[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

täkk ‹täki 21› ‹s›
hrv täke. Täkke täis laud.

täkk ‹täku 21› ‹s›

1. isane hobune. Uhke, tugev, suur täkk. Kõrb, raudjas, hall, must täkk. Araabia, ardenni täkk. Täkud tallis on veel söömata. Hirnuv täkk. Mees istub täku seljas. Mära tahab täkku. Kastreeritud täkk on ruun. Hobueesel on täku ja emaeesli ristand. || (muude sama sugukonna isasloomade kohta)
▷ Liitsõnad: kosja|täkk, pulma|täkk, sugu|täkk, sõidu|täkk, sõja|täkk, tõutäkk; eesli|täkk, sebratäkk; jänesetäkk.
2. piltl suguliselt hakkamas, kiimaline meesterahvas. Ta olnud nooruses kõva, hirmus täkk. *Mehed on täkud ja jäärad, kel pole muud mõtet peas kui voodi .. I. Jaks.

täkku täis
(hrl. meeste v. hobuste kohta:) suguiha võimuses(se). Mehed on täkku täis. Noored haavatud läksid õdede lähedusest täkku täis. *.. [hobused] ju seismisega sihukest täkku täis läinud, et raiuvad lae maha. H. Suislepp.