[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ala|täitmine ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
ettenähtust v. vajalikust väiksem täitmine. Plaani alatäitmine.

kinni|ajamine ‹-se 5› ‹s›

1. täisajamine, täitmine. Haua kinniajamine. Kartulivagude kinniajamine.
2. lauta v. sulgu ajamine. Lehmade kinniajamine.

kodus|töötamine ‹-se 5› ‹s›
tööülesannete täitmine kodus

kutse|kaaslus
kutsealade ühitatus, mitme kutseala täitmine sama isiku poolt

köögi|toimkond

1. köögitööde kohustuslik täitmine (sõjaväes, matkal jne.). Jagu, Ants ja Ülo on köögitoimkonnas. Sõdurile määrati karistuseks kaks köögitoimkonda väljaspool järjekorda.
2. seda kohustust täitev isik v. täitvad isikud. Köögitoimkond valmistas õhtueine.

pant ‹pandi 21› ‹s›

1. vara, millega tagatakse laenu vm. kohustuse täitmine. Maad, talu panti panema. Andis raha eest kella, sõrmuse pandiks. Tal on kogu varandus panti viidud. Raamatuid laenutati pandi vastu. Pandiks võeti kaks sõjavangi.
▷ Liitsõnad: kinnis|pant, vallaspant.
2. piltl tagatis millegi saavutamiseks. Õnne pant. See ennastsalgav tegu sai meie sõpruse pandiks. Teaduse arengu pandiks oli ta seos praktikaga. Annan pandiks oma mehesõna. Lapsed on rahva tuleviku pant. Töö on edu pant.
3. pandimängus ese, mille mängujuht võtab mängijalt ja mis tuleb mingi ülesande täitmisega välja lunastada. Kes mängureeglite vastu eksib, annab pandi. Mängisime pantide lunastamist. Mida peab see tegema, kelle pant minu käes on?

pidamine ‹-se 5› ‹s›

1. kusagil, mingites tingimustes hoidmine. Vahi all, pakase käes pidamine.
2. säilitamine, millegi mitte lakata laskmine. Selle haiguse puhul on vajalik toidu- ja unerežiimi pidamine. Puhtuse ja korra pidamine. Initsiatiivi enda käes pidamine. Tutvuse, sõpruse, üksmeele pidamine. Tähtis on omavahel püsiva ühenduse pidamine. Saladuste pidamine. Iga õpetaja ei saa õige distantsi pidamisega hakkama. Hinnati viisi ja rütmi pidamist. Toitu anti vaid sedavõrd, kui hinge sees pidamiseks kulus. *Põhjakoosi pidamisest polnud enam juttugi. H. Sergo.
3. millegi v. kellegi kestev kasutamine, enda valduses v. käsutuses hoidmine. a. (talu, ettevõtte, masinate, loomade jms. kohta). Renditalu, veskikoha, töökoja, postijaama, peenramaa, suure korteri pidamine. Vanaperemees jättis talu laste hooleks, sest ta ei tulnud selle pidamisega enam ise toime. Kahe auto pidamine on liigne luksus. Kariloomade, hobuste, lammaste, kanade pidamine nõuab palju hoolt. Mesilaste pidamine annab suurt tulu. Poisikesena tegeles ta hasartselt tuvide pidamisega. Uus loomade pidamise viis. Karja pidamine, söötmine ja hooldamine. *Mõned vaimulikud ei põlanud ka viinaga hangeldamist ja salakõrtsi pidamist. A. Vassar. b. (inimeste kohta). Teenijate, sulaste, sellide, õpipoiste pidamine. Vanamees elab üüriliste pidamisest. Päeviliste pidamine on peremehele kasulikum kui sulase ja tüdruku pidamine.
4. millegi läbiviimine, tähistamine, veetmine vms. Pulmade, peiete, ristsete, sünnipäeva pidamine. Pühade, pühapäeva pidamine. Palvetunni, miitingu, läbirääkimiste, võistluste pidamine. Kihutuskoosolekute pidamine oli keelatud. Juubeli pidamist alustati juba nädal aega varem. Suurema olengu pidamiseks ei jätkunud raha. Häirib sinu pikkade telefonikõnede pidamine. Lõunatunni pidamine. Videviku pidamisest ei loobunud ta isegi kõige kiiremal ajal. Laisapõlve pidamine 'laisklemine'. || esitamine. Loengu, referaadi pidamine. Ettekande pidamine ebaõnnestus.
5. millegi pidev täitmine, andmete v. sündmuste kuhugi kirjapanek. Päeviku, kroonika, külalisraamatu pidamine. Hilinemiste tabeli pidamine oli klassivanema ülesanne.
6. arvamine kellekski, millekski v. mingisuguseks. Jäta juba ükskord see Ralfi vaenlaseks pidamine! Kellegi täismeheks, poisikeseks, asjatundjaks pidamine. Neljakümnest vanemaks pidamine ei tule tema puhul üldse arvesse. See lõunamaalaseks pidamine on mind juba ära tüüdanud. *Animism .. tähendab kõigi esemete ja loodusnähtuste elavaks ja hingestatuks pidamist.. H. Moora.
7. teat. paigas v. seisus, olukorras püsimine. Vahetas ameteid, pikemat pidamist polnud kusagil. *Tüdrukud jooksid kiljudes laiali ning ega poistelgi pidamist olnud. Küllap oli mul hirmus nägu peas.. A. Vanapa. *Ei ole sul ka pidamist – sa, kurivaim, lähed muudkui paksemaks! H. Lepik (tlk).
8. pidurdamine, tagasihoidmine, vastupidamine; vastupidavus. Kutsari käed olid hobuste pidamisega kinni. Ei aidanud ohjadest pidamine, hobune peatus alles värava ees. Mehed põgenevad nii, et pole enam mingit pidamist. Sajab igasuguse pidamiseta. *Nad võtsid õhtust ja Jakub, kellel oli alati vilets pidamine olnud, läks asjale. L. Remmelgas (tlk). *Kui see Urmo juba viskama [= jooma] hakkab, ei ole piiri ega pidamist! A. Maripuu.
Omaette tähendusega liitsõnad: aia|pidamine, karja|pidamine, kitse|pidamine, koha|pidamine, lamba|pidamine, lehma|pidamine, looma|pidamine, maja|pidamine, mesilaste|pidamine, põllu|pidamine, sea|pidamine, talupidamine; mitmemehe|pidamine, mitmenaise|pidamine, orjapidamine; arve|pidamine, raamatupidamine; kinni|pidamine, koosi|pidamine, sidepidamine; aru|pidamine, jahi|pidamine, kõne|pidamine, lahingu|pidamine, nõu|pidamine, sõjapidamine; laudas|pidamine, lõas|pidamine, ohjas|pidamine, puuris|pidamine, vabapidamine; lugu|pidamine, mure|pidamine, tõeks|pidamine, vaenu|pidamine, õigeks|pidamine, ülalpidamine

sund|täitmine ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
jur kohtuotsuse põhjal määratu vabatahtlikult mittetäitmise korral rakendatav täitmine. Kahjutasu-, trahvinõue suunati sundtäitmisele.

sõjaväe|distsipliin
sõj kehtestatud korra ja reeglite täpne täitmine sõjaväes

teenistus ‹-e 5› ‹s›

1. palk vm. teenitud tasu. Töölise, arsti, maakleri, taluniku teenistus. Aastane, terve kuu teenistus. Andis oma esimese teenistuse ema kätte. Kui suur su teenistus on? Töö oli seal raske ja teenistus nigel. Kalurid nurisevad väikese teenistuse üle. Uues töökohas on teenistus parem. Kogu oma teenistuse jõi mees maha. Tervelt poole teenistusest pani ta kõrvale. Teenistusest jätkus hädapäraseks elamiseks. Ta mängib börsil, pidi väga hea teenistus olema.
▷ Liitsõnad: aasta|teenistus, kuu|teenistus, nädala|teenistus, päevateenistus; kõrval|teenistus, lisa|teenistus, põhiteenistus.
2. amet, töökoht, töö, palgaline töösuhe. Ajutine, juhuslik teenistus. Avalik teenistus tähendab töötamist riigistruktuurides. Otsib heapalgalist, kerget, ükskõik millist teenistust. Õpilastel on raske teenistust leida, saada. Teenistusse võtma, kauplema, kutsuma. Noormees tahab minna teenistusse kalalaevale, töökotta, peremehe juurde. Korraga oli teenistuses kaks vangivalvurit. Ülikoolis õppides olin ühtlasi siin ja seal teenistuses. Teenistusest lahkuma, ära minema, loobuma, ennast lahti võtma. Ta oli päevapealt teenistusest lahti lastud, vallandatud. Teenijad ütlesid üksteise järel teenistuse üles. Teenistuse ajal ei tohi erakõnelusi pidada. Kauaaegse hoolsa teenistuse eest anti talle aukiri. Teenistusse ruttavad inimesed. *Aidamehe teenistus oli küll aeganõudev – suvel tuli pereisal päikesetõusust loojaminekuni väljas olla. V. Alttoa. *„Karskustöö on meie ajal teenistuseks saanud nagu kirikuõpetaja, puusepa või kingsepa amet,” seletas peremees. M. Metsanurk. || van teene, abi. Voorimehed pakkusid üksteise võidu oma teenistust.
▷ Liitsõnad: leiva|teenistus, raha|teenistus, riigi|teenistus, tsiviilteenistus.
3. teenimine sõjaväes, sõjaväekohustuse täitmine. Kutsealune alustas teenistust maaväes. Sügisel kutsutakse teenistusse järjekordne aastakäik poisse. Jõudis oma teenistuses koloneli aukraadini. Teenistus reservis. Rahuaegne teenistus.
▷ Liitsõnad: abi|teenistus, aja|teenistus, armee|teenistus, garnisoni|teenistus, inseneri|teenistus, intendandi|teenistus, kaitseväe|teenistus, kroonu|teenistus, meditsiini|teenistus, patrull|teenistus, ratsa|teenistus, rinde|teenistus, rivi|teenistus, side|teenistus, soldati|teenistus, sundaja|teenistus, sõduri|teenistus, sõja(väe)|teenistus, tagala|teenistus, tegev|teenistus, töö|teenistus, vahi|teenistus, väe|teenistus, üleajateenistus.
4. ‹hrl. liitsõna järelosana› teat. laadi teenuseid osutav asutus; selliste asutuste võrk. Geoloogilise luure teenistus. Spetsiaalne Antarktika teenistus Ameerika Ühendriikide valitsuse juures.
▷ Liitsõnad: aja|teenistus, info(rmatsiooni)|teenistus, lennuohutus|teenistus, liiklus|teenistus, maakorraldus|teenistus, meditsiini|teenistus, mere|teenistus, meteoroloogia|teenistus, metsavalve|teenistus, mõõte|teenistus, mäe|teenistus, patendi|teenistus, posti|teenistus, pressi|teenistus, pääste|teenistus, sala|teenistus, sanitaar|teenistus, side|teenistus, teabe|teenistus, tuletõrje|teenistus, turva|teenistus, tutvumis|teenistus, valve|teenistus, vere|teenistus, veterinaarteenistus.
5. jumalateenistus. Hommikune, õhtune teenistus. Jõululaupäeval oli kolm teenistust. Piiskop peab teenistust Toomkirikus. Inimesed ruttavad pühapäevasele teenistusele. *Nii pean ma jälle aias [lõkke juures] oma tulejumala teenistusi. F. Tuglas. || kultus. Muusa, südamedaami teenistus.
▷ Liitsõnad: kabeli|teenistus, kiriku|teenistus, palve|teenistus, tänuteenistus.
6. ‹illatiivis ja inessiivis› (üldisemalt:) teenimine. a. olukord, kus ollakse kellegi käsualune, alluv, juhitav jne. Kommunistide teenistuses olnud mees. Läks okupantide teenistusse. Orb pidi varakult võõra teenistusse astuma. Talupoeg seisis mõisa teenistuses. Koer on tuhandeid aastaid inimese teenistuses olnud. (Olen) teie, sinu teenistuses! (teatatakse valmisolekust kellegi soove v. käsku täita). Teie teenistuses, härra kindral! b. (valduses v. kasutada olemise kohta). Ajalehed olid parteide teenistuses. Peokülaliste teenistuses on nii maja kui aed. Loodusrikkused rakendatakse inimeste teenistusse. Kogu energia läheb suure eesmärgi, ülesande teenistusse.

teo|tegemine
teokohustuse täitmine, mõisas teol käimine. Mõned talupojad keeldusid teotegemisest. *Praegu on meil siin väga raske, üks teotegemine ja maks teise selga .. H. Sergo.

toimkond ‹-konna 22› ‹s›

1. rühm isikuid mingi ülesande täitmiseks. Eesti Kirjanduse Seltsi kodu-uurimise, koolikirjanduse toimkond. Moodustati koguduse noorsootöö toimkond. Kongressi korraldavas toimkonnas on esimees ja neli liiget. Iseenesest moodustus laagris toimkond joogivee ja puude hankimiseks. || sõj korraliste teenistusülesannete täitmiseks määratav allüksus v. meeskond. Ööpäevane toimkond. Roodudest määrati mehi toimkonda. Korrapidaja rivistas toimkonna üles.
▷ Liitsõnad: keele|toimkond, korraldus|toimkond, köögi|toimkond, peotoimkond; garnisoni|toimkond, sise|toimkond, teenistus|toimkond, töötoimkond.
2. mingite ülesannete kohustuslik täitmine selles (eriti sõjaväes). Toimkonnas olime järgemööda. Meie jagu, Ats ja Peedu on täna toimkonnas. Sai karistuseks (mõne) toimkonna väljaspool järjekorda. Leitnant ähvardas korrarikkujaid toimkonnaga.
▷ Liitsõnad: karistus|toimkond, trahvitoimkond.

täide ‹täite 18› ‹s›
täitmine; see, millega täidetakse; täidis. Kraavi täiteks toodi kruusa. Võttis tühja kõhu täiteks peotäie rosinaid. Ütles seda lihtsalt vaikuse täiteks. Püüab hinges olevale tühikule leida mingi täite. Otsib pikkadele õhtutundidele täidet. Mind on siia vaid augu täiteks 'kellegi asemel' kutsutud. Kehva täitega voodi.
▷ Liitsõnad: aja|täide, augu|täide, eetri|täide, koha|täide, kõhu|täide, pinna|täide, tagasi|täide, vormitäide; öeldistäide.