivimüürile ei tee tuli midagi. Lonks viina ei tee midagi, lööb ainult pea selgeks. See ei tee midagi 'sellest pole lugu', et mõni küpsis on kõrbenud. Kerge sadu ei tee mehele midagi. *Karistagu mind, mina olen kõiges süüdi. Minule ei tee see midagi, minu vanemad elavad kaugel, neid nad kooli ei kutsu .. E. Krusten. | (vormilt küsivas, sisult eitavas lauses). Las ta haugub, mis see mehele teeb. Mis inimene põuale, pakasele teha võib. Teatan jah kõigile, mis te mulle ikka teete, teha saate.
7. (kehaliigutuste sooritamise kohta ja seoses ühest paigast teise liikumisega). Tegin tõrjuva liigutuse. Tädi tegi lapsele pai. Õpetaja teeb koolnu kohale ristimärgi. Tegi sügava kummarduse. Kükke, kukerpalli, tiritammi tegema. Tee tädile kniksu, kraapsu, kraapjalga! Hommikvõimlemist, kõva trenni tegema. Tegin sammukese kõrvale, paar arglikku sammu ukse poole. Rohutirts teeb pika hüppe. Jänes tegi põgenedes haake. Tegime uiskudel juba poognaidki. Teeme paar tantsu! Ma ei läinud otse, vaid tegin ringi. Tegin mõned tiirud ümber sündmuskoha. Matkajad tegid saarele ringi, tiiru peale. Mul on vaja veel mõni käik teha. Külalised ei mõelnudki minekut teha. Tegi juba minekut, aga pööras siis uksel ringi. Mina tegin sealt üsna pea tulekut. Teeme õhtuse jalutuskäigu. Hobune tegi kiiret sõitu, uhket traavi, kerget sörki. Suusataja teeb head, tubli sõitu. Laev tegi 'sõitis' kuus miili tunnis.
8. (mitmesuguste tegevuste ja tegude sooritamise kohta). a. (tööde, toimingute, ettevõtmiste kohta). Tööd tegema. Rügab, lõhub, vihub tööd teha. Mõisas tegu, teopäevi tegema. Kütist, alet tegema. Tegime oma igapäevaseid toimetusi. On suur rõõm midagi teha omaenda aias, krundil, talus. Naised teevad laudas lüpsi. Pärast kartulivõttu tehti järelnoppimist. Kasvuhoones tehti kastidesse esimesed lillekülvid. Tegime ettevalmistusi külaliste vastuvõtuks. Köögis tuleb remont teha. Praegu tehakse saalis näitemängu proovi. Stuudio tegi siin veealuseid võtteid. Keset talgupäeva tegime lühikese puhkuse. Tegin väikese lõunauinaku. Koosolek otsustas teha vaheaja. Kõneleja tegi tähendusrikka pausi. Sain oma ostud tehtud. Haigele tuleb teha maoloputus. Patsiendile tehti rahustav süst. Kellegagi keppi tegema vulg (suguühte kohta). || (töötamise, toimetamise, talitamise kohta, ilma objektita). Teed ja talitad hommikust õhtuni, aga tulemust pole näha. Noorik kohe tahtis teha ja toimetada. Kes teeb, see saab. Lase mees sööb, siis mees teeb. || (suitsetamise, alkohoolsete jookide joomise kohta). Mehed tegid suitsu. Kui teeks enne ärasõitu ühe piibu? Lähme teeme poti õlut, mõned õlled. Tegime baaris paar pitsi, mõned napsid, väiksed tropid, väiksed viinad. Teeme sada grammi konjakit. Teeme teise jala jaoks ka! (ettepanek teise napsi võtmiseks). Ostu puhul tuli liiku teha. Uue auto liigud on veel tegemata. *„Kas teeme ka midagi või?” päris Vardja, mõõtes asjatundliku pilguga poeriiulitel helkivaid pudeleid. L. Metsar. || (mängude kohta:) mängima. Teeme partii malet! Poisid tegid lumesõda. Teeme õige pimesikku. || esitama, etendama. Ta teeb uues filmis väikest osa. Tegime tonti, vanad voodilinad ümber. Tegin naabri lastele jõuluvana. || katseid, eksameid sooritama. Abituriendid teevad eksameid. Ladina keele eksam on mul tehtud. Lõpueksamid jäid tal haiguse tõttu tegemata. Mitu arvestust sul veel teha on? || ‹objektita› kõnek õpetust andma, karistama, näitama (6. täh.) Ma sulle teen, kui sa siin veel oma nägu näitad! Küll poisid talle nüüd teevad, mis ta siis käib kaebamas. | ‹eitavalt koos ebamäärase objektiga›. Sul on arusaaja ema, ega ta sulle midagi tee! Ära nuta, õpetaja ei teinudki midagi. Ma ei teinud talle midagi, isegi riidlema ei hakanud. b. (tegude, tempude jms. kohta; sageli püsiühendeis). Suuri tegusid, imetegusid tegema. Pattu tegema. Ta on võimeline igasuguseid alatusi tegema. Olge viksid poisid, ärge tehke koerust. Koer oli pahandust teinud: peremehe sussid puruks närinud. Ta on meister krutskeid tegema. Ära tee lolli, et kooli pooleli jätad. Vaja talle kuidagi ninanipsu teha. Mis sigadusi te teete, aknad kõik sisse pekstud! Sohki tegema. Raamatupidaja on suli teinud. Teenet, karuteenet tegema. Tegime koos igasuguseid tempe, tükke. On alati valmis vallatust, vigurit tegema. Tahaks talle mingi vingerpussi teha. On tal tõsi taga või teeb niisama teatrit, tsirkust? Poisid tegid kaebajale kolki, tappa. Purjuspäi kipub ta mürglit tegema. Tuli purjuspäi koju ja tegi skandaali. Teeb oma truudusetule abikaasale ühtepuhku stseene. Taksojuht tegi avarii. Vanamees oli endale otsa (peale) 'enesetapu' teinud. || saavutama. Kergekaallane tegi kaks Pärnu rekordit. Uisutaja tegi hooaja tippmargi. Meie meeskond tegi revanši eelmise turniiri kaotuse eest. || (mingi kokkuleppe sõlmimise kohta). Tegin peremehega kaupa, et ta võtab mu tallu sulaseks. Kaup sai tehtud kahe aasta peale. Lõpetagem sõda ja tehkem rahu! | tehtud! nõus!, oleme rääkinud, oleme kokku leppinud. Jääb siis nii, et kohtume homme? – Tehtud! *Ja see koolivend kutsub teid kõiki minu kaudu endale võõrsile. Lähme. Tehtud! A. Jakobson. c. peale hakkama, ette võtma; korda saatma. Lastel pole suvel linnas midagi teha. Nii kuival heinamaal pole lehmadel midagi teha 'pole midagi süüa'. Ilma võõrkeelte oskuseta ei tee maailmas midagi. Midagi tuleks teha, aga mu pea on tühi. Ma ei oska nende nupslitega midagi teha. Ma ei osanud muud teha kui naerda. Ja mis sa siis nüüd edasi mõtled teha? Kõige targem, mis sa praegu teha saad, on lihtsalt ära minna. Püüan sinu heaks teha, mis saan. Mis tehtud, see tehtud – kahetsemine ei aita midagi. Mõeldud – tehtud (otsustamise ning kiire selle järgi tegutsemise kohta). Milleks kohut vaja, andke poistele kere peale ja asi tehtud 'klaar, kombes, ühel pool'. *Nüüd, kus sõit läks pärituult, polnud tal muud teha kui istuda või magada. A. Kalmus.
9. (mingit ala) harrastama v. viljelema; mingil alal tegutsema. Sporti tegema. Noorena tegin rahvatantsu. Teeb kergejõustikku, tõstmist, poksi. Teatritöö kõrvalt on raske estraadi teha. Poeg teeb linnas poliitikat. Pärast ülikooli hakkas ta hoopis äri tegema.
10. kellestki v. millestki kedagi v. midagi (olemuselt, staatuselt teist) kujundama; kedagi v. midagi kellekski v. millekski (teiseks) muutma. Isa tahtis pojast kirikuõpetaja teha. Pahempoolsed vaated tegid temast revolutsionääri. Sõjaaeg tegi lastest kiiremini täiskasvanud. Tolleaegne poliitika pidi meist tegema venelased. Küll sõjavägi, kroonu, meri poisist mehe teeb! Koerast tehti koduloom juba ammu. Täkust tehti ruun. Kõrvalruumist saaks teha väikese töökoja. Ära tee minu kodust kõrtsi! Helsingist tehti pealinn 1812. a. Ta ei teinud sellest mingit küsimust. See mees ei tee endale karjäärist eluküsimust. Teen su oma talu perenaiseks. Konstantin Suur tegi ristiusu riigiusuks. Ädala võiks juba heinaks teha. Lehm tehti lihaks 'tapeti'. Tegi end ilmarahva naeruks 'naerualuseks'. Ämm tegi minia elu põrguks. Harjutamine teeb meistriks. || kedagi mingile kohale, ametipostile panema. Antsust tehti vallavanem. Ilmselt tehakse temast erakonna esimees. || kellekski v. millekski täisväärtuslikuks muutma. Riie teeb inimese. Keel on see, mis ühest rahvast rahva teeb. *Püksid ja naine ei tee veel meest. A. Liives. *Nugisest teevad nugise sale, painduv keha, tugevad jalad, erksad meeled .. ja veel mõned üksnes nugisele omased käitumisjooned .. F. Jüssi.
11. mingisuguseks muutma, mingisse (teistsugusesse) olukorda viima. Kui vähe on teinekord tarvis, et teist õnnelikuks teha. Ära tee mind õnnetuks! Laul teeb rinna rõõmsaks. See muusika tegi mind kurvaks. Üks mõte teeb mind rahutuks. Laps oli manitsustega araks tehtud. Pahandused teevad mu meele haigeks. Mälestused teevad meid hellaks. Pingeline elu teeb hulluks. Tüdruk püüdis end meeste seltskonnas huvitavaks teha. Suur armastus teeb inimese julgeks. C-vitamiin teeb kahjutuks paljud organismi sattunud mürgid. See ravim teeb su kindlasti terveks. Uus määrus teeb vormistuse keeruliseks. Ta on osanud oma elu kergeks teha. Tegi oma naabrite elu kibedaks. Vihmasabin teeb uniseks. Poolik usk ei tee kedagi õndsaks. Teeme maailma selliseks, et siin on kõigil hea elada. Võta kommi, tee suu magusaks. Laps tegi püksid märjaks 'pissis püksi'. Leil teeb luud-kondid pehmeks. Lasksin end meelitustega pehmeks teha. Kooliskäimine tehti kohustuslikuks. Uudis tehti avalikuks, kõigile teatavaks. Politsei ei ole veel tapetu isikut kindlaks teinud. Kaup sai kindlaks, sirgeks tehtud. Vaja kindlaks, selgeks teha, kellel on õigus. Kõigepealt tuleb lastele tähed selgeks teha. Vaja sotid selgeks, sirgeks, klaariks teha. Ärimees tehti rahast lagedaks. Mind tehti kaardilauas paljaks. Tee tuba pimedaks, tuli surnuks! See rohi teeb sind terveks. Tee mind temaga tuttavaks! Tegime moosipurgi tühjaks. Vargad on korteri tühjaks teinud. Selle otsusega tehti kõik meie ettevõtmised tühjaks. Kes tegi kruusi katki? Teeme köögi, õue, aia korda. Külalised tulevad kohe, tehke end korda! Sõja ajal tehti see küla maatasa. Ei maksa kõike uut kohe maatasa teha. See lahe jook küll purju ei tee. Teeme koogi pooleks. || (seoses näoilme muutmisega). Tegi ükskõikse, uskumatu, kurva, kavala näo. Tegi kurja näo pähe. Ära tee nii haput, haledat, mossis nägu! Ta jälgis hoolega, mis näo me teeme 'kuidas me reageerime'. Tegin näo 'teesklesin', nagu poleks ma neid märganudki. Ta ei teinud teist nägugi 'ei reageerinud mingil moel'. *Mida peenem kelm, seda leebema näo oskas ette teha. A. Hint.
12. (seoses tegelikkuse esitamisega teistsugusena). a. (kedagi v. midagi) mingis teises valguses näitama; (kedagi v. midagi) teistsuguseks väitma, millekski v. kellekski tembeldama. Ära tee end lollimaks kui oled! Ära tee asja hullemaks. Ta oskab end igal pool tähtsaks teha. Katsusin end võimalikult tähelepandamatuks teha. Nad tahtsid mind vargaks teha. Suurtalunik tehti kulakuks. Tema teeb endast alati suure vabadusvõitleja. Pole mõtet vaesusest voorust teha. Inimesed teevad jõe sinna, kus pole mitte ojagi. b. teesklema; ‹eitusega ka› välja tegema (1. täh.) vrd tehtud Sa ainult teed, et oled purjus. Tegi, nagu ei tunnekski mind. Tegin, nagu õpiksin. Et koolist koju jääda, tegin end haigeks. Kui vanemad koju jõudsid, tegin end magama. Midagi nad õiendasid, aga ma ei teinud märkamagi. Ei tee teadmagi, et siin temast räägitakse. Ei tee teise küsimust kuulmagi. Õpetaja ei tee nägemagi, et mina ka vastata soovin. *Tehku, nagu läheksid linna, aga pööraku kaubaaitade taha. Ta .. tuleb järele. A. Hint. *Lasin ennast viimases hädas käpuli ja tegin, et ma mängin, et ma ei ole mängides Liisu tulekut tähelegi pannud. V. Luik. c. mingisugusena paista laskma. Kas see pruun kleit ei tee mind natuke vanaks? Tume riietus teeb näo kahvatuks. *„Väga ilus kampsun! .. See teeb su silmad täiesti siniseks ..” M. Traat.
13. (mingil viisil) toimima, käituma, tegutsema (viisi väljendab adverbiaalne laiend v. kõrvallause). Aega on vähe, teeme lühidalt. Võib-olla tegin ma valesti? Tee ruttu, kähku! Õigesti tehtud! „Hästi tehtud,” kiitis ema poega. Nii on teinud juba meie esivanemad. Kogu aeg ta õpetab: ära tee nii ja ära tee naa. Teed targasti, kui sa teda ei kuula. Ei maksa teha käsu vastu. Poisid, tehke eluga 'kiiresti, ruttu'! Teen, nagu ma heaks arvan. Tee nagu minagi: osta aktsiaid. Ega mina jõua kõigi tahtmist mööda teha! *Et kui meie head lapsed oleme, siis ehk Jumal teeb nii, et Reedu Kõverjalg ei kaebagi emale. J. Parijõgi.
14. (tegelikkuses muutumatuna püsiva olukorra, seisu kohta). a. (ruumis). Tee tegi väikese käänaku. Raudtee teeb siinkohal pöörde. Jõgi tegi pöörde itta. Koridor tegi käänaku vasakule. *Kahe talu piir .. tegi siis järsu pöörde jõele. Samasuguse nurga tegi ka teine piir, mis seisis Aaseme krundi vastu. A. H. Tammsaare. b. (arvude, numbrite kohta:) (kokku) olema, välja tegema (3. täh.) Palk ja honorar kokku tegid oma kümme tuhat krooni kuus. Kui su igapäevane suitsupakk maksab kümme krooni, kui palju see siis kuus teeb? Kui meie rahaks ümber arvestada, teeb see viissada. Lendur oli lennanud 3 600 000 km, mis teeks 90 tiiru ümber maakera. *Kui arvate, et mootor kaalub pool tonni, siis viissada jagada neljale teeb oma sada kakskümmend kilo mehe peale. A. Valton.
15. esineb ütlustes, mis väljendavad võimatust midagi ette võtta v. asjade käiku kuidagi mõjutada. See pole kahjuks meie teha. Jätsime minemata ja kahetsesime pärast, kuid teha 'parata' polnud midagi. Praegu ma ei tule, tee mis tahad. Tehke mis tahate, minul ärisoont pole. Nägin seda oma silmaga pealt, tehke mis tahate 'uskuge või ärge uskuge'. Tee mis tahes, ladvaõunu kätte ei saa. Noored laulavad kiuste keelatud laule, tee mis teed. | (vormilt küsivas, sisult eitavas lauses). Mis sa hing sellisel puhul teha oskad. Mis sa teed maal sellise inimesega, kel põllutööst aimugi pole. Mis teha 'pole midagi parata', nii see on ikka olnud.
16. ‹enamasti käskivas kõneviisis, koos et-kõrvallausega› väljendab kiirele tegutsemisele, kiirustamisele õhutamist (hrl. ähvardamisi) v. osutab väledusele. Tehke, et te kaote! Tee, et sa siit oma kondid koristad 'mine siit minema, kao siit'! Tee, et magama saad! Poiss haaras oma palli ja tegi, et minema sai 'kadus kiiresti'.
17. ‹sg. 3. pöördes seoses mis-küsimusega v. -kõrvallausega›. a. (umbkaudu tähenduses:) millises seisus on, milline on. Mis su tervis teeb? Mis su käsi teeb, kas ikka valutab? Mis teeb 'kuidas on kasvanud' te kartulipõld? Vaja vaadata, mis ilm teeb. Mis teeb su romaan? – Trükitakse. b. (umbkaudu tähenduses:) kuidas elab. Mis isa teeb? 'kuidas isal läheb'.
18. asendab eespool mainitud verbi. Otsustasin paar aastat aiandust õppida, ja nii ma tegingi. *Ta oskas juba tantsida ja tegi seda meeleldi. A. Kalmus. *Nagu Ester hiljem ise tunnistas, olevat ta algul kavatsenud kõigest vaikida. Võib-olla oleks ta seda teinudki, kui ilme poleks teda reetnud. E. Krusten. | keelavates hüüatustes osutab mingile käimasolevale tegevusele. Ära tee! Ärge tehke!

teine ‹teise, teist illat teisesse e. teise 5›
I. ‹num› järgarv põhiarvust 2 (ka liitjärgarvude lõpposana), märgitakse mõnikord numbriga 2. (punktiga) v. II (punktita). a. mingis loendis v. reas esimese järgmine. 2. veebruar. II sajand. Juuni teisel nädalal. Augusti teisest poolest alates. Iga kuu teisel pühapäeval. Jõulu teisel pühal. Koduigatsus tekkis juba teisel päeval. Käib teises klassis. Elan teisel korrusel. Ostis piletid teise ritta. Näidendi teine vaatus. Entsüklopeedia teine köide. Paremalt teine aken. Teise põlve haritlane. Teist põlve majaomanik. Laps köhib juba teist kuud. Ainsuse, mitmuse 2. pööre. Teine maailmasõda. Keiser Aleksander II. Kolmekümne teine. Juht lükkas teise käigu sisse. Kas valid esimese või teise võimaluse? b. tähtsuselt v. väärtuselt esimesest madalamal asuv. Kõrgem, esimene ja teine sort. Teise sordi jahu. Teise klassi vagun. Teise ringi pärijad. Teine tüürimees, piloot. Sai romaanivõistlusel teise auhinna. Saavutas võistlustel teise koha. Meie korvpallurid tulid teiseks, teisele kohale. Mängib orkestris teist viiulit. Tunneb ennast teise järgu, teise sordi inimesena. Suuruselt teine reisilaev maailmas. *Nii olen mina siis Jukola karjas teine mees, mis jõusse puutub. F. Tuglas (tlk).
II. ‹pron› substantiivne ja adjektiivne näitav asesõna
1. osutab, et tegemist on kellegagi v. millegagi, kes v. mis ei ole sama kui teada olev v. mainitu, jääb väljapoole mainitut (vastandub v. lisandub sellele). a. ‹substantiivselt› märgib täpsemalt määratlemata elusolendit (hrl. inimest), harvemini midagi elutut. Tema asemel töötab seal nüüd teine. Ajasin ta kellegi teisega segamini. Seda juttu võid teistele rääkida, mina ei usu. Ta pidi meiega tulema, aga läks hoopis teistega. See ei saanud olla keegi teine kui tema. Teisi ei võetagi tööle kui ainult pillimehi. Ei taha seda kaarti, anna sealt mõni teine. Mõtleb üht, kuid räägib teist. Kutsu mõni teine ka kaasa. Ära soovi teisele seda, mida sa endale ei taha. Ela ise ja lase teistel ka elada. Igaüks tegeleb oma asjadega, teiste jaoks pole kellelgi aega. Mine nüüd teiste juurde mängima. Ära nii kõvasti räägi, teised kuulevad. Oota, kuni teised koju tulevad. Ma ei taha teiste naeruks saada. Üle teiste kõlas Mari hele hääl. Ehitusele läks teiste hulgas ka minu vend. Poiss sörkis teiste sabas. Kui vähe on tarvis selleks, et teist õnnelikuks teha! Selliseid kirju oli teisigi. See on üks olulisemaid teemasid paljude teiste seas. Tema on teistsugune kui kõik teised. Ainult Priit on puudu, teised on kohal. Sa oled üksi, kus teised on? Sina jääd siia, meie teised lähme koju. Ta vajab armastust nagu iga teinegi. Ainult kolm tomatit olid punased, kõik teised olid alles rohelised. Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub. *Siiski, küllap see on Liisu, kes teine on vilunud astuma nii ettevaatlikult .. A. Hint. || kõnek (kõneleja enda kohta). Ära võta teise pliiatsit ära! Aga mis ta siis lööb teist! Küll mõnel on kerge elu, teine pingutagu end või surnuks! Ära tule teisele kallale! || ‹omastavalise täiendina› mitte oma, võõras; hrv naabri-, teise pere. Teise vaeva ei hinda keegi. Ära topi oma nina teiste asjadesse. Elab teiste tööst ja vaevast. Kes see teiste asju teab. Oma häda luu küljes, teise häda puu küljes. *Teiste perenaine käis ennist siin. J. Mändmets. b. ‹adjektiivselt› põhisõna võib tähistada nii elusolendit kui ka midagi elutut. Oodatu asemel tuli üks teine arst. Mis sina rabeled, selle töö jaoks on teised inimesed. Mina teiega ei mängi, mina mängin nüüd teiste poistega. Pane teine kleit selga. Ta viidi üle teisele tööle. Läks teise tuppa. Paat on teisel kaldal. Teisel pool teed. Teeme küll, aga teisel ajal ja teises kohas. Elektrist ei tea ta midagi, ta on teise ala mees. Täna ei saa, jätame teiseks korraks. Pööra koogil teine külg. Läheneb asjale hoopis teisest küljest. Poiss tegi ruttu teist juttu. Jutustage see lugu teiste sõnadega ümber. Püüdis kaaslast teistele mõtetele juhtida. Mul on hoopis teised plaanid. Ei olnudki teist teed kui rääkima hakata. Ma ei olnud üksi, üks teine poiss oli ka. Teist inimest ei vahita nagu puurilooma! Teiste lõpetajate hulgas oli ka meie naabripoiss. Klassis oli peale korrapidajate ka teisi lapsi. Käitu nii nagu teised inimesed. Kuhu teised lapsed jäid? Üks laulis salmi, teised neli refrääni. Ka sina pead kooli minema nagu iga teine laps. Selle hääle tunnen kõigi teiste häälte hulgast alati ära. Veenus on heledam kui teised planeedid. Kass, põrsas ja teised loomad. Sina pead oma vanemaid austama ja need teised sõnad. Võib tuua teisigi näiteid. Teistes tubades on ka vingu. Tule mõni teine päev jälle meile! Seda leiba võib teinegi kord osta. Ostsin 200 grammi vorsti ja teist samapalju juustu. Kolm kilomeetrit poeni, teist niisama palju tagasi. *See oli ju siis nii ilmsüüta vale, et teist sellesarnast otsima peab. O. Luts. || mõni. *Ning juttu sel tüdrukul – nagu teisel mehel aganaid! A. Gailit. || järgmine. Teisel hommikul olid külalised kadunud. Aga juba teisel hetkel oli ta otsustanud. Ei tulnud ta sel ega teistelgi päevadel. *„Selle oled sa hästi teinud,” ütles ta vanainimese tõsidusega .. „Teine kord aga ära ole enam nii rumal, et sa puu asemel sõrme lõikad! ..” E. Aspe. || teistsugune, teistmoodi. Ta näis elavat hoopis teises maailmas. Andres parandab oma kahed ära, aga Toomaga on teine lugu, asi teine. Vaikis hetkeks ja jätkas siis teise tooniga. Jättis joomise maha ja hakkas elama hoopis teist elu. Näen nüüd kõike sootuks teises valguses. Pärast seda sündmust vaatas ta elule hoopis teise pilguga. Ta ei teinud teist nägugi. Tuli uus ülemus ja tööl on kohe teine minek. Üks hetk võib inimese teiseks muuta. Usina lapse elu kujuneb teiseks kui laisa oma. Meie nii ei käitu, meie elulaad on teine. Õel on teine iseloom kui minul. Vanasti olid sa minu vastu hoopis teine kui praegu. Ehk keerab homseks ilma teiseks. *Muidugi on pealinna elu üsna teine kui see seal, kodus. R. Roht. | ‹komparatiivis›. Tal on teisemad mõtted. Kui saunas käidud, on ikka teisem tunne küll. Elu on nüüd hoopis teisem kui varemalt. Sõjaväest tuli tagasi sootuks teisem mees. Igal sügisel on lapsed jälle natuke teisemad. Tema on teisemast puust mees.
2. ‹substantiivselt› viitab tekstis kellelegi v. millelegi varem mainitule. a. kõnek rõhuta positsioonis esineb 3. isiku asesõnana v. tähenduses 'see'. Ei tea, kuhu see tüdruk jääb, pidi teine juba hommikul tulema. Ma ei raatsinud Annet üles ajada, magas teine nii magusasti. Kass toob varsti pojad, vaata kui paks teine juba. Mina seda Antsu ei salli, õel teine mis hirmus. Küll meie naabrimees on otsa jäänud, nagu piitsavars teine. Võtsin lapsele kommi ka, kuidas sa jätad ostmata, kui teine nii väga palub. Poiss on ilmast ilma haige, päris häda teisega. Kopliservast kostis tüdrukute kilkamist, tulid teised jooksuga toa poole. Meil on head lapsed, ei jõua teisi ära kiitagi. Kartsin, et ei tule saali kaunistamisega toime, aga päris ilus sai teine. Nuga kadus ära, pillasin teise kuhugi siiasamasse. Päris tore album on, saab teist ikka vahel vaadatud. Ära söö õunu, toored teised alles. Enam ma raamatuid ei osta, niigi teisi juba ülearu kogunenud. || viitab viimasena mainitud isikule. Ta tahtis tüdrukule midagi kinkida, mille üle teisel hea meel oleks olnud. Isa ärritab meelega poega, et panna teine rääkima. Ta möödus sõbrast sellise näoga, nagu oleks teine paljas õhk. b. ‹koos pronoomeniga üks v. see› asendab eelnevas tekstis esinevaid rinnastatud keelendeid v. tarindeid, eitavas lauses tähenduses 'ei kumbki', jaatavas lauses tähenduses 'mõlemad'. Nüüd pidi küll maapind avanema või taevas alla langema, aga ei juhtunud üht ega teist. Kas tahad kommi või küpsist? – Nii üht kui teist. Oleks veel et haigus kallal või ülearu vana, aga ei seda ega teist. *Kiir tõmbab otsaesise kipra ja naeratab suunurgaga, mis võib-olla kahetsust, võib-olla laitust, võib-olla seda kui teist korraga peab avaldama. O. Luts.
III. ‹pron› substantiivne ja adjektiivne umbmäärane asesõna, mis väljendab midagi ebamäärast v. viitab mingile lähemalt täpsustamata asjale, olendile v. tunnusele
1. ‹ka korduvana› (mitmesugustes ühendites). a. ‹koos pronoomeniga üks v. see› umbkaudu tähenduses 'miski, nii mõnigi, mingi, mingisugune vms.'. Ta on sel teemal üht ja teist kirjutanud. Pakuti ühte ja teist. Räägiti ühest ja teisest. Neil on alati ühest ja teisest puudus. Siin leidub nii ühte kui teist. Eks elus ole üht kui teist nähtud. Ma ei tea midagi, võin ainult üht kui teist oletada. Üks kui teine oli saladuse jälile saanud. Inimesi vooris mööda, üks kui teine ostis midagi. Kodus on alati üht või teist teha. Rääkisime niisama sellest ja teisest. Tean temast seda ja teist. Noorpõlves sai seda kui teist tehtud. Tahan üht ja teist asja osta. Üks ja teine hädaline käis abi otsimas. Vaatasin ühele ja teisele poole, aga kuskilt ei paistnud kedagi tulemas. Ta on sellele üks kui teine kord mõelnud. On karta, et ettepanek lükatakse ühel või teisel põhjusel tagasi. Puudusi on ühel või teisel määral igas kirjandis. Üht, teist või kolmandat moodi see asi ikka laheneb. Asja arutati seda ja teist kanti pidi. | (pehmendavalt, mahendavalt mingite ütluste kohta). Ta sõimas mind selleks ja teiseks. Mina olevat see ja teine. b. ‹koos pronoomeniga üks, see v. mõni› tõstab mingist tervikust v. hulgast esile lähemalt täpsustamata üksikuid isikuid, asju v. omadusi. Üks silm nutab, teine naerab. Ühes käes tort ja teises lilled. Vanaemal on kaks kassi, üks on hall ja teine must. Klass jagunes pooleks, ühed süüdistasid teda, teised kaitsesid. Mis üht inimest vaimustab, võib teise hoopis külmaks jätta. Ühed kaabakad on nad kõik, võta üks ja viska teist. Äkki kadusid kõik, üks siia, teine sinna. Kõigisse ei saa ühtmoodi suhtuda, ühed lapsed vajavad hellust, teised karmi sõna. Ühed tahavad ühte, teised teist. Üks kivi oli liiga suur, teine liiga väike, kolmas liiga teravate servadega. Mõned seisavad, teised istuvad. *Teeradadest olid mõned laiaks tallatud, teised kitsaks kraavistunud .. K. Rumor. | ‹elliptiliselt, ilma pronoomenita üks›. Käega suurrätti, teisega seelikut hoides astus perenaine üle õue. Istub, jalg üle teise. | ‹korduvana›. *„Kaks [last] oli, teine poeg, teine tütar,” vastas saunatädi. A. H. Tammsaare. || (kaht asjaolu, olukorda vastandavates tarindites). Ühelt poolt tuleb see asjale kasuks, teiselt poolt teeb kahju. Ühest küljest toob lemmikloom perre palju rõõmu, teisest küljest aga on suureks nuhtluseks. Üks asi on haigust teeselda, hoopis teine asi aga haige olla. || iga üksik eraldi võetuna. Tuleb ära otsustada, mida ühele või teisele lapsele kinkida. Ütle, milline tapeet ühte või teise tuppa panna. Ta jutustas täpselt, mis sellel või teisel seljas oli. *Sel puhul on muidugi kerge teada saada, kus, millal ja kes selle või teise muinasjutu on kirjutanud. H. Niit. || ‹ka korduvana› kummastki paarist kumbki eraldi võetuna (vastandavalt). Apteek ja kauplus asuvad üks ühel, teine teisel pool teed. Kas nad on tülis, et teine istub teises toanurgas? Nad lahkusid teine teises suunas. Kaks õde seisavad teine teisel pool haiget. *Nüüd tõmbas kull kaks sulge seljast, andis nad kuningapoja kätte ja ütles: „Värava suus on kaks karu vahiks. Viska teisele teine sulg ette...” J. Kunder. || vastastikuse tegevuse väljendamisel koos pronoomeniga üks; (harvemini korduvana v. muus ühenduses) tähenduses 'üksteise' v. 'teineteise'. Kõik rääkisid eri keeli, üks ei saanud teisest aru. Inimesi on palju, üks püüab teise eest teenistust ära võtta. Nad istusid nii lähestikku, et üks kuulis teise hingamist. Õde-venda on kui koer ja kass, üks ei anna teisele asu. Poisid saavad hästi läbi, üks aitab alati teist. Nad häbenesid nii väga, et teine ei julgenud teisele silmagi vaadata. Vili on sel aastal kehv, üks kõrs hüüab teist taga. Kumbki ei aimanud, et ta teist sellises paigas kohtab. *Ümberringi sagisid puha võõrad inimesed, keegi ei teinud teist tundmagi. A. Ploom. || ‹koos pronoomeniga üks esineb komparatiivses võrdlustarindis› osutab, et vastav omadus iseloomustab võrdselt kõiki objekte. Nurgas on terve hunnik kitleid, üks räpasem kui teine. Üks tüdruk on ilusam kui teine, ei oskagi valida. c. ‹koos pronoomeniga üks› korduvust, järgnevust näidates. Käib ühest toast teise. Tõstab asju ühest kohast teise. Üks töö ajab teist taga. Muudkui käi aga ühe arsti juurest teise juurde. Üks vale teise otsa! Otsis ühe sahtli teise järel läbi. Üks maja kerkis teise järel. Üks sõna järgnes teisele ja tüli oligi käes. Üks töö lõpetatud, alustas ta kohe teist. Täna polnud muud, kui üks külaline tuli, teine läks. *Pulmi ja pidusid peetud ja magusat õlut joodud ikka ühest pühapäevast teise. E. Aspe. | ‹elliptiliselt, ilma pronoomenita üks›. Künkast alla, teisest üles, ja nii terve tee. *Päev ajas teist taga ja nii nad kadusid. E. Kippel. *Tehku Marie oma prouaga päev otsa nurmel koormaid, nõnda et hobune teises kinni ja vaheaega pole! L. Vaher. || vahelduvust näidates, umbkaudu tähenduses 'edasi-tagasi'. Poiss keksib ühelt jalalt teisele. Pillub tulist kartulit ühest käest teise. Vaarub ühest teeservast teise.
2. üks (kahest). Kassipojal on teine silm alles kinni. Poiss oli teist jalga pidi kraavi kukkunud.
3. mõni. Teinegi kord tunned, et inimesed sind mõistavad. Teine päev juhtub, et pole aega süüagi.

tiik|puu

1. bot (täpsemalt: suur tiikpuu) Kagu-Aasias kasvav võimas lehtpuu, tekapuu (Tectona grandis)
2. tiikpuit. Tiikpuust laevalagi, mööbel, parkett.

täpsemini ‹adv›
täpsemalt. Tõlgib täpsemini kui mina. Kuidas seda täpsemini öeldagi? *.. Peeter mäletab vaid ebamääraselt tema matuseid, täpsemini kuuseokste lõhna tagatoas. E. Tennov.

täpsustama ‹37›
üksikasjalikumaks, selgemaks, täpsemaks tegema, täpsemalt välja selgitama. Juhendit, lepingut, päevakorda, seadust, ülesannet, töögraafikut täpsustama. Uued mõõteriistad võimaldavad kaarti täpsustada. Majanumber täpsustab aadressi. Ütles, et tuleb, aga ei täpsustanud, millal. „Huvilisi on palju,” pakub üks. – „Sadakond,” täpsustab teine. Pean täpsustama, kas homme on tööpäev. Endised talupiirid tuleb täpsustada. Võeti kaart, et asukohta täpsustada. Puidu vanust täpsustatakse aastarõngaste järgi. Diagnoosi täpsustama.

varia
igasugune; muu, täpsemalt liigitamata

või
I. ‹konj› eraldav sidesõna
1. seob alternatiive väljendavaid sõnu v. lauseosi. Nüüd või ei iialgi! Olla või mitte olla? Raha või elu! Kumb tuleb, kull või kiri? Tüdruk võis olla nii nelja- või viieaastane. Armastas matkata ainult jalgsi või jalgrattal. Salga või ära salga, meie nägime kõik. Sõiduplaan on enam või vähem täpne. Varem või hiljem peavad lapsed kodunt lahkuma. Üks kroon ees või taga, mis tähtsust sel on. Mõni sent siia või sinna. Randlase elu on juba kord mere võtta või jätta. Nii või teisiti 'igal juhul' oli see temast suuremeelne. See töö tuleb tahes või tahtmata ära teha. Sosistatakse, et see või teine võtnud jälle noore naise. „See ka mõni mees või asi!” põlastas tüdruk. *Asi läks põnevaks, kuigi ma – löö või maha – aru ei saanud, mille ümber kogu jutt keerles. H. Kross (tlk). || (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Sure või igavuse kätte ära! Poiss jääb või püstijalu magama. Selle mehe juttu kuula või söömata. See hais paneb või hinge kinni. Mine või vihast lõhki! Õhk oli nii paks, et lõika või noaga. Sellest pole pääsu, tee või tina. *Sadagu või pussnuge, aga see poiss peab kohal olema. A. Vanapa. || alustab lauset, kui see on mõeldud eelneva lause jätkuks. Pane raamatud aknalauale. Või riiulile. Kus ta võib olla? Kodus? Või kinos? *Kas see vale on või? Või mõni suur patt? Või riigisaladus? R. Roht.
2. esineb loetelus, mille liikmed võivad kõik võimalikud olla. Otsustasime nädalaks või paariks suvilasse sõita. Olgu ta vana või noor, haigus on ristiks igaühele. Kas te maksate sularahas, tšekiga või ülekandega? *Ma ei tea, mis ma teile annaksin või teie heaks teeksin, kui te laulaksite ainult minule siin metsas. A. H. Tammsaare. *Võõrastemaja valvur või administraator, või kes ta oli, või oli kõik kokku ühes isikus, äratas Borkwelli üles. J. Kruusvall.
3. (ähvardust vm. ebasoovitavat tagajärge viitavas väites:) muidu, vastasel juhul. Mine ära, või ma ei vastuta oma tegude eest! Palu kohe andeks, või isa võtab vitsa!
4. (paranduse ees:) see tähendab, täpsemalt; pigem ei. *Kes on mõrvar? Või õigemini, kas üks teatud isik on süüdi mõrvas või mitte. K. Ristikivi. *Joo see vein ära! Või ei, ära neilt parem midagi vastu võta! K. Ruus (tlk).
5. kõnek jutustava lause lõppu lisatuna muudab selle küsilauseks. Päris põrunud oled või? Tuli tagasi elusalt ja tervelt või? Halvad uudised või? *Ja nüüd sa siis minu pärast kardad või? M. Raud.
II. ‹adv›
1. (rõhutav sõna lause alguses v. teisel kohal väljendab imestust, kahtlust, üleolekut, halvakspanu:) kas tõesti, ega ometi, vaevalt. Või teie hakkate maja ehitama? Või ometi kord leidsid aega! Või nii, või tema sõidab välismaale! Või salgab ka veel! Või sa ise targem oled. Ah või ei saa aru? Ja või ta seda mulle ütlekski. Paluda ju võib, aga või sellest kasu on. Või mina pläran? Või tema ei kuulnud! Valevorst! *Ja nüüd oli pesa käes. Mõtle, või sõime all! V. Luik. *Paljugi, mis saksad vastu vaidlevad! Või need talupojale kunagi head on soovinud! E. Vilde.
2. ‹koos adverbiga veel› kuidas teisiti, aga muidugi, lõpuks ometi; kus sa sellega. Või veel, kes siis teda ei mäletaks! Kas sa uisutada oskad? – Või veel, mul on ema uisutamistreener. Või veel, seda ma ju kogu aeg ootasingi! Rühmad hommikust õhtuni ja mitte keegi ei ütle aitäh. Või veel! Sõimatakse veel pealekauba. Ta on ehk haige? – Või veel! Haige ta küll ei ole. *Tavaliselt poisid ei salli nukke. Või veel – plikade mängud! E. Pillau (tlk).
3. kõnek lause lõpus koos mõne adverbiga kasut. umbmäärases tähenduses. Usun, et see oli eksitus või nii. *Enne töö, siis tasu. Tulete nädala pärast või kuidas, siis näete, mis olen teinud .. H. Raudsepp.
4. esineb adverbi kas või osana vt kas
III. ‹interj› (imestus- v. üllatushüüatus). *Või, mis ilusad teki lõngad teil! Juh. Liiv. *Või jumal, see [= mees] on nagu vikatimees ise! M. Traat.

värk ‹värgi 21› ‹s›
kõnek täpsemalt määratlemata asi, tegevus, olukord jne.. a. (seadeldise, seadme vms. kohta). Meie tsehhi vananenud värgid vahetati uute seadmete vastu. Arvuti on ikka üks vägev värk küll. Hääle järgi on kuulda, et mingisugune värk mootoris logiseb. Roostetanud värgiga kell. Varas on auto küljest ära kruttinud nii palju värke kui jõudis. *Kui te olete vabrikudirektor .., siis olete alati huvitatud kahest: esiteks, et see värk käiks, ja teiseks, et see värk ei laguneks. H. Saari. b. (mõne elundi kohta). Vanadusega kipub sisemine värk korrast ära minema. Kopsud ja muud värgid on mul terved. *Ka meri, mets ja veel üks värk, kust me kõik välja oleme tulnud, pidada olema võitja päralt. A. Hint. c. (mitmesuguste esemete kohta). Sahtlis oli igasuguseid riistu ja värke. Aias kasvab mitmesugust värki: kapsast, hernest, küüslauku. Mis värgi sa täna oled selga pannud? Maalimise värgid tõi ta linnast kaasa. Hauale püstitati imelik rauast värk. Laadalt ostetakse suhkrut, jahu ja igasugu muud värki. *Kuid midagi polnud parata, see koli ja koitanud värk siin oli kõik hinnaline, midagi polnud vaesusest. K. Ristikivi. d. (tegevuse, sündmuse, nähtuse vms. kohta). Laulatus on pidulik värk. Pani teatritegemise värgi käima. Kooli asju ja värke ajab direktor. Korraldas viktoriine ja muid värke. Valitsus peaks kõik ühte värki vedama. Ajasime juttu poliitikast ja muudest maailma värkidest. Kooliskäinud mehed mõtlevad igasugu värkisid välja. Virmaliste vehklemine pole sugugi lihtlabane värk. Kunst on vist üks keeruline värk. e. (olukorra, asjade seisu kohta). Ei saa aru, mis värk selle võistlusega ikka on. Vägev värk – isa ostis uue teleka. Lehes on see värk kõik kirjas, kuidas mees pankrotti läks. Lõunamaadel on hoopis teistsugune värk. Veider värk, et mees öösiti kodus ei maga. Nende lahutusega on mingi segane värk. *Ah isegi suitsu ei lubata teha? Siis on teil küll vilets värk. R. Männis. || (tegevuse, olukorra v. situatsiooni kohta, mis on kellelegi v. millelegi omane). Toidutegemine on rohkem naiste värk. Sõjaaja värk – võid kergesti kuuli keresse saada. Riided olid tal puha linna värk. Taeva värke ei või inimene teada. Kroonu värk, asjad käivad aeglaselt. *Kõrtsi värk! .. Lehkab kui sealaut, suitsu ja inimeste higi, joodikute jama ja röhkimist. A. Mägi. || värki (väljendab liiki v. laadi). Külaline oli õige peenikest värki proua. Nägi liikumas inimese värki musti kogusid. Kasvatab igat värki aedvilju. Jüri on hoopis teist värki mees kui ta vend. Sama värki juttu kuulsin ka küla pealt. Tööd on siin mitut värki.
▷ Liitsõnad: asja|värk, kaader|värk, kella|värk, kroonu|värk, masina|värk, tool|värk, tõu|värk, veevärk; lõua|värk, mehe|värk, moka|värk, suuvärk; filmi|värk, keele|värk, laada|värk, nas(s)|värk, remondi|värk, streigi|värk, sõja|värk, tule|värk, vigurivärk; elu|värk, ilma|värk, nõiavärk; ime|värk, ise|värk, saksa|värk, seda|värk, vanavärki.

õieti ‹adv›

1. õigupoolest, tõtt-öelda, tegelikult. Läheme maale õieti vanaisa tõttu. See mõte oli tal õieti ammu peas olnud. Ei mäletagi, kui vana ta õieti on. Me pole õieti tuttavadki. Mis ta sinust õieti tahab? Ega me palgatõusu õieti lootnudki. Sadas midagi, mis polnud õieti ei vihm ega lumi. Sai alles õhtul aru, kui väsinud ta õieti oli. Õieti öelda 'õigupoolest' pole tal raha ollagi. || õigemini, täpsemalt. See juhtus sügisel, õieti juba augustis. Miku (õieti Mihkel) on maetud Kullamaa kalmistule. Ta koduks oli onn, õieti muldonn.
2. kõnek õigesti. Mõistke mind õieti! Seda sa ütlesid õieti.
3. van õige [adv.], üsna, päris; eriti. Päike paistis juba õieti soojalt. Kära on õieti suureks läinud. *.. [Triinu] olla metsa marjule läinud ja koha peale juhtunud, kus õieti palju suuri maasikaid olnud .. A. Kitzberg. *Ma teadsin, et tema majanduslik seisukord on halb ja eelmise vihmase suve tagajärjel nüüd veel õieti. M. Metsanurk. || hoopiski. *.. jah, ei saanud temast ikka õiget prouat, nüüd vanas eas enam õieti mitte. K. Ristikivi.
4. hrv ehk, õige [adv.] *Kui teeks täna õieti suurema ringi .. F. Tuglas.

õigem ‹adv›
õigemini, täpsemalt. *Aastaid oli ta üht madalat talumaja pidanud koduks, õigem – oli lootnud, et see muutub koduks. V. Saar. *Juss ei leidnud vastust ja jäi mõttesse. Õigem – ta ei tahtnud enam vastata .. A. H. Tammsaare.

õigemini ‹adv›
rohkem õigesti. Õigemini poleks saanudki otsustada. Karl vastas kõige õigemini. Teeksid õigemini, kui jätaksid allkirja andmata. Ta inglise keel ei kõla just kõige õigemini 'kõlab üsna valesti'. || (osutab öeldu täpsustamisele:) täpsemalt, täpsemini. Ta isa, õigemini kasuisa, suri hiljuti. Kohale jõuti öösel või õigemini öelda, öeldes – varahommikul. *Me ei karda surma, või õigemini, me ei püüagi sellest pääseda. K. Ristikivi. *.. tundus, et ka ümberringi ei toimu midagi. Õigemini, et toimub mingi absurdne, naeruväärne, tõsimeelne asjaajamine ja elu. P. Sauter.

üks ‹ühe, üht e. ühte, ühesse e. ühte, ühtede, ühtesid e. üksi, ühtedesse e. üksisse 22›
I. ‹num›
1. põhiarv 1. Kaks pluss üks on kolm. Üks viiendik. Null koma üks. Kaheksakümmend üks. Sada üks. Üks, kaks ja – korraga! | (kellaaja kohta). Kell üks öösel, päeval. Kell oli kolmveerand üks. Kell üks kakskümmend viis minutit. Kell on viis minutit ühe peal. Ma jõuan ehk kohale (kella) üheks. See võis juhtuda kaheteistkümne ja poole ühe vahel. || arvult, hulgalt 1. Selles majas elab ainult üks inimene. Sügisel müüs ühe lehma ära, kaks jäi alles. Praegu töötab vaid üks masin. Raamatust on säilinud üks eksemplar. Neid võib ühe käe sõrmedel üles lugeda. Ühe jalaga mees. Särgil ei olnud ees enam mitte ühte 'ühtegi' nööpi. Kas ühtedest kinnastest ei aita? Ühe päevaga seda tööd ära ei tee. Olen seal käinud ainult ühe korra. Kui ta mulle ühegi hea sõna ütleks! Sobib ainult üks variant. Tühjendas peekri ühe sõõmuga. Meil on ju ainult üks elu elada. Üks tee ja kaks asja. Üks pääsuke ei too kevadet. Ega puu ühe laastuga lange. Üks ühe vastu tulen temaga toime. Mida üks ei suuda, seda üheksa suudavad. Üks kõigi eest, kõik ühe eest. Üks kärnane lammas ajab terve karja kärna. Üks rumal oskab enam küsida kui üheksa tarka vastata. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. | (piltlikes väljendites). Kas nii või teisiti, aga asjad olgu lõpuks ühel pool 'korras, selged'. Oodati, et asi kord ühele poole saaks. Ants ei läinudki kaebama, oli ühe sõnaga 'lühidalt öeldes' täitsapoiss. *„Poisi eluga on siis ühel pool,” ohkas isa kergendatult .. M. Mutt. || (vastava arvulise järjekorra kohta). Punkt, paragrahv üks. Lehekülg (number) üks.
2. ‹s›. a. number 1. Rooma, araabia üks. Ühega lõppevad liitarvud. b. hinne 1. Sai matemaatikas ühe. Karm õpetaja jagas küsitlemisel ühtesid ja kahtesid. c. (muid juhte). Viskas täringuga ühe. Mängiti kahtkümmend üht 'teat. kaardimängu'.
▷ Liitsõnad: ükskordüks.
II. ‹pron› umbmäärane asesõna: osutab, et tegemist on objektiga, keda v. mida ei identifitseerita
1. ‹adjektiivselt› kasut. kellegi v. millegi esmakordsel mainimisel, kui põhisõnaga tähistatavat ei konkretiseerita. Elas kord üks kuningas. Üks kirjanik on kusagil öelnud, et .. Seal on üks võõras mees. Mulle helistas üks tuttav inimene. Ta käitus nagu üks korralik kodanik kunagi. See on üks kuulus laulja. Meile tuleb tuleval nädalal üks praktikant. Kas ma tohin ühe sõbra kaasa võtta? Jõe ääres on ühed suvitajad. Ühed nurjatud viskasid mu akna sisse. Kelle juurde sa lähed? – On üks Sirje, sa ei tunne teda. Olid sa üksi? – Üks teine oli ka. Kusagil meres on üks saar. Sõime lõunat ühes kohvikus. Ja siis tuli üks põhjalikum jutuajamine. Mul on sulle üks palve. Tal on üks veider komme. Ta lubas üks teine kord tulla. Ma tulen ühel õhtul sinu juurest läbi. Mulle meenub üks suveöö. Ja ühel heal päeval tuligi asi ilmsiks. Otsis hoones viimse kui ühe urka 'kõik kohad' läbi. *.. ja jutt aina voolas Jaani suust nagu üks otsata lai ja laisa vooluga jõgi. A. Ploom. | aitab põhisõna emotsionaalselt esile tõsta. See Gustav on üks ütlemata lahke inimene. Sirje on ikka üks vahva ja elav tüdruk! Sa oled ka üks naljatilk! Oled ikka üks ohmu küll! Ta tormas mööda nagu üks keravälk. Metsatöö on üks raske töö. See jutt pole muud kui üks totter jama. See joomine on ikka üks hirmus asi. Oli see vast üks võit! Oled sina ka üks! Miks sa varem ei rääkinud? | rõhutab mingi tegevuse v. olukorra pidevat jätkuvust. Üks töö ja õiendamine ilmast ilma, ei mingit puhkust. Nende vahel käib kogu aeg üks kisklemine ja riid. Üks lõpmata kisa ja lärm iga päev! *Hommikust õhtuni üks mürin, kolin ja gaasiving ... akent ära parem lahti teegi .. V. Lattik. | ‹koos sõnaga mitte eitavalt› (mitmesugustes fraseoloogilist laadi väljendites:) mitte sugugi, üldsegi mitte, mitte natukestki. See lugu ei meeldi mulle mitte üks raas. Toit ei maitsenud mitte üks põrm. Ma ei usalda teda mitte üks tera. Tütar ei ole mitte üks mõhk ema moodi. Aga meie jutust Mihklile mitte üks noh! || kõnek hulka väljendava sõna ees ebamääraselt tähenduses 'umbes, umbkaudu, võiks öelda vms.'. Sinna tuleb maad üks kolm kilomeetrit. See läheb maksma üks kuus-seitsesada krooni. Kas tahad veel kohvi? – Vala üks pool tassi. *.. aga äkki seal vana veskikere kohal ratsutab meile vastu üks paarkümmend punast. Andsime kohe tuld. A. Kivikas.
2. ‹ka pl., substantiivselt› (isiku vm. olendi kohta:) keegi. Ole tasa, üks tuleb. Üks tuli mulle teel vastu, aga ma ei tundnud teda. Üks on mu magustoidu ära söönud. Pean nüüd minema, üks juba hüüdis. Ärkasin, kui üks koputas. Ühed räägivad seal. *Lähedal tegi üks: „Ku-kuu-kuu-ku” ja kaugel vastas talle teine ... V. Luik.
3. ‹substantiivselt› tähistab konkretiseerimata üksikobjekti mingi hulga seast v. konkretiseerimata hulka (lähedane numeraalile). Üks meist. Üks neist, nende seast tegi seda. Kutsututest jäi üks tulemata. Lahkus peolt ühena esimestest. Üks lastest uppus. Viimane kui üks põgenikest tabati. Onul on palju maale, üks neist meeldis mulle eriti. Õunad on köögis, too mulle sealt üks. Täna müüdi ilusaid kingi, ostsin endale ka ühed. Mis sa enam valid, võta üks ära! Ta on üks väheseid õnnelikke, kes pääses. See mees on üks meie tuntumaid kunstnikke. Ta on üks andekamaid õpilasi klassis. Penitsilliin oli omal ajal üks efektiivsemaid ravimeid. *Kuningas teab isegi, et sõduril peab olema kas viin ja veri või viin ja naine, üks kahest. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: igaüks.
4. ‹substantiivselt› (mingi asjaolu, olukorra kohta, millest hrl. järeldub midagi). Üks on selge – alustatu tuleb lõpule viia. Üks mis selge: töömeest temast enam ei saa. Teist sellist võimalust enam ei tule, see on üks mis kindel. Kuid ühes ta ei kahelnud: naine rääkis tõtt. Ühte arvasid kõik: see oli Jaagupi kättemaks. *Mina ütlen ühte: enne kui neid baase ükskord ehitama hakatakse, on sakslased meil ammugi sees. J. Semper.
III. ‹pron› substantiivne ja adjektiivne umbmäärane asesõna, esineb koos asesõnaga teine ja väljendab midagi ebamäärast v. viitab mingile täpsemalt konkretiseerimata asjale, olendile v. olukorrale
1. (mitmesugustes ühendites umbkaudu tähenduses:) see, miski, mõni, mõnesugune vms. Uustulnukalt küsiti üht ja teist. Olen sellest üht ja teist kuulnud, aga täpselt ei tea. Rääkisime ühest ja teisest. Ta on sel teemal üht-teist kirjutanud. Poest oli tarvis veel üht-teist osta. Lobiseti niisama ühest-teisest. Eks elus ole üht kui teist nähtud. Üks kui teine oli saladuse jälile saanud. Ma ei tea midagi, võin ainult üht kui teist oletada. Võõrastelt oli võimalik ühte kui teist õppida. Ei kuulnud ma temast ühte ega teist. Kodus on alati ühte või teist teha. Üht või teist võis ju tema vaikimisest oletada. Üks ja teine hädaline käis abi palumas. Külas pakuti ühte ja teist paremat. Vaatasin ühele ja teisele poole, aga kusagil ei olnud kedagi näha. Ta oli sellele juba üks kui teine kord mõelnud. Kartsin, et ettepanek lükatakse ühel või teisel põhjusel tagasi.
2. tõstab kahe (v. mitme) objekti hulgast lähemalt täpsustamata esile ühe v. üksiku(id). Üks mees saagis, teine hööveldas. Vanaemal on kaks kassi, üks on hall ja teine must. Ühele meeldib ema, teisele tütar. Ühes käes tort, teises lilled. Üks kivi oli liiga suur, teine väike, kolmas liiga teravate servadega. Kompassinõel näitab ühe otsaga põhja, teisega lõunasse. Siis äkki kadusid kõik, üks siia, teine sinna. Sõideti, kord üks ees, kord teine. Mis üht inimest vaimustab, võib teise hoopis külmaks jätta. Ühed juba lõpetavad, teised alles alustavad. Ühtedega rääkis spordist, teistega arutles kirjandusprobleeme. Ühed kivimid murenevad kiiremini, teised aeglasemalt. *Rääkisin öömaja pärast küll ühega, küll teisega, aga kaubale ei saanud. H. Sergo. || iga üksik eraldi võetuna. Tuleb ära otsustada, mis ühele või teisele lapsele kinkida. Ütle, milline tapeet ühte või teise tuppa panna. Meile õpetati, kuidas ühel või teisel juhul käituda. *.. seadis Mari liha ja vorstid ahju ning kerisele, nagu ühele või teisele kohane. A. H. Tammsaare. || (kaht asjaolu, olukorda vastandavalt). Täna üks meeleolu, homme hoopis teine. Ühelt poolt oli sellest kasu, aga teiselt poolt tuli uusi muresid lisaks. Raadio räägib üht, tegelik elu näitab hoopis teist. *Rahvalaul teeb vahet töö ja töö vahel, üks töö on endale, teine – töö võõrale, orjastajale. Ü. Tedre. || (objektide vastastikuse tegevuse v. olukorra puhul). Nad saavad hästi läbi, üks aitab teist. Hõikasid ja hüüdsid küll, aga üks ei kuulnud teist. Nad istusid nii lähestikku, et üks kuulis teise hingamist. Üks maja on ühel pool, teine teisel pool teed. Vili on kehv, üks kõrs hüüab teist taga. || ‹komparatiivses võrdlustarindis›. Üks tüdruk on ilusam kui teine, ei oska valida.
3. esineb korduvuse, järgnevuse osutamisel. Käis rahutuna ühest toast teise. Tõstab asju ühest kohast teise. Poiss pääses raskusteta ühest klassist teise. Üks koorem metsamaterjali teise järel toimetati laoplatsile. Polegi vahet: üks külaline läheb, teine tuleb. Üks töö ajab teist taga. Teda tabas üks häda teise otsa. Üks sõna järgnes teisele ja tüli oligi käes. || (vahelduvuse osutamisel). Poiss keksis ühelt jalalt teisele. Kaldub oma meeleoludes ühest äärmusest teise.
IV. ‹pron› lähedane omadussõnalisele näitavale asesõnale
1. osutab objektide, nähtuste, olukordade identsusele, samasusele v. sellele, et miski on kahele v. enamale ühine; sün. sama (sobib sageli). Seisab kui naelutatult ühe koha peal. Ta läheb igal õhtul ühel ajal magama. Ole ettevaatlik: nad on kõik üks kamp. Šamaan oli preester ja arst ühes isikus. Neis on nii palju ühist, et nad on kui üks olend. Meil olid ühte värvi mantlid. Üht tüüpi laevad. Seadused kehtivad ühte viisi kõigi kohta. Olime ühel nõul, arvamusel, seisukohal. Selles asjas on nad ühel meelel. Riis on tatraga ühes hinnas. Mõlemad raamatud on ühe hinnaga. Ametiredelil olime enam-vähem ühel pulgal. Kõiki inimesi ei saa mõõta ühe mõõdupuuga. Temperatuur püsis kogu aja ühel tasemel. Kasutati küll eri vahendeid, kuid eesmärk oli üks. Nad istusid ühe laua taga. Ühiselamus elasime temaga ühes toas. Temaga on võimatu ühe katuse all 'samas majas' elada. Tuleb välja, et sõitsime ühes rongis. Oleme käinud ühes koolis, kuigi eri aegadel. Lähme koos, meil on üks tee! Koer ja kass sõid ühest kausist. | esineb koos sõnadega sama ja seesama, mis aitavad identsust rõhutada. Ei mingit vaheldust, aina ühed ja samad inimesed ümberringi. Nende nimetustega mõeldakse tegelikult üht ja sama asja. Kuidas ka arvutati, tulemuseks oli ikka üks ning sama summa. Mart käib kogu aeg ühe ja sellesama tüdrukuga. Ma ei saa ju ühel ja selsamal ajal mitmes kohas olla. Aastast aastasse korduvad kirjandites ühed ja needsamad vead. Päevast päeva kordub üks ja seesama.
2. ühesugune, samasugune. Vennad on ühte nägu 'näolt sarnased'. Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad. *„Ei usu ma enam kedagi ega midagi. Ühed petised olete te, mehed, kõik!” karjatas Ene-Age .. O. Kruus.

ükski ‹ühegi, ühtki e. ühtegi, ühtegi e. ühessegi›
‹pron› ‹hrl. eitavas lauses› umbmäärane asesõna
1. ‹täiendina› näitab, et eitus kehtib kogu põhisõnaga tähistatud isikute, esemete v. nähtuste klassi kohta. Ükski inimene ei saa mind selles asjas aidata. Tal pole ühtegi sugulast ega sõpra. Ükski prohvet pole kuulus omal maal. Sellest ei tohi ükski hing 'mitte keegi' teada. Mehe näos ei värahtanud ükski lihas. Sinna metsakolkasse ei pääse ühegi sõiduriistaga ligi. Ta ei käinud ühelgi koolipeol. Seda ei ole kirjas üheski seaduses. Pole ühtki reeglit ilma erandita. Siin ei aita ükski rohi. Ta ei andnud oma kaaslasi ühegi sõnaga ära. Sa ei tohi ühelgi juhul ust avada. Tema peale ei hakka ükski hammas 'ei mõju miski'. Ükski vägi ega võim 'mitte miski' ei sunni mind sellest mõttest loobuma. Ühtegi head ei saa ilma vaevata. *Ainult mere sinine vööt tumendas ümberringi, ei ühtki maaviiru, ei ühtki purje. R. Janno. *.. puruvaesed, ilma ühegi varanduseta – ainult ihu ja hing .. E. Särgava.
2. ‹iseseisvalt› (näitab, et eitus kehtib kogu täpsemalt määratlemata isikute hulga kohta:) mitte keegi. Ükski ümbruskonnas ei mäletanud enam teda. Hoia, et ükski sellest teada ei saaks. Ükski meist ei osanud sellele küsimusele vastata. Neist ühestki polnud vastuhakkajat. Kõik olid kohal, mitte ükski polnud tulemata jäänud. Õige hõlma ei hakka ükski.
3. ‹kui-võrdlustes jaatavas lauses› näitab, et võrdlusalus hõlmab kõiki kõne all oleva hulga üksikjuhte. Ta suudab siin rohkem ära teha kui ükski teine mees. *Vana Juhan oli ehk parem inimene kui ükski meie hulgast. J. Mändmets. *.. ja kui hirmus on ärgates üle elada midagi taolist, mis on koledam ja võikam kui ükski unenägu võiks olla! E. Krusten.

ürg|aeg
esiaja vanim, täpsemalt piiritlemata osa. Mitmed uskumused ulatuvad tagasi kaugesse ürgaega. Ürgaja inimene 'ürginimene'. Ürgajal rändasid suguharud toitu otsides ringi.