[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tänu ‹prep› [allat]
osutab sellele, kelle v. mille tõttu miski on hästi läinud, võimalikuks saanud; tõttu, pärast. Tänu talle on kõik jälle korras. On kõik saavutanud tänu oma andekusele ja töökusele. Tänu pealtnägija märkmetele teatakse juhtunust põhjalikult. Tänu valgele riietusele meenutas naine arsti.

tänu ‹11› ‹s›
kellegi osutatud teenest, abist vms. sugenev heameele-, rahulolu-, tänada tahtmise tunne; selle väljendus. Silmist paistab tänu. Lasi tänu tundmata end teenindada. Lapsi kasvatatakse tänu ootamata. Võttis ettepaneku tänuga vastu. Noogutas tänuks. Tõi arstile tänuks lilli. Käskkirjas avaldati tänu kogu kooliperele. Ega ma tänu oodanudki. Abi eest ei öelnud keegi tänu kah. On suure, sügava tänu ära teeninud. Olen sõbrale tänu võlgu, võlgnen sõbrale tänu 'olen ta tänuvõlglane'. Ta on tänu võlgu ainult oma taibukusele 'ainult oma taip oli abiks'. | (tänulikkust väljendavate vormelite koosseisus). Suur tänu (teile)! Südamlik tänu! Tuhat tänu! Palju tänu! Avaldan tänu (tehtud töö eest). Aitäh! – Pole tänu väärt (vastuseks tänuavaldusele). Taevale, jumalale tänu, see on nüüd möödas. Tänu taevale, et neil arst kaasas oli. Siinkandis on, tänu jumalale, vihma küllalt tulnud.